Okeeania vol.4: Kimame pohja!

Kell on 9.22. Paevaks on pyhapaev ja kohaks veel viimast hetke Sydney. Valjaks otsis sjut meile Hertzist auto, miski jubepisikese punni, millest tuleb esiistmed valja tosta ning pambud nooriga katusele tommata.

Peisikli on meil plaanis nyyd siis hakata kihutama New South Walesist (Sydneyt ymbritsev maakond) pohjapoole Brisbanesse ning edasi ylesse korallrahule linna nimega Cairns. Seal on soe, inimesed onnelikumad ning sukeldumishooaeg avatud. Hommikul veereb pisikene oopelijunn meie hotelli ette ning kaks pooljommis saga alustavad orienteerumist vasakpoolses liikluses :-) See saab olema yks lobusamaid.

Igaljuhul vaikene ylevaada viimasest kolmeast paevast. Enamus paevi on olnud absurdikad, kuid jaganud ilmeksimatult yhte kindlat mustrit: oosel 5h und, paeval 12 h kolamist ja lollimangimist ning kella 7st taas moned tunnid und. Ka tana laupaeva otakul, kui oli plaanis mitte, ma korrutan mitte uinuda, kukkusime valjakaga molemad nagu vene soldatid sitas saksa sojafilmis, yksi, vaikselt ja kuulsusetult.

Sydney on linnana yks lahedamais kuhu ma oma jala tostnud olen. Linn asub umbes 1700 ruutkilomeetril, mis meie kiire arvutuse kohaselt on tapselt 26 korda vaiksem, kui meie kaunis kodumaa. Siin elab 4 miljonit inimest ning see linn on suur.

Aga hurmav on selle asunduse juures see, et Sydney kesklinn on monusalt kontsentreeritud ning olgugi et miljonilinn, igasuguse probleemita jala labikammmitav. Peatanavad Pitt Street ja Georg Street (kohalik koige suurem kaubandustanav, kus pompoosne Queen Victoria kaunabduskeskus, linna LV ja muud kraami) jooksevad pisikese keskuse yhest otsast teise ning on ideaalseks orientiiriks.

Kummaline on asja juures see, et kolamiseks labi pilvelohkujaterajooni Harbou Bridgeni (kutsutakse ka coathanger bridge) ning edasi botaanikaaedadeni, mille vahele jaab ka koige kuulsam Sydney ehitis ehk 6x kallimaks osutunud ning 1973 aastal kuninganna poolt avatud ooperimaja, mis kusjuures oosel on super kaunismaailmaimekanti ehitis, kuid paeval suht suvaline aspestist korts, mille tuulevarjus hea pudel veibntsi sisse kallata.

Sydney jaguneb meeletule alale tanu sellele et enamus piirkondion kaetud madalate paaripereelamutega. Sea siis kesklinnast eemal asetsevates asundustes. Kogu ookeaniaarne piir on tais monusaid promenaade ning linn on pisut idiootselt mitmetasandiliseks asetatud. Madalamad majad on pikitu labi pilvelohkujatega, mis siis omakorda on pikitud pisikeste, kahekordsete elumajakestega. Absurdne linnamaatik. Lummab sind ning tapab lihtsusega.

Aga igas korralikus linnason ju oma soho, oma vanalinn ning lasnakas. Sydeny Molin Rouge voi Soho on selline koht millel nimeks King Cross, mis tegelikult kandis nime Queens Cross (aussile ikka jubedalt meeldib igale kylale, majale voi kortsuel kuninganna nimi pylge pista), kuid seda aeti pidevalt segamini Queens Gardeniga niet muudeti ymber.

Kings Cross on selline, nokuidas oelda, koikide roomude impeerium. Kui sa siit ei leia seda mis sa reedeooks otsid siis mine koju ema juurde. Yhesonaga kui sa siit seda ei leia. siis sa seda ka vaga ei taha. paevaed restod teevad labi kenakese metamorfoosi, muutudes kella 8ks otakul rahvast pungil pupsikuteks ja sealt edasi siis suurte maoori kuttidega uksel edvistavateks ooklupsideks. neid on ruutkilomeetril tohhujaaibolse.

MMeie esimene Kings Crossi kylastus lahenes kohe kiiresti stripiklupsi poikamisega. Kiirseletus siinkohal siis, mis tahendab siinamil stripiklups. See on kolmekordne korts, kus esimesel korrusel on video, ajakiri ja raamt. Teisel korral ajab miski eit ennast urvi ning on enamvahem kena. Kolmas on aga streight-up litsimaja. Sihukene vark. Maksad 5 toltsi piletkat ja saad kaasa suuresonalise opetuse "first floor is boring, second you got all nudity, girls showing pussy and what not and on the last floor you can go to fuck, if you fancy ". Simpel.

Inimesed aka. aussid

Nagu igayks maist on kuulnud ning mis siin kolades iga sekundiga selgeks saab, on see, et aussi on kuratlikult ladna saga, rahulik ja sobralik, ylbust ei kannata ning lollust aitab lahendada. Monusad sagad. Nende lingo on taiesti segamini inglise keelest ning kohalikust slangist. Uskuge cockney aktsent selle korval on nagu peer tornaados.

Igalpool lennatakse sulle juurde, paritakse kuis laheb, kust parit, kuhu mineka ja soovitavad kiiremas korras pohja-austraaliasse yle kolida. Seal soe ja surf is up ...

Nagu enamus suulinnu on ka siin rahvaste paabel. enamus valismaiseid immigrante on pilukad, hiinast, vientamist ja bangladeshist. Hindut on vahe, tyrklast on vahe ning ka muid nagtu venkusid ja musti. Peamiselt ikka monusalt aariaraasiline linnakene. Sitatoo teevad aga ara immigrandid, samal ajal kui valge meha istub kontori, loeb miljonit ja laheb ohtul 5 taalast Carlton Droughti tegema.

Backbackerites (magusad hotellid) kohtab selle seltskonna koorekihti. Me asume Sydney kesklinnas, Pitt Streetil, ooperimajast 20 mintsa jalutamise kaugusel. Sisuliselt asub Hilton sitemas kohas. Aga fakt on see, et igayks kes ringi uitab ei ole eksinud, vaid tsekib maailma. See on nagu see ytlus, et randamine on nagu raamatu lugemine ning see kes ei kola loeb sellest raamatust vaid lehekylje. Filosoofia.

Aga mingil hommiul oma hostelis silma lahti lykates, mingis suuremas dormitoris mollas seal miski naiskaringi. Pool alasti ja unisena. No ega mul parem meel polnd, jetlag ja eilne viin veel sees. Naahui, suur oli mu yllatus, kui naiska kysis et kust me parit nign minu vastuse peale et Estonia vaatas tyruk mulle sinisilmselt otsa ning lausus "KURAT" ja "MUL ON KOHT TYHI" puhtas eesti keeles, pisikese nederlandiska aktsendiga.

Samas naiteks jaapanlasest klaasikunstnjik Masa, kes siaa surfama tuli ei tea et euroopagi olemas on. Kuradi douphead. aga yllatavalt vahe on siiski neid sallitallajaid siin kes meie kaunist, madalat ja HIV+ pikitud kodumaad ei teaks.

Kodus ja voorsil aka. rannad

Sydneys on terve karukas randu, enamus aga kesklinna piirkonnast korralikult valjaspool. Kuulsaim Sydeney rand on Bondi, mis on ka piirkonnanimi ning see on linna rand. Siin ei filmitud "Kodus ja Voorsil". Paraku on see selline koht, kus Vaikne Ookean otse randa peksab ning monusat lainet loob. Hetkel on talv ning seetottu laine pisku kuid surfarid ja surfitarid ikkagi lainetes.

Bondis on suplusmeeskond, mida kutsutaakse Bondi Icebergs. Liikmeks saad siis kui supled sellel rannal igal pyhapaeval vahemalt neli aastat jarjest. See on rasek, sest hetkel on vesi ikka kuratlikult jahe.

Edasi tuleb selline koht nagu Manly, mis on praamida pool tundi soitu pohja, otse ookeanile. Seal on kjuul koht, mida saab toeliseks beachipiirkonnaks nimetada. Madal ja suvine, isegi eila seal kolades oli paike soe ning ajas jala vette. Kylm. Siin ei filmita "Kodus ja voorsil".

Manly on lahe veel selle poolest et see on koige kiirem viis kaduda suurlinnas Parnu tyypi taieliku letargiasse. Kollid vedelevad rannal jha ootavad lainet, muss mangib ning keegi voistleb kuskil. Pooled vanad on eilasest veel joogised ja grillivad rannas, keegi kakub promenaadil kitra ning paike laheb ainult kuumemaks.

Edasi saame koha, mis on pisut veel pohja, nagu Queensclif. Ilus, sarnane Manlyle, kuid pisem. Siin ei filmitud "Kodus ja voorsil". Veel pohja minnes jouame kohani millel nimeks Freshwater ja Narrabeen. Siin ei filmita "Kodus ja Voorsil". Seda lolli sarja pannakse kokku Seven Studiotes Mobbs Lanele, Epping'is.

Nimuudu siis. Koikides randades on jube tugev hoovus ning kindlasti paar haid ja muud lojust. Nendest mereloomadest konoldes, kaisime Sydney Akvaariumis ning viskasime Haile, raikalale, kuningkalale ning hiiglaslikele tuunadele silma peale. eriti ei viitsiks nende kollidega kuskil Korallrahul 18 meetri sygavusel sukelduses silmitsi sattuda. Kuid siit vaike mote, kui seal rahul on ise asja kontrollides pooltki nii kena kui seal akvaariumis paistis sii ma sinna vee alla ka jaan.

Hommikusoogilinn Sydney

Siin linnas on tervet hunnikute kaupa selliseid kohti nagu Food Court, mis tahendab peisikli tohutusuurt selvehalli, kus sada erinevat kiirrestot. Hiinalinnas, mis on meie juurest 5 minuti tee kaugusel nign taiesti jabur koht. Asutks nagu kontinendilt kontinendile ja taiesti teise keskkonda. Igaljuhul hiinalinnas on tuhat miljonit soomaurgast, hinnad praadidel 5-12 taala ning 3 paeva portsud. Miso on sitt, mis toidu juurde antakse aga muidu on super.

Tyrklane pakub kebabit, hindu enda rokka ning mis pohiline sushi ei maksa siin muffigi. Siit siis perek Hionitele yleskutse, kimage siia. Selle Stockmanni kausitaie sushi ja makiga saab siin katte 40 eeguga ja koha peal volditakse nori sisse. Nii varske et lirtsub hamba all.

Ausside oma sook on inglaste sook, hommikusooma ja kange kohvi.

Okeaania vol.3: Land Down Under

Welkommen till Australia!

Enyveis, peale 17 tunnist lendu ning ligi 24 tunnist vahet Dubaiga saabusime lopuks Austraaliasse. Oigus on neil kes teadsid et siin on talv. kraadi on kuskil 15 paeval (heal juhul) ning kuskil 8-10 oosel. Tuul on talvine ning palm on nukker. Maandusime kell 8 hommikul ning ajad ja paevad ja koik on taiesti sassis. Biokell ytleb "maga", muu keskkond ytleb "hommik", mine jaura.

Peissikli saime esimesel katsel koha monusa oomaja, kesklinnas estend nimelises pakkpakkeris (Sydney Ooperiteatrini on kuskil 20 mintsa jalutamist), tsekkisime ennast sisse ning panime urrud kohe linade vahele. Ilma erilise probleemita sai 6 tundi lennukiistmemaitse suust valja magatud ning kiku ara pestud. Nali selles, et kui arkasime kell 6 oli valjas juba pime. Hetkel on meil kell pool kymme ning val;geks laks alles kell 9 (segaduses biokell ajas mekk 6 ylesse juba, miks ei tea, kuid arvestades et kodumaal on kell 8 tundi taga siis kell 22 on tavaline esimese viinakoksi aeg :-)).

Pimedas kolasime moned tunnid Sydneys. Viskasime silma Ooperi majale, Harbour Bridgele ning kogu muhedale Sydney skailainingule. See on selline kuratlikult muhe linn, kus on piirkonnad nagu Kensington ja The Rock voi Woolloomoolloo. Ei tee nalja.

Eniveis, jattes korvale tuule ja talve (tana mytsi ja kinnaste jarele, arvestades et NZLis on veel kreisim ilm ja hiljem ka lumi peris vajali atribuutika) on linna kurjalt muhe. Madalad majad ja pilvelohkujad on segamini, karges letargias, monorail kihutab nagu silm tulevikku yle su pea kui kolad monusas pargis The Rock linnajaos, kus enamus maju on vanade kaupmeeste 19 sajandi kivist majad, miljoovaartust nagu ratsahobuyss***a!

Aga kuna me olime sygavas lummuses ooperitetris, kohalikust konekeelst ning nendest pilukates (vist filipiinod), kes meie pakkpakkeri soomaurkas omale nuudlit praadisid on tunne raju. Nagu koik raamatud ja siinmaal kainud kirjeldasi non aussi vaga muhe ja iisikouing, sobralik ning tydrukud on kaunid ... uuuuuuu ... sellised hommikul-karjatasin-hobusega-punti-vombateid-aga-nyyd-panen-D&G-selga-ja-kiman-ooperisse tyypi tyrukud. Vaga maalahedased ning usutavad.

Praktika saab kohe elusuuruses meile selgek, kuna tana on esimene valge aeg Sydneys niet uued postitused, kui vombat nahtud ja linnal tiir peal. Nyyd kiire Forster ja linna.

Okeaania vol.2: Dubai

Avaldan kohe kiire vabanduse: palun anda mulle andeks kirjavead, topelt tahed ja ahmane jutt, kuiseda pekas ilmnema. Nimelt olen ma jommis nagu Hillar Hallaste Parnu litsimajas. Ytleme nii et sai kohaliku eestlasega pidutsetud, peris kurjalt kui aus olla. Nibin nabin sai lennujaama.

Aga Dubai, et meelest ei kaoks, on osutunud meeldivaks urkaks. No sona urgas tuleb siin ses seisukohas lugeda jargnevalt: "papiga maaritud korb, kus kasvab valja maailma rajuima Oidipuse kompleksiga inimeste ehitatud linn, kus koik on suure, parem ja korgem kui varasem". No kurat, nad ehitavad ju juba kolmandat palmi Parsia lahte.

Dubai on 1833 aastal asutatud linn, mis on yks neljast Yhhendemiraadist, mis suht vabas koosluses eksisteerivad. Praeguse emiiri vanamees oli see eks esimesena alusas plaaniga ehitada Dubaist maailma suurim ja voimsam linna. Hetkeseisuga see neil ka onnestub, vist.

Igaljuhul, alustame algusest. Dubai on maailma koige karmima immigratsiooni ja kriminaalpoliitikaga riik kuhu minu tee mind viinud on. Meestega on veel kuidas on aga naisterahvad on Dubais ikka suhteliselt kusetud. Pohimotteliselt jargenb praktiliselt igale seaduserikkumisele valjasaatmine voi valjasaatmine, millele eelneb aastakene kongis.

Kuna tegemist on karmi kliima ning naljakate huvialadega tsivilisatsiooniga (araablane on alati keeruline kaamel olnud) siis ka karistused samast valdkonnast. Kokkuporkel kaamliga on trahv minimaalselt 25 000 UADd ehk tsirka 80K krontsi. Kindlasti hakkab omanik vaitma et tegemist oli voistluskaameliga ning kahjukulu touseb paugust miski 50 000 UADni. Keegi kaamli jooksukiirust loomulikult kontrollima ei hakka. Kui kaamlipidajaks on aga emiraadi kodanik siis pole eriti millestki raakida - papp ara maksta, istud paar kuud kongis ja siis lendad koju tagasi.

Asi laheb veel paremaks. Koraanis seisab kirjas et "see kelle aias kasvab viljakandev palm, ei ole kunagi naljas". Niisiis, kui sa kihutad oma maasturiga mone palmi sirgeks pole ka pikkapidu. Kohene traghv 75 000 UAD ja kinni aastaks. Lisaks muidugi maalt valja.

Naistel on selles suhtes yldse pe*****, kuna kohalikule mehele on naine vaid ahi kuhi iganatukse aja tagant pats kuumama panna ning erilist muud eesmarki ei kanna, pole ka naistele mingeid erilisi lihtsustusi tehtud. Ytleme nii, et feminism pole just kuigi au sees, reeglid on sama tihedad kui eestikeele grammatika.

Mitteabielus naine ei voi Dubai elada kellegagi koos, osta ilma litsentsita alkoholi ega synnitada. Esimese kahe puhul jargneb tavaliselt moni paev kartsa ja deporteerimine. Viimase puhul pannakse sind aastaks kinni ja laps aetakse lastekodusse. Kui kartsast vabaned, antakse sulle laks pikki perset ja ulatatakse lennupilet.

Yldiselt on kohalik moos sellise kaitumisega rahul ning ootab abielu kuna see kindlustab heaolu. Liskas hoiab igast jamad eemale.

Perkonnapoliitika

Kuna riik soodustab abielusid emiraadi kodanike vahel, tahendab see jubedal hulgal soodustusi. Abielludes lendab mehe panga kontole 240K eestlast, riik annab villa, auto ning too. Lisaks maksab perek. elulopuni vaid 1/3 elektrist, vesi ja muu kraam o ntasuta. Samuti on emiraadipere lastele tasuta kooliharidus, mis ise tasudes on absurdselt kallis.

Dubais on lubatud mehel votta max. neli naist. Naistele see eriliselt kyll ei meeldi, kuid mis parata, erinevalt Kazastanist ei ole naistel mingit valimisoigust ega otsustusjoudu (geid siniste mytsidega vist kaima ei pea).

Seks enne abielu on suht tabu ning nagu igas moslemiriigis on nikutet naine rikutudkaup ning suht hoorastaatuses. Mehed aga naudivad litside seltskonda ilma probleemita. Hoora on Dubais, nagu ikka peamiselt venelannad, nagu sooja Soome saunas ning hinnad VAU haaliku vaarilised.

Ehitubbuum, minu kann!

Nyyd, Soorukad ja Kruudad, Vooglaiud ja Annused, pange omale napp ninna ja vahetage ametit. Jutus sellest et eestis on ehitusbuum on samapalju loogikat kui jarvepohjast tulevatel mullidel, milles laused aikommerikerikommerikeri. See et meil tommatakse paari aastaga kesklinna paar torni pysti ei anan buumimootu.

Duabisse on viimase 5 aastaga ehitatud 3 Tallinna suurust rajooni, lisaks veetakse korbe Parsia lahte et viimistleda Palmi nimelist saarestikku nign ehitada koiki maailma riike sisaldav Maailm. Hetkel ehitatakse korraga Dubai Harbouri nimelises piirkonnad 500 kuni 50 korruselist pilvelohkujat - nii kontorid kui eluruumid. Planeering on jargmise 5 aastaga panna pysti veel 2000 sarnast.

Kuna Emiraadis on vaid 20% elanikkonnast (Dubais koigest 7% elanikest) emiraadi kodanikud, moodustab ylejaanu peamiselt hindu (60% elanikonnast) ning bangkladeshi ja vietnami riisikiimleja. vaartuslik hindu rakendatakse ehitus"inseneridena", kelle kuupalk on miski 5000 krooni. Koikidel ehitusobjektidel kaib too 24h tunnis ning pilvelohkuja valmimisaeg on keskeltlabi 8-12 kuud.

Jattes korvale majad ning meeletud tee ja sadamaprojektid, ei paase ymber Parsia lehte veetavast korbest, millega hetkel moodustatakse Maailma nimelist pisikest maailmakaarti, kus igariik on myya ning ostjad leitakse personaalkutsete alusel. Naiteks, Eesti suurune ala maksab 15 miljonit krooni.

"Maailmas" ei oel yhtegi silda, yhtegi teed, kuni selleni kui riigi omanik seda sajama hakkab. sisuliselt on omanikuus riigi president ning voib oma riigis teha mida iganes. Kasvatada lambaid, kylvata nisu voi alustada nudistide uusima religiooniga.

Edasi jouame siis naiteks hotellide juurde. Plaanis on hotell nimega Da Vinci, mis tahendab korget torni, kus iga korrust on voimalik hydrauliliselt 360 kraadi poorata. Pomst, keerlevad koik korrused oma suva ehk siis elaniku suva jargi.

Kuulsaim hotell ehk purjekujuline Baja Al Arabia on varsti pisikene piisk, pikas kusejorus. Olgugi hetkel koufge suurem hotell maailmas, koige kallima ja koige parem on tulemas taiesti jaburiad ehitisi. Hetkel ehituses olev koige korgem maja maailmas, mille loppkorgus on oplaanitud 800 meetri kanti valmib korrus nelja paevaga ning omab vopimalust et kui maja on valmis saab seda hiljem ka korgemaks vorpida.

Ahjaa, lisaks tuleb Dubaisse, maailma pikim sild, suurim kultuurikeskus ning suurim, Mall of Dubai nime kandev kaubanduskeskus, mis on samasuur kui 50 jalkavaljakut. Frikin' Oidipused!

kiirelt seletan veel ka kohapeal kasutuseloleva termini BBT ehk Bigger,Better, Taller, mis seda otseselt ka tahendab. Maitsetus ei ole issue, ilu ei ole issue. Pea asi ert BBT.

Joomatuurid

Lakkumisega on Dubais sedasi, et kui litsents olemas (mis tahendab 2 nadalat ootamist ja kogu oma ajalii, ppluss dokumentatsiooni esitamist) void osta mingi kindla kvantiteedi kuus. Kui litsentsi pole ja ostad (yhes emiraatisest on olemas alkopood, mis kerge AKMi eest sulle kasvoi havitaja MIGi kohale veab). NIet katte saab, kuid risk on suur. Kui ment sind peatab ja sul valet alkot kaasas, mata kasvoi liiva alla. Voi joo ara. Alkose peaga roolis olemise eest on vaiksem trahv, kui omamise eest (sic!).

Alks on aga kallis, nii kortsus kui poes. Sigaretti aga voib suitsetada kasvoi synnitusmajas. Piirangut pole. Muu narko on ka suht kattesaadav, kui tead kus uurida.

Parim on aga see et kuigi islami jaoks on alko haram ehk mittekoser, siis ega sellest kuigi kinni ei peeta. Kui on ikka vaja paevapinged maha saada, pannakes tilka niet ujub.

***

Igaljuhul MONKILAND lopuks pakkus kenasti emmotsiooni ning kohalikud jeestlased aitasid sellele palju kaasa. Ja eestlast on emiraadis palju, kinnisvara ja logistika peamiselt. Isegi koolioe leidsin eest, aruandmata :-)

Valjaks oli aga hammastunud kui palju on ikkagi riigi kahepalgelisust ja seda nii kirjutatud kui kirjutamatute reeglite hulgas. Paraku tuleks sinna riiki ka varsti minna, kuna miski paarikymne aastaparast ei mahu enam liikuma.

Fakin' monkiland!

Dubai esimene mulje on korralikult persses. KOgu see kuradi riik kukuks kokku kui nafta papp ja korralikud investeeringud ara votta. Taielikult absurdini viidud pohhuistlik suhtumine koikidesse tegevustesse ei luba kyll arvata et miski muu kui raha seda riiki pysti hoiaks.

5 kohtakust me kysisime et kas on vaja viisat riiki paasuks siis 3 vastas et mudugi mitte, astuge aga pardale j auurige mis Dubaipakub. 2 tykki aga ytlesid minu kena sinist passi vaadates, et ime ennast, te pole isegi juuropi liidus, mis ilmaviissa jutt see on. Nu sai siis seletatud ignorantsele hindule (neid on siin niipalju et mul on flashbackid yhest teisest reisust. See ei ole hea) et usus juba moni aasta oleme, abi sellest mudugimidagi ei tousnud. Hindu vehkis pead paremale ja sakule ja seletas et tema teab ja meie olgui vait.

Igaljuhul maariti meile pahe 50 taalane viisa, mis oli meil tegemata Eestis kuna tuli valja et viisa votab aega tapselt 7 paeva et valmida (vaja on kena hulka tasta uuringut, siis byrokraatia ja lopuks kohliku postiteenindaja kiiremat kondi) ning mille tegemie piiril vottid 20 minutit. Backgroundi uuring sai teoks kysimusega kas kinni oledistunud. Vastus EI andis naeratava kausungi "Terve Tuloa Dubain". Ikka nii hull soomlase morda on ees vist. Vittunpojat.

Aga asi jatkus kiirelt sellega et hotell. mille broneering sisaldas ka transfeeri lennujaamast leidis et tegelikkuses ei ole vist hea kui inimesed kuidagi ise otsustavad ning pani meid fakti ette kas kohe hotelli voi siis mitte kunagi kuna rohkem transfeeri pole. Muhe ah?

NU 3 tundi viisa nikkumist ja nyyd eriti meeldivad vestlused nii piirivalve, taksojuhi kui ka hotelli tindinikkujaga ei anna mulle muud voimalust kui nimetada se kuradi riik MONKILANDIKS. Aruandmata.

Tavaikar kaon puhta lina ja konditsioneeritud ohu juurde unele. Ahjaa muuseas, kell on 4 hommiul, valjas on pime ning 33 kraadi sooja, niiseka nagu maratonijooksja persses ning lohnad taiest uued.

Loodan et hommik on targem ning saab parema elamuse.

Leiters!

Okeaania vol.1: Kaks paeva hiljem

Moodunud 48 tunni jooksul, mis mooda lennanud kiiremini kui karbikust paugutet karabinirahetoi kaasa nalja nabani ja kriitilist momenti. Hetkel viibin kenasti Istanbulis Attatyrki nimelises Tyrgi International lennujaamas ning koblan esimesi uudiseid.

Igaljuhul, laupaeval, just enne arasoitu bussiga Riia poole, hakkas tekkima tunen et asi kuidagi liiga lihtne ning libiseb kui nuga labi pekise ihu, kuid vota napust rahu ei kestnud kaua.

Kuna reede oli toonud eesti meditsiiniperekonda uue doktori, Mart Valjaotsa nimel siis oli 14 tunnine joomatuur mehe ara vzsitanud ning koll laks koju puhkama. Mina kell 4 votsin talle kone, et tavaika, aja urruks pykstesse vota pudel ja kotid kaasa ning lippa Neinari pyhamusse.

Kihutasin siis ise varmasti bussijaama poole, oodates teist urru seal, kuid persetki. Valjakast polnd haisugi, ees ootas aga Dmitriev poiss, kes surest huvist naha kuidas me naahui saame, meid saatma olit tulnd. kell 16.53 votsin kone ning kysimusele kus oled, vastas karvane mehehqaal, et dussi all. Ma kaesin et kellele kuradiel ma helistan, nimeandusr mopsi ekraanil andis kindla veendumuse et ikka Mart see kes teises otsas koriseb.

Mart, pedant ja taielik korrafriik, tommanud pyksirihma lodvaks arvas et aega on nagu raba. Igaljuhul, pikk jutt lyhikeseks, ehmatasin Mardil dussi kylmaks ning saatsin Dimmiku kiirelt Purde tanavale jotat pyydma. Mart oli aga allarite peal, kotid seljas maja ette jooksnud, mille kuradi lootuses seda ma ei tea. Vanemad, kes ka olid poissi tulnud saatma asusid kohe majandama, papaa ronis kohe kuuti ja seletas bussijuhile olukorda, ema seisis lihtsal kaed laiali bussi ette. Kommuniitoo tulemusel oli valjakas kuus j apool minutit hiljem bussis, haises 3 meetri raadiuses ouhta etanooli jargi ning ei saanuyd veel eriti aru, mida?

Edasi: 4 bussi, 4 olut, peatus Valgas ja Riia loennujaam. Hunnik pargadega vastutulijaid, koledad slaavi moorid ning uni Poola ohuliinide ukse ees matil.

Kella 6ne lennuk Istanbuli on maluks samapalju kui sydametunnistus voi 2 keskaklass. Aga peris tore oli maanduda 35 kraadisesse kuumuskeskusesse. Kotid viskasime Left Luggage nimelisse auku, votsime pika riide peale ning astusime tolda.

Eelmise aastaga vorreldes pole linn palju muutunud. Koll tuli kohe esimese asjana karusnahka, suurt vaipa j anahktagi parseldama. Sinine Mosee paikneb samal kohal Aia Sofia korval, Tavuk Doner (kanakebaba) maksis ikka 14 krontsi ning kohalik kalamees vedas sitakala suurelt sillalt kodustele.

Iseenesest kena paev, mart poles paikesest ara niet ajab juba praegu nahka. Metroo systeem Istanbulis annab kenasti voimaluse 20 minutiga linnast lennujaama jouda nii et sai pika paeva teha. Monus oli vaadata kuidas kohaliku ylikooli uste ees olid sabad tarkuse taganoudjasit, kes koik miskit testi tegema laksid.

Miski fakuliteedi ees vedeledes ja paeva esimest pilsnerit lastes, tuli narvilne meha ning uuris kas me ootame ka paasu inka eksamile. Hetkeks tekinud paanika viis tagasi moni aasta :-).

Igaljuhul, nyyd Emiraatidesse. Dubai. Lend kestab 6 tundi. Kui veel voimalust antakse siis sajatan lisa.

Tsau-pakaa!

nagu ytles yks tark meha eelmisel suvel: Paneme nyyd liikumise peale! Laupaev, 23 juuni ning mkul bussi valjumiseni aega tapselt 2 tundfi ja 14 minutit. Valjaots on juu tais kuna sai eila herr doktoriks ning on 14 tundi pudelis uidanud ning loobumismotteid eriti ei evi. Veel.

Igaljuhul, asjad pakitud, toenaoliselt valed ja liiga palju, kuid korrigeerida enam ka ei saa. Peaasi et on pappi ja piletid, ylejaanu leiab kohapealt voi unustab tarbides kosmaarseid hulki alksi.

Kuna bussireis Riiga ning esimene oo RIXi permandol ei ole just koige meeldivam ajaviide Jaanipaeval, mil enamus inimesi kenasti yle lokke kargab ning peduiinide kombel Kuubat vabaks imeb siis votsin ka rehabilitatsiooni mottes kaas pudeli rummi, 4 oltsi, paki sigarillosid ning viimase numbri HUSTLER ajakirjanduskorgklassi.

Egas siis muud. MIna lahkun, teie olge vaprad. Naeme 20 august. Kui igav hakkab Lennake AUSsi voi NZLi kylla.

Tsau-Pakaa, kaamlid ja varbad

Lahku kodumaalt!

Haudiduudi, kaamlid ja varbad! Hanson kõblab taas ...

Vahe on olnud pikka ja kurikuulus. Palju joodud, palju nähtud, palju ... vahet pole. Igaljuhul, vaikimisest sai kaunis siiber ning suvinepäikese kiir ajas silmast sisse ja tuhina peale. Niisiis, nüüd istute ja kuulate mis mul jälle pajatada on. Hooaeg on taas alanud.

Mis siis vahepeal ka sündinud on? Igast. Kvartiira ehitasin valmis ja kolisin sisse, nüüd kõik käivad ahhetavad ja on kadedad. Naabrid vihastasin välja kuna hõivasin auto ja tsikliga ühe kahest garaažist, väljutades seal varem seisnud kola maj hoovile.

Mis veel? vennasvabariiki Ukrainat väisasime. Polekski nagu miskit selle kohta rääkida kui poleks Sakala vantidega seal kolanud.

Pidutsend ja magand ja vahele törts asju mille tõenäolisi tulemeid alles järgmisel aastal kaeda saab. Ahjaa võtsin kätte ja lugesin eelmise EPLi raamatusarja ära. Hea.

Kuid meeldivama suve saamiseks tuleb selleks talve minna. Nagu teist enamus teab siis hakkavad Hansalodjal käed vahel värisema, mis peale koll oma kohvrid pakib, soojakoti põue pistab ning kuskile poole ajama paneb. Aeg jälle sealmaal.

Laupäeval võtan moori kootud kihnuvillased kindad pihku, pistan pauna üll ja astun laeva. Ja kuhu minek küsiote: tekkis mõte minna maakera servale, vaatama kas on ikka ümar või lõpeb raisk kuskil suure kosega ära. Nimelt läheme eilsesse päeva Mille piir jookseb kesk Vanuatu saart. Sinna sii slähemegi. Mina ühel pool ja Väljakas teisel pool mõttelist joont ja mängime Koitu ja Hämarikku. Kuidas see käib ei tea, aga meil mõtted kuumad selleks ajaks juba ja ravimid kaasas.

RSSige siis see kirjaauk endale ära ja oodake postitusi, kuna rüperaal sedakorda kaasas. Egas muud ... mul jalad vähe värisevad ja pass on juba kramplikult pihus. Kui kõikide väljaulatuvate ihuliikmete ja terve mõistusega tagasi saan siis paneme paar kläuhkat, kui midagi maha jääb paneme ka paar kläuhkat.

nokkige siis teri ja loeme ...

Ajage nahk maha, palun!

Nädalavahetusel Selveri singiletiääres Serrano sinki omale valides palusin asjatundliku ilmega käntsakal enne nahk ja pekk ümbert koorida, kui moorid selle viilutajasse panevad. Vastuseks teatati mulle aga et nemad ei koori, pole kunagi koorinud ning üldse selle lihaga nii ei toimetata. Ei hinda raamatut kaane järgi, kuid usun et need tädid pole just tihti Hispaanias käiad et teaksid kuidas täpselt kohalikku suitsusinki manustada.

Nagu iga juhtumiga elus, tekkis mõttes kohe paralleel poliitika ja ühiskonnaga. Vaadates koalitsiooniläbirääkimisi ning hinnates tagantjärgi nii Ansipi kui ka Laari jonnimist ning pipardamist, mõistsin, et Eesti poliitika on nagu Serrano sink, selles on küll sisu, kuid enamus sellest jääb üksteisele jalaga tagumikku andmise varju.

Pettumus nii Laaris kui Ansipis, nende tegudes ja lapsikustes, on nii suur, et mehed peavad mõnuga usaldust tagsi võitma, kuna ma ei leia, et üksteise liivakastis liiva varastamine oleks edu võtmeks. See on kaolitsioon kus 1+1 ei tee mitte 2 vaid hetkel 0.

Teate palju raha kadus?

Teate? palju kadus rahhi kui üleeelmisel nädalal hakkasid Hiina ja USA börs kukkuma. Kuue päevaga kaotasime kokku maailmas 50 triljonit krooni, see on 50 000 000 000 000 krooni. Oi oi kui palju raha. Samas globaalses miniatuuri on see ikka köömes.

- Maailma rikkaimal mehel on selles 1/50 sellest summast,
- Bush küsis Iraagi sõja jätkamiseks kaheks aastaks Senatilt 6 korda suurema summa
- Eestlase keskmine palk on sellest summast vaid üks 5,3 miljardik summast.

sainka teada nüüd siis.
veri naiss.

Mängime mängu: Kes kellega seksib?

Ebatsensuurne on ehk sedasi väita kuid isaslind on alustanud suursugust paaritumisrituaali. Valimistulemuste selgumisel algas hetkega mõnus tants ja trall, et kes keda siis lõpuks teeb. Kas parem-jõud löövad kampa või meeldib reformariltele ikka karge keskpartei karvase näpu õrritus meeliskohas.

Tänaseks on selge et eedik on liivakastist väljas ja tema märga liiva ei soovi keegi. 22 500 häälega peamin istritooli hõivav Ansip tahab panna kokku võimalikult laiapõhjalist koalitsiooni. No see on küll esmakordne kuulmine sellisest soovist.

Košmaar on aga see millise rõõmuga heidetakse ühte varasemate vihavaenlastega. Parts ja RP olid nagu katk mis laastas reformarite ja keski valimismängu, täna aga nõretab IRL meest, mida igaüks oma saiale tahab. Tõenäoliselt reform selle keedise ka kokku keedab, mis 60 kohaga parlamendis mõnusalt kokkumängima hakkab.

Probleem on aga selles et SDE ei ole poolt nii suurele tulumaksualandamisele. IRL aga ei taha penssi nii kiiresti ja palju tõsta. Õnn ei pidavat olema rahas, kuigi reformil on seda nagu ratsahibuse s****! Dilemma, mis? Minu usk on valitsusse ja koalitsiooni, kus on koos professionaalid ning nö. vanad kalad. Positsioon vaadates (Reform 31 kohta, IRL 19 kohta ja SDE 10 kohta) jäävad paigale kõiuk reformi ministrid ja saavad paar kohta juurde, näiteks siseministri oma. Teistele jääb aga kergemad ristid kanda. Ma ei usu et kampa võetaks Rohelised et kindlustada positsiooni, kuid kes teab. Nagu ütles Ansip mulle valimisööl, et täna räägivad kõik kõigiga. Nii see on.

Kurbmängu ilusaim osa saabub nüüd: Rahvaliit! See on üks õnnetu erakond kes ei taibanud kohe üldse kui keskimehed neile nii karvase mütsi pähetõmbasid et seda oli Jõgevalt näha. 39213 häält sai Rahvaliit üle Eesti, vähem kui Rohelised. Maadevahetus ja Natura 2000 on saannud oma esimese ohvri.

Veel üks kena ja märkimisväärne fakt on see et Eestis käis kokku 42 välisajakirjanikku kontrollimas meie e-valimissüsteemi. Ise kirgliku e-valijana näen selles perspektiivi, kuid 100% see kindlasti ei muutu, inimestele meeldib pühapäeval seitel sirgu kammida, panna puhas pesu ja kriuksukingad üll ja minna kastide juurde. Pärast väike pidusöök ja naps. Nii see on ja jääb. BBC tyegi suure uudise, mis oli igatipositiivne nii sisult kui vormilt, mainides ära ka et IT on riigi kui jumalus mida kummardataksej anuumatakse. Paraku ei muutu aga ükski vesi veiniks lihtsalt seda imetledes - samuti suutis nii BBC kui ka Wall Street Journal lükata viimaseks lõiguks pea kohustuseks muutunud teksti:

"But in contrast to its advanced technology, correspondents say that Estonia, which joined the European Union in 2004, is still grappling with some of the EU's worst health statistics, including high rates of alcoholism, HIV infection, and traffic-related deaths."

Mõned asjad ei muutu kunagi, me oleme ja jääme eks-sovieediks ja sitanokkijateks, olgu meil kullast kõnniteed ja kased, millel õunad kasvavad.

Ansip, nõudmiseni!

Kaaskodaniku härras pöördumine meie Kommunistliku Orava peministri poole:

----------------------------------------

Meie soovime hoiduma teid ette: poliitikuid manepuleerivad teie tundmedega ja juriidilise haridumattusega.

Peaminister Ansip avaldas, et vennashaud Pronkssõduri mälestussammase juures hakkab olemas ümberehitatud mai kuuses ehitusplatsiks.Ansip väga hästi teadis, et selleks, et ümberkandma või lammutama mälestussammas või sooritama eksgumatsiooni, on hädatarvilik teostama keerulise ja pikaajalise protsessi. Tema moodustas vastasseis sisse riigis nende inimeste vahel kes sõdistasid barrikaadete erinevadel pooltel, enda kasuks. Tema lihtsald tahab teenima ära rohkem hääleid, pettavades oma rahvus. Aga muide, taoliste ettevõtmiste protseduuril EL on olemas juriidiline kinnitatamine. Rägimatta juba sellest, et 8 mai – see on fašistlikku Saksamaa kapituleerimis päev. Ülemaailmas sellel päeval inimesed pühalikult peavad määlu hukkutud kangelastest, kes kuriga pidasid lahingud. Selle asemel Eesti Vabariig anab välja raha SS-sõduride mälestussammade ehitamiseks, aga peaminister nende avamisel osaleb isiklikult.

Eesti Vabariiig astus Euro Liidu sisse. Ja üldised Euro Liidu seadused prevalleerivad riigi-liikme sisse seadustedest! Vastavald Euroopa mälestussammade üld seadusele, selleks, et ülekandma või ära lammutama mälestussammas, eestlased oleks pidanud kirjutama ametliku järelepärimist, teatades oma kavatsudest, seletades, miks seda on hädavajalik ära teha ja kahepoolsede konsulteerimistele tegemas järelepärimist. Peale seda nad peavad ootama vastust viie aasta jooksul. Kui Eesti Vabariig neid nõudmised ei täida, tema poole hakkavad olemas kasutatud finantsidelised või teissugused Liidu sanksioonid. Peale vastu saamist, peavad hakkama kahepoolsed konsulteerimised.

Veel üks fakt koosneb sellest, et kui mälestussammase juures kalmistatude omad sugulased ei ana oma nõu eksgumeerimiseks ja üleviimiseks, mälestussammas jääb seisma sama kohapeal. Sellepärast on hädavalik leidma sugulased ülesse (muide, juba on leidetud ära Sõsojevi I.M. kapteni sugulased), võtma nendega ühendust, ära vormistama ametlik pärimine ja ära saatma teda VF Relvajõudi Sõjaväe-memoriaal keskusele.

Meie juba saatsime ära kirja matmise Komisjonile ja eesti parlamenditegelastele, kus meie tuletasime neile meelde eksgumeerimise ja ülekanmise mälestussammade kohta protseduuri. Kõik saladuseid on välja üeldud. Aitab juba lihtrahvas tõmbama poliitiliste mängude sisse. Aitab oma rahvas tegemas lolliks.

Edgariaana jätkub!

Väljavõte eesrindliku komsomoliitnoore päevikust ajakirja PIONEER vahendusel:

Ega siis iseloom ja arvamused nii kiiresti muutu kui riigivõim. Korra kommar, eluaeg kommar.
Samas kui olla lits ja lasta igaühel ennast panna ning muganduda vastavalt ajale ning võimuigalusest tulenevatele muutustele ühiskonnas võik seda siis ka tunnistada.

"Tere, minu nimi on edgar. Ma olen lits. Juba 20 aastat poliitiline lits!"

Kaugelt saalinurgast kostab õnnetut plaksutamist. Kadri Must ja Sepa Evelin plaksutavad niet peopesast karvad maas.

Enuff said.

ÄP-l maailma parim kujundus!

Nutke kõik kidedad leheneegrid siin ja sealtpoolt piire. Äripäev valiti maailma pressikujunduse liidu (Society for News Design) poolt maailma nelja kaunima ajalehe hulka. Samasse kampa kuulub Taani põhileht POLITIKEN, hispaanlaste uhkus elECOnomista ning sakslaste Frankfurter Allegemeine.

S*** tunne just ei ole võtta pihku maailma ilusaima lehe tiitlipretendenti. Kuid sisuline pool lehe layoutis on tegelikkusesks see miks nii kõrge suhind koju toodi. Funktsionaalsus lugemisel ning pildilise materjali primaarsus on just see mis edu tõi. Lood on meil uue lahendusega lühemad, lugusi on rohkem. 5 minutiga saad lehest rohkem infot, kui hiljem lollidele küsimustele nendel teemadel vastata tahaks.

Nelja päeva jooksul valisid kohtunikud 351 maailmas ilmuva ajalehe hulgast välja need neli mis absoluutsesse tippu kuuluvad. Märkida tuleb tõik et ei ole oluline kui suur on leht vaid mida sellega öelda tahetakse. Olgugi et näiteks POLITIKEN, mille päevane tsirkulatsioon ei ole kah maailma mõõtmetes mitte midagi on ligi 7 korda suurem kui ÄP-l. Numbrid siis vastavalt: Politiken 170 000:25 600 ÄP.

Oluline tõsiasi on siin märkida ÄP poolt ka tõika et kui enamustel ajalehtedel paberlehe lugejaskond pidevalt langeb suudab Eesti pisikene ärileht seda numbrit igakuiselt suurendada. The New York Timesi omanik Arthur Ochs Sulzberger et võimalik et 5 aasta pärast tuleb panna paberleht kinni ja kogu kupatusega on-line kimada. Kuidas tegelikult läheb ei tea, kuid mulle meeldib hommikul mune sügades ja tooliveerelt kohviluristades mõnuga vastselt kojukantud paberlehte lehitseda. See on sekund minule, enne kui algab eklektikus interruptus ehk päev ajakirjanikuna.

Igaljuhul nutke karvased kes meile halba soovivad. Peremehed on tagasi ...

Smile a day keeps the doctor away!

Hiinlased jõudsid peale pikki uuringuid järeldusteni, et naermine ning naeratamine ei ole mitte lihtsalt mõnus stressi leevendaja, lustakuse väljendus või mõnus ajaviide, naermine ja ka naeratamine pärssivat vanadust, alandavat kolesterooli ning parandavat vereringet. Teada juba varem onju.

Kuid et seda asja rahavatervise edenemiseks ja parendanmimseks korralikult käikkulasta kuulutati välja konkurss parimale naeratusele. Saadad pilti, see riputatakse Pekingi tänavanurkadele ülesse ning inimesed annavad hääli. Hiina reit jeejee.

Ironiseerimata on tänaseks saabunud enim pilte vaestest maapiirkondadest, kus fotokaamera pole just igamehe lelu. Kuid arvestades kui suur hulk naerufotosid on tee läbi riikliku postiteenuse jõudnud linnaseintele võime arvata et hiinlane elab nüüd lisaks suurele arvukusele ka 120 aastaseks pes tükist.

FuckedupGate!

Miks naised tuleks autodest eemal hoida!

Põhjenduse leiad vajutades ülalnähtavale käepidemele.

CSI:Tallinn

Mul ei ole sittagi vastu ilusatele asjadele. Kallistele veel vähem. Head kaaviari lusikaga haugata ning seda paari tonnise šampaga alla kulistada poleks miski probleem. Lähengi täna ja haaran mõned austrid - tükki eest 30 kümpsi ning teeme õhtasöögi.

See aga pole oluline. Ilusad asjad inimeste südametes on mulle aga veel olulisemad. Ausad ja stiilipuhtad esteedid või armastavad kaunikehalised daamid, mõttes vaid ilu. Või kasvõi omakasupüüdmatud puukallistajad, kõik meeldivad. Aga nüüd oleks kiiresti tarvis luua üksus CSI:Tallinn ning onkoloogiliste vahendistegha eelistatuna tšekkida välja mis kurat toimub päälinna valitsejate pääs.

Kujutan ette et pikad tööpäevad umbses rattatöökojas pole just kõige tervistavam kogemus ja elukutse mida omale valida, kuid jäägem siiski ratsionalistideks. Valentinipäev on üks tore asi. Saab endale roosad riided selg ajada, prouasid tänaval asja eest teist taga suudelda ning keegi ei kobise miskit. Igalpool on lõbus ning purjusoleks on normiks.

Aga kui nii edasi siis järgmisel jõuluajal võiksime rohelise tule joonistada kuusekujuliseks või 20. augustil kollasele tuleel suure ordeni või kahurikujutise. Tegelikult joonistame kõikidele pisikese K tähe ja nimetame asja Kohustuse -märgiks.

Auto tuledele kleebime suured keskmist näppunäitavad käed ning toalampidele tõmbame kondoomid. Meenutab et turvaseks hoiab ihu terve ning alimendid kaugel.

Nuff' said!

Õhtusöök a'la Hanson

Nagu ma ikka ja jälle kordmast ei unusta, olulisim samm parima õhtusöögi saamiseks on see valmistada südamest ning armastusega. Ärge pange tähele mõõtühikuid ärge pange tähele koguseid, vlige ka pann, mis tile rohkem meeldib, mitte mida on vaja kasutada. Esimese sammuna, ga võta sahtli aukohalt korgitser, suru see sügavale pikliku rieslingi korgist läbi ning kalla omale jahutav klaas head baierlast.

Nii siis, peale esimest klaasi võin kihla vedada, et põhiline millele mõtlete on teha hea söök ja seda maitsvalt ja lõbusalt. Kutuge siis keegi kohe külla, või kööki, kui mõni näljane, kahvel põues pakitsemas, on tee juba sinu tagasihoidliku kotta sattunud. Mõnusat vestlust pidades, saab söök kiiremini valmis ning armastust saab rohkem. Peale selle saavad ka maailma asjad enamuses kõik paika räägitud ning jõutud selgusele, et ei ÜRO ega ka NATOt pole tegelikult vaja ning vabamüürlased valitsevad kõiki raharingkondi.

Pudel veini on juba otsas ning ka toit hkkab ilmet võtma. Kartul veel keeb ning salat vjab tegemist, kuid kaste, mmmmm, on juba vormistatud itabase aroomiga ja värvusega pajatäieks.

Avades uut pudelit, kõlab ukse kell ning aroomilevimine läbi hoonet läbiva ühise ventilatsioonisüstemi on kohale toimetanud alumise naabri, kes kahvelit kegel limpsides mokaotsast tereosistades sinust mõõda tuppa trügib. Pole kahju kellelei oma majesteetliku kokakunsti näidata. Kohe, kui vana on juba ees ootavate kiimlejate hulka istet võtnud ning taskupõhjast uue pudeli veini õngitsenud. Vana korkki vinnipuni küljest ära keerates, tbin mina puuks jääslatilehti ning seletan kuttidele, et vja on luua restoran, restoran, kus iga inimene saaks minna ja ise omael toidu valmistada. Do-it-yourself pecktopah[1].

Inimestele meeldib ennast avastada ja teha uusi asju. Ma olen veendunud et minu mõttel on jumet. Naabripoiss nõustub, kuid tema silmad on viledalt kinni maksapajas ning ma kahtlen tema siiruses. Ülejäänud kompanjonid on vahepeal läitnud sigaretid ning vaidlevad kärarikkalt, kas uus Sakala hoone hakkab varjama Estoniat, kui teda vaadata Islandi platsilt. Kurdi väikekodanlased. Ma valmistan siin midagi ajatut ja päevamuutvat, nemad vaidlevad aga sedavõrd trivialsete jamade üle. Keern nendest tuleva volüümi maha ja järkan mandariinide hakkimist.

Telefon heliseb. Musirull helistab, et jääb 20 minutit hiljaks. Pole tema moodi, kuid põhjendus annab vabastuse. Ta tuleb koos koeraga, kes kokkuleppeliselt pidi täna küll ämma juurde jääma, kuid siiski meie voodit anastama saabub. Egas midagi. Hakkan just mainima et tulles pudel kuiva punast kaasa haaraks, kuid mõte jääb kõne katkedes kuskile traatidesse elulõpuni kuuljat otsima.

Selleks ajaks, kui minu meitriteos saab kaaetatud ja lauale tõstetud, katulid kausiga teda saatma asetatud ning ka salatile veel viimane piisk õli kukub, on minu hämmastuseks leidnud tee minu juurde, peale siin juba viibinud kälide, siinkandis viibinud vanemad, õde oma uue kolleegiga ja konstantelt minu jalga lakkuva koeraga musirull, kes siiski pudeli oma lemmik vini kaasa toonud, kuigi mul seda terve kast tema rõõmustamiseks sahvris seisab.

Lauda itudes tunnen ennast kui jumalat, kes kontrollib näljaste sõjaväge. Keegi ei esita küsimusi, kegi ei tüite ega aja jama suust välja. Kõik söövad ja on tunda, kuidas kodu täitub rhulolu ja armastusega. Imeline, kui vähe on vaja inimeste rõõmustamiseks ning perekonna ühendamiseks. Eluline tõde juu, et tee mehe südamesse käib läbi tema kõhu. Tee perekonani käib läbi söömaaegade. Mõlge kasvõi Leonardo Da Vinchi „Viimane söömaaeg”. Perekonna loomine, mitte midagi muud.

Alkohoolikul puudu, lambal üle?

Maks on äärmiselt delikaatne ja õrn moodustis, millega valesti ümberkäies võib selle kiiresti p***** kerata, mis seal ikka tagasihoidlik ja viisakas olla. Maks sisaldab de facto ensüüme, mis peavad lagundama esiteks alkoholi ning kõke muud verre mittesobivat. Kõik see tuleb ilusti piimaga välja meelitada. Ilma eelprotseduurideta ei ole maksaga midagi peale hakata, juhtub sama mis austritga, kui neid enne laualetõstmist 24 tundi mitte allikaves lasta mõnuleda.

Statistiliselt oma ütlust kinnitades: väidetakse, et 100 kilo austrite puhastusrituaali käigus imendub nist välja kuni kilo mustust, mis oma rskuses akvaariumipõhja vjub ning hiljem võmalik lossiks voolida. Keegi ei taha seda jama omale sisse hammustada. Niisiis puhastusprotsess olgu pingeliselt täpne ning pikaajaline.

Lisaks, maks on olemuselt magus, mis tähendab et suhkrut ei tohiks kasutada ning soola ja pipraga võiks kah vähe tundelisemalt ringi käia, no mitte nagu kiimaline meremees litsiga vaid kui kammiks oma 100 000 kroonist hiina harjaskoera. Pedantlikult. Esimene ja viiman kord, kui ma seda ütlen.

Mäletan, kuidas me keskooli suvevaheaegadel sõbraga neljapäevahommikustel kinoseanssidel käisime. Jala minnes jäi meile tee peale pood, kus omaniku proua oma käega tehtud maksa müüs. See oli imetabane. Kui enamus noori läksid kinno käes hiiglaslikud purgid limmerit ja kilekott pop-corni, siis meil oli kaasas pudel head pilsneit ja kilo praemaksa. Täiesti irreaalne, aga täiesti mõeldamatu oleks ka selle lisandi puudumine.

Sama kuulad on ju ka vanaemade maksakastmed, mida sai sisse hingatud sellistes kogustes, et 13 eluaastaks olin mutunud Michelinipoisi sarnaseks sumomaadlejaks. Ei kahetse, kohe üldse mitte. Vanemana oli seda pekki küll üsna ebamugav dieetide ja jalustrabavate trennidega maha ajada, kuid igakord, kui tekkis motivatsiooni puudus mõtlsin nendele söömaaegadele kus vanaisa mulle oma noorusajajutte rääkis ning uut portsu mulle ette tõstis.

Parafraseerides kurikuulat liigkasuvõtjat: südamehaigus = uus süda või mõned tableti, 3 kilo ihupekki = 2 nädlat trenni ja dieet, vanaisaga koos veedetud aeg = hindamatu. MasterCard. Heeheheh ...

Hauka saia või sepikut

Serverimine on mulle sama suur nautlustoiming, kui toidu enda valmistamine ja selle hilisem maitmine. Serveerimine annab kolmanda mõõtme toidutegemise aktile. Kui toidu valmistamine ergastab sinu aroomimeli ning ajab kratiivsusotsinguga adrenaliini taevase ja toidu söömine mõjub maitsemeeltele nagu kuum leil saunas, siis serverimine on nagu piltmõistatuse kokupanemine ning meelitab sinust naeratuse, kuna sa pead looma pildilise täiuslikuse. Täismäng kunstihingelisele praktikule.

Sai või sepik on jägmine valik nendes mõnuates valikutes, kuidas oma söömaaega tunduvalt mõnuamask ja mitmkesisemaks muuta. Valik osutus saia kasuks, tõmban sina peale kirme mõnuat taluvõid ja raputan kergelt basiiliut ja soola. Pesto a’la eestlased.

Kuna ootamatute külalistega on juba nii mõnigi vein joodud ei pruugi sellega jätkata, kuni toidul enam maitet ei ole, vaid võtta klaas külma ja praksuvat mineralvett. Sobib geniaalselt. Samas mina kui viimane alkohoolikust kokapoiss sedasi oma mõnu rikkuma ei hakka ning loptan maksa ja kartofani alla hea valge veiniga, mis kenasti mahendab, kuid samas ergastab maitseid. Kummaline tunne. Nagu pidurdaks ja kiirendaks üheaegselt. Kinni hoitud purse! Kummaline, mis võrlused pähe tekivad kui hakata dekadentliku täpsusega sommljeeri mängima. Veinist tean piisavalt, toidust veel rohkem, maitsete selgemaks seletamises olen aga juba liiga purjus. Tunnen, magusat, basiiliku hõrkust, kiivi hpplisust ja mandriniseemnete küüslauguga kokkusulanud mekki.

Tean aga et maksaroog maiteb nagu masseeriks jumalik käsi peaahka ning samalajal loeks ette Bukowski „Naisi”. Pea pes platno lendad kuule ja tagasi ning hommikul on tunne nagu oleksid kellelegi head teinud. Nautige.

Lõpp.

-------------------------------------------------------------------------------

Retsept

Lambamaks kiivi ja mandariniseemnete marinaadis koorese ürdikastmega

Kootisained:
- lambamaks

- kiivid

- mandarinid

- rõõskkoor

- piim

- oliiviõli

- valgevein

- sool

- pipar

- küüslauk

- sibul

- ürdid

Lisandiks on ideaalne mõnus keedukartul või penne pasta. Imeline kooslus, kui salatina lisadajaasalati ja mandarini segu oliiviõli ja rosmariiniga.

Kokkupanemine:

Maks nagu te kindlasti juba teate, tuleb eelnevalt paariks tunniks lükata kirkase piima puhastuma, et tuleksid välja kõikvõimalikud jamad ehk kuna lammas eriline joodik ei ole, pole kartta et piim alko käes tükki tõmbaks, kuid võime olla kindlad et lamba toidulaud ei ole 100% kõusher (uuri kuidas on vabarigi keelne ütelus) ning palju mustust sealt ikka välja tuleb.

Igaljuhul 2 tundi peaks olema piisav aeg, kui mks valmis on. Peale seda tuleks maksast lõigata mõnusad viilakas ning panna koos kiivide ja mandariniseemnetega marineeruma. Kiivid lasta odiks ning sma teha seemnetea, lisada ürdid ning pipar. Lsta 30 minutit chillida.

Pann ajada kuumak ning oliiviõlis küüslauk ja sibul (väga peeneks hakituna) kegelt klaasjaks ajada. Seejärel lisada maks koos marinaadiga ning kergelt praaida. Madalal tulel se tähendab. Kui maksal on tekkinud mõnus kirme, lisada piima ja koore egu ning lasta mõnualt podisema. Hiljem lisada veidi kastmepaksendajat ning soola.

Serveerida soola ja tilliga maitestatud pennede või värskelt keetud kuldkollaste kartulitega. Maltsaliandina võib kasutada jääsalatist ja mandriini viljalihast oliiviõli kastmega salatit. Imeilus värvigamma ning maitseelamus ja aroomiharmoonia.

Head isu!

---

[1] Pektopah on venekeeles restoran. Kui lugeda kirillitaid ngu ladina tähti. Nali tuleb sellest et kõikidel nõukaaja rstorani nõudel olid all või küljes suured kirjad PECTOPAH. Loe seda laina tähtdega ja ongi nali. NSVLi nali nagu maisikasvatus põhjamaades või Karuputke söötmine loomadele. Neid on veel, minge küsige vanematelt või tuletage ise meelde.

600 000 erinevat mordat

Maailma loomisel juhtus Jumal napsine olema, maad jagas Tullio ja Villuga ära ning siis kukkus pudelisse. Kui diil inimese loomist nõudis ning Vanamehel kuskile taganeda ei olnud, vaatas säga peeglise, võttis küljeluid ja muud kraami jna lõi mehe ja naise. Aadam ja Eva my ääaa ja kõikse õuna ja paradiisihuinjaa.

Koll hakkas siis inimest kokku klopsima ning jookis peaga suutis luua nõrgalt üle kümne inimtüüb. Väsinuna prantsatas säga pulstunud ja kassikarvadegfa kaetud tugitooli ning korkis uue pilku. Vaadanud oma päevatööd ei olnud taat rahul, kohe üldse ei olnud. Mõtiskle et äkki peidaks iminesed oma köögikappidesse ja unustaks kogu loo. Valetaks miskit kokku, et olnud tunnet loomiseks, inspikas kadunud jnejne. Eelmine õlp pitsitas kuseteed ning vaja oli ennast päästa. Parem häbi silmis kui valu kõhus, mõtles taat ja siirdus peldiku poole.

Vanake nägi oma 2 toalises munitsipaalkorteris peldikupotti kusedes, kuidas iga hetkega sorust mõjutet vaht poti põhjas muutus, vooldus eriilmeliseks iga liigutusega sangast hoidva näpujõul. Pirn lõi põlema ning taadi õlleseguses peas sigines plaan. PLAAN ma räägin.

Vana läks tuppa, kus tuimade nägudega hingetud ihus seinal rippusid. Haaras kuvalda ja meisli ning tampis inimkujud pilbasteks, eriilmelisteks ja suurustega tükkideks. Ajas põrandaharjaga nagu piltmõistatuse kõik osised segi ning oma maagilise jõuga lükkas osised hiigklaslikuks kaleidoskoobiks. Keerad paremale kukub ühte, keerad teisipidi kukub teist moodu välja. Sedasi loodi inimene.

Olete pannud tähele et vaadates mõnda tundmatut inimest hoomab tema silmist, kehast ja olekust midagi tuttavlikku, mida mida olete kuskil näinud. Ehk et teil on mõni sõber kes on identselt sarnane, kuid siiski mitte. De javu, mõtlete. Tegelikult on diil hoopis selles et inimesed on pandud kokku mingist kindlast hulgast osistest ning omadustest. Miski siin ilmas ei ole ainulaadne, täielikult!

Mängige nüüd jumalat ja tundge hiilgepaistet enda pühapäevas.

Have fun: MonoFace

Pakaa, kaunitarid ja keenjused.

Nõu spiik inglish!

Olgu mis on Super Bowli endaga, kuid miljon krooni maksev reklaamisekund mänguvaheaegadel on motivaator mis ajab teravaks ka kõige mõtetumad reklaamitreialid. Ütleme nii et palju paremaks ei saa reklaamikunst minna. Sotsiaalreklaamist me ei räägi.

Euroopa reklaamid on ehk teravamad lihtsast irooniast, kui ühendriiklased teavad, kuidas vimkat visata:

• Budweiser (no Speak English!)
  
• Budweiser (Waz up?)
  
• Budweiser (dalmaatslane)
• Budweiser (Vasta lõugu)
  
• Budweiser (Ma viskasin kivi!)
  
• Budweiser (Abielu/oksjon?)
  
• Budweiser (Pöidlaküüt)
  
• Budweiser (Fotopeedistus)
  
• Budweiser (Vähid jahti pidamas)
• Budweiser (You talkin' to mii...?)
  

• Snickers (Ootamatu olukord ...)
• Sierra Mist
• GoDaddy.com (Sinu ema!)
• Karjääriehitajad
• Folgers (naahui ma ei või ...)
• FedEx
• FedEx 2
  
• FedEx 3
• Truck, beer and on-line tradeing
• Heart ATTACK ...

Ning absoluutne tipp, küll eelmise aasta SuperKausiks vändatud reklaam, mis keelati ära ning kunagi ametlikult ei esitunud. Põhjuse taipate ehk ise:

• Pepsi
  

Indiana Kuldid - tachdown'i võlurid!

Eila valitses ühendriikides täielik tuulevaikus, mööda tänavaid hiilisid vaid ehmunud suslikud, riiulitele tõstmaata piim mürenes, kasvuhoonegaaside emissioon vähenes neljandikuvõrra, porr liikus mööda vwwbijuhet kiiremini kui kunagi varem, Bagdadis kuulutati välja kiire ceasefire,
olgugi et šiiit peksis malakaga pedesid edasi. Hegemoonia lõpetas ringlemise. Toimumas on ...

SUPER BOWL SUNDAY
(hurra, hurraaa, hurraaaaa ...)

Aruandmata pisniss, mis seda metslaste mängu piirab. Metsikult rahvast, 30 sekki reklaami mängu vaheajal maksab 30 miljooni krooni. Rüselus, higi, valu ja ovaalne pall. Ajukas kraam, kuid visates silma juba 3 veerandile tärkas minus hullutav põnevus ning ma istusin õlle pudel suul kuni mängu lõpuni. Umbes nagu poksi vaataks, alguses nilbe tampimine, kuid piisavalt kaua jälgides hakkad nägema pätterne mänguskeemides, mänguskeeme ja selle jama ilu.
Lõppkokkuvõte: magamata öö, vussi läinud tööpäev, kuid eluõnnelik olu.

Igaljuhul, Indianaopolise Kultide peatreener Tony Dungyst sai esimene mustanahaline treener kes Super Bowli võitnud. Seisul 29-17 viis ühendriikide ihaldatuima karika koju Kultide perekond.

P.S. statse silmake www.nfl.com

14-aastane neiu tellis oma vanemate mõrva

Venemaal Barnaul linnas õigeusu koolis üheksandas klassis õppiv Daša Petrova tellis oma ema ja võõrasisa tapmise 15 tuhande rubla (7,5 tuhat krooni) eest. Kaks neiu alaealist meessoost sõpra olid nõus tema vanemad tapma, teatas Komsomolskaja Pravda. Mõrva tellimise põhjuseks oli see asjaolu, et vanemad ei lubanud tal ööni väljas jalutada ja poistega sõbrustada.

Ainult venemaal!

Rebi jõudu, Vanemuine!

Jaksemöš maailmaparandajad!

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq siseneb energiajoogi turule ning toob müügile energiajoogi Dynami:t. Ettevõtte eesmärgiks on saada käesoleva aasta suveks energiajookide segmendis turuliidriks ning saavutada 2007. aastal müügimahuks 1 miljon liitrit. Uue energiajoogi sihtrühmaks on eeskätt pingelise töö tegijad, autojuhid ja nooremad trenditeadlikud inimesed.

Vut sellise pressiteate saatis välja liigenergiline meediasuhtluskompanii, mis kenasti suutnud meieni palju uut ja huvitavat joomainfi edastada. See selleks. Ma hakkasin mõtlema hoopis muudele teemadele.

Ma olen pidanud A. Le Coq õlletehast ikka selliseks Teise Eesti teemaks. Seda just turundus ja tootekujunduse seisukohalt. Kui saku on Eliit siis taaralinna joped ikka kauegemale miskist Maaritsa laadast ei pääse.

Põhjendan: nimelt imetlen ma Saku õlletehase (ning täna ka väga edukat brändi omav Pärnu Õllekas) oskust luua tugevat brändi. Luua seda läbi nii oskusliku ning iga pisiasja simaspidavat tootearendust et midagi hullu. Igal joogil on peale eriilmelise reklaamifookuse, oma stoori, ajalugu ning sihtgrupp. Parim viimase aja lanseerimine, mis jääb kull rohkem kui aastataha oli Saku mõjook KULD, mis absoluuttaseme selles vallas lakke lõi. Puld pärnakatel on midagi sarnast. Ma ei räägi vaid uudsest pudelist, visuaalist vaid ka mõttest ning sõnumist mida rõhutatakse.

Tartlasene peaksin ennast rusikaga kubemesse küünarnukkima sellise jutu eest, kuid Kukepoisid ei suuda kuidagi leida omale nii ilomekat turundajat. Müts maha samas valiku ees, mis on tartlased viinud kodumaise joogimüügi tippu. See on mass, variatiivsus ning turukontroll. A- Le Coq on täna igas kuradijoogivallas tugevalt, mitmebrändiliselt iiven, esindatud.

Ainus tõeline mõistusega bränd mida tartu kultiveerib on English Ale. Uudne ja ainus viljakas lähenemine, mis ka miski elitaarse, kõrgklassi tunde tekitab. Ja olgem ausad selles tuum ju ongi. Keegi ei taha lakkuda jooki, millest tekib tunne nagu paadialusel taarapunkti taga samakat haugates. Seda saame ilma raskuesta laivis pakkuda. Me tahame tunda ennast rikkana, ilusana ja erilisena. Ja kurat ma tunnen ennast nagu Kate Moss kui ma Kulda endaase kaanin. Samas taaralinna õllega emmotsioon puudub.

Aga uusima energiajoogiga, mis lugege tähelepanelikult ongi mõeldud aikule ja petsile (sihtgrupp: eskätt pingelise töö tegijad, autojuhid ja nooremad trenditeadlikud inimesed).

Aga purk on ilus. Jälle üks taara, mis minu auto tagaistet ilustama hakkab. Nagu kirss kõikide statika kebernusside võigast pahnutti levitavate paberite ja laenulepingute kuhjale.

Eurofiktsioon 2007

Haudiduudi. Hanson kõplab jälle ...

Vaatasin siis eile natukene siin võrguilmas ringi ja leidsin et Eurofiktsioon2007 lood nagu piupesal kõigile kaeda ja kuulata säätud. Viskasin siis kõrva peale ja naaaaaahui ... minu küsimus on aastatega võrreldes sama - kaua võib?
Muutunud on aga mõttekäik - mulle enam ei tee piinlikust kuulata kuidas kristjan Kasearu läbi oma olematu habememetsa mulle räägib kuidas tal viski on laual ja peas miljon mõtet. No v****, teretulemast tegelikku maailma.

Aga samas pean tunnistama, et miskil kohal on ka toimunud muutus, paremuse suunas. Sõnalseletamatult halvad on kõik lood, eriti munnitsipaalpolitsei (loe Hari Krišna) bändi heietus või Soul Militia urbankäsn, kuid biit on ehedam, kvaliteetsem ning on kuulda et tehnikul on näpud teravad. Mudugi Koit Toome on küll üks helilooja, kes endale helihargi aanusse võiks pista sest tõenäosus et seal helisema lööduna kõlab ehe Sebastianbach. Sõnum, et "ma ei tea miks vahel on vaikus hullem kui torm" liigub kuidagi eriliselt madalalaubaliste purksi haukajate mentaliteeti. Koidul pahad ajad jälle? Mis juhtus? Keegi ütles et sa oled gei?

Paraku on mul õigus ja kohus ka kiita, lõpuks. Paljuski, tegelikult enamusena kooliõde Laura poolt muhedaks lauldud Eesti Mozarti lugu Sunflowers on tasemelt ikka seekordne lagi. Eelmise aasta Moonwalk loost ei erine rohkem kui paar tiu-tiu nooti vahelduvad pooltoonis ning sekund kiiremini. Aga hea.

Ja minu suur lemmar Padari Gerli paugutab nurmaalse viisijupi, kaasaketravad bändimehed pole päris ehk pihta saanud, mis pilli keegi mängib, kuid Padar annab tuld. Ma kardan et siin räägib ehk rohkem jäigastunud pisimartin aga ega veretu peaga ei kuule midagi selgelt.

Linda püüab olla Nelly Furtado, iiven 2kiiretstarti laulumeistrid lõiganud sarnased taustad taha. Mul tekib kirkam emmotsioon ukselinki vajutades. Hinge Miilitsad köhisid urbankärnast välja vaid "give it to me, give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me," ja kogu moos. Brooklynis oleks meestel juba esimesel loosekundil kotidenahk üle pea tõmmatud.

Ineselt ootasin ma palju - pettumus oli suur, esteks kui proua hakkas inglise keeles laulma. Olgugi et vennaraasu arusaam muusikast on minuga resoneeruv, oli seekordne ikka hea loo põrke põrge. Jama, aga järgmine kord ines.

Joont alla tõmmates ei ole aga mitte sittagi muutunud. Eurovisioon on loovuse tapja ning muusikamaitse nülgija. Iga järgnev võistlus on eelmise aasta võitja näoga. Need kuradi lordimordad, kes eelmisel aastal jama koju viisid, olid rajurokiirvhambad. Ja selle aastane võistlus on täis selliseid poolkurje peerrokkareid. Arusaamatu. Tahaks kukkuda ja kõrvad peast kuukuda. ma mõistan miks padaritann saatis sägad persse ega läinud juuropisse sitta laulma.

Öeldakse et surm ja maksud on siin ilmas ainsana raudkindlad. Sitt Eurovisioon suutis selle ütluse pikendada. Lõpp otsus: Laura on siiski parima etteastega tänavusel Eurofiktsioonil. Ilus lugu, kaunis tüdruk ja milline hääl.

Tahaks olla sotsialist!

Nii hullult tahaks olla sotsialist. Mõnusalt kõiki austav, kõiki armastav ja kõiki aitav sotsialist. Kleepida kinni roppe kirju majaseintel, aidata pensionäri tööl, seista paljajalu lumes ja piketeerida palgatõusude vastu. Hullult tahaks olla vaena omatahtsi, et teha selgeks oma point. Tahaks süüa vaid makarone, kaaluda 50 kilo ning kanda 20 aastat vanu kommunariliistuga kingapealist.
Rebida kapist sülti ja kaalikat. Põhimõetega anda endast kõik et teistel oleks hea ning võrdselt mõnus. Maksaks palgast maksusk mitte 22 vaid 88 prossa. Viiks vanapaberit ning küttepuid vanuritele ja heimarlengiks riigil pappi miskitele MTÜdel.

Mis arvate plaanist? Liitute? Ei? Ega ma lootnudki. Ainult prole mõistab meie püüdlust, inteligents kirjutab näpud katki manifeste ja rikas ajab kuskil kuurortis golfipalli mööda põlde taga.

Ma ei suuda leida kuidagi lahendust mõtteprobleemile, kust peaks ikkagi tulema meid kärsitult vihaleajav 8000 raha pensioniks, 3000 kuus igale lapsele, kuni tatikas saab kolmeseks. Põhiline, kus astub sisse see rahamasin, mis hakkab tootma 25 000 palka igale matsile kes küsida julgeb. Rootsi tohutu maksukoormus, suutis lämmatada ja nagu kaltsu välja väänata kogu tööliskonna. Tõsi, teed on korras, rongis kustakse ikka kloaaki ning menti on rohkem kui inimest ennast. Rahu on maapeal ja kõik on samal jõukustasemel.

Praktika ning inimloomusuuringud uuringud aga veenavad mind kindlalt mõttes, et inimene ei suuda olla paigal. Teda ajab närvi et naabril on sama auto ja sama kardinapuu. Ta tahab rohkem. Tal on vajadus osta endale kallima kamina piire või muruniitja, et saaks siis pühapäeva hommikul ajalehte tooma minnes naabrimehe poole oma vänta vehkida ning rahumeeli oma tegemiste juurde naasta.

Tähendab see seda et ettemääratud imeb igasuguse tegevustahte välja igast korralikust kapitalistist. Iga rootslane on sots ja iga eetlane on kapitalist. Nii see on ja nii see jääma ka peab. Me ei saa loota imevitsale mis meie teed korda teeb, või palgad tõstab ja lastele koolisöökiks mannapudru asemel austreid ja proteiinilahust lubaks. Tänane suund on meile loonud raha rohekm kui lootsime tehtud töö eest saada. On see raha alusetult liigväheste vahel jagunenud, mõni valdkond rohkem rohelist saanud? Absoluutselt? Selle vastu ei saa aga kuidagi. Täna on situatsioon, kus hakkab mujale kogunenud rahamägede otsast tilkuma ka muudesse sfääridesse ning veeanumaefektina võrdsustuma. Ehk siis ei ole võimalik lihtsa ümberjagamisega pühkida minema 50 aastat korrapärast tagumikku panekut, mis tõenäoliselt annab tunda veel põlvkondade kaupa.

Niisiis, sama diiliga edasi, kuid mis seal salata liberalistlik-kapitalistliku salati hulka vaja natukene rohelisi raputada, maitseks keskimeelsust, törts sotse ja rahvaliitlasi kirbema maitse saamiseks ning IRA sry IRLi mehed valvesse. Sedapsi, majandusele samasugust hoogu vändates sahistame ennast sellest pasapõõsast kenasti teele. Tee valik aga sõltub aga millisest põõsast elihtsam välja on kõblatada. Keski või reformi!

Amatöörlik ehedus

Kolasin ringi meie kõikide elu päiksena rikastaval YouTube.com lehel ning leidsin sealt peale lonelyGirl15 ja muude lolluste ka mõned väga lahedad tudengifilmid. Tšekkige välja filmiklipp nimega Piece of Mind. Ei ole vaja 100 miljonit duularit ega meetri pikkust filmograafiat. Piisab vaid tahtes ja lennukast mõttemaailmast. Muud polnudki, nautike head filmikunsti.

Vancouver Film School:

• Who wants to be an Amerikan?
• Piece of Mind
• Agenda Suicide

Kaunitaride revolutsioon

Rate.ee on minu number 1 meelelahutaja ning saege pekki kui enne Epli ja Äripäeva uudiste sirvimist korraks oma lemmar saidilt läbi ei libise.

Maasterplaan oli Korobeinikul ilmselt teine kui see et teenida 40 milli raha. Noh enamus inimesi oelks nõus kilomeetrite kaupa isegi karu t*** imema et sellist raha vallata saada. Aga huumorisaadete ja muu henriknormanliku taruiraraa kõrval puudub igasugunu konkurent isehakanud irvahammasteel. kes ütles et IT ei too kuulsust ja mõnu:

User: helen205

huvid:

2quick start, 80ndad, 90ndad, ananass, aotod, armastus, armastuslaulud, autod, crossfade, eestimaal reisimine, fotograafia, hobused, hoolimine, idamaade müstika vms, jalutamine, kallistamine, kaminatuli, kodukujundus, kohupiim, küünlavalgus, liiliad, lilled, loodus, lootus, lähedus, macgyver, merevaikpildid, msn, muusika, naer, panda, pisang, psühholoogia, puhtus, puuviljad, päikeseloojang, päikesetõus, queen, raamatud, romantika, saun, sex hea partneriga, suhtlemine, suudlemine, tantsimine, teatris käimine, titanic, tsirkus, vaarikad.

Kardan hiiri, vägivalda, muud mitte.

Me Kuulipoisiga naersime eile nii kõvasti et hommsehommiku võtame vastu üksteisel lappi tagumikulhoides ja songa opereerides.

Eesti poodidest varastati mullu 640 miljoni krooni eest

Eile avaldatud jaekaubandusvarguste uuringust selgub, et Eesti kauplustes langes mullu varaste saagiks 1,32protsenti kogu jaekaubanduse 48,411 miljardiliselt aastakäibest, ehk 640 miljonit krooni. 2005 aastal ulatus varaste saak 570 miljoni kroonini.

Ilusad numbrid. Shop lifting on elu kutse ka vabariigis.

Nüüd on normaalne mees, müüb metsa ja peksab pedesid raudlatiga!

Raisk, eile käisin peale trenni saunas ja raisk lõi minus välja kõige rajum viha inimkonna ja selle debiilsete esindajate vastu. Avastasin et maailmas on kolm inimest keda ma ikka kõigerohkem vihkan. Ikka tõsiselt kohe annaks-vorstilatiga-vastu-pead-ja-viskaks-redisega-autoklaasid-sisse lülin.

Nagu mainisin panin eila peale trenni sauna ning raisk, mingi idikas istus seal ees, kes hoidis kibust ja vee vikamise kapast sellise pervesse kiindumusega kinni et kedagi ligi ei lasknud. Mõistan armastus mehe ja tema kibu vahel, kuid raisk võll istus ja viskas viinapitsi kauppa vett kerisele. Mõnules 40 kraadises soojuses oma higi mööda keha hõõrudes. V****, eritiliselt mõlaka tunne oli lapselt tema kibu ära võtta, loopida sauna minutiga 90 kraadi ja vaadata kuidas seljanahata paukk leebet tõmmas. Valusad kälid, sebivad kreemi näkku, saunatavad nagu vastsündinud lapsed ja põhimõtteliselt ei suuda lahti rubiitada mõningaid asjade olemusprintsiipe. Saunas on kuum eesmärgipäraselt. Kui mitte siis istuks lihtsalt hunnik paljaid mehi toas. Kuidagi nilbe. Niisiis, saunas raisk viska leili.

Teine grupp keda põhimõttelisels kogu joodikproletariaat vihkab ja sisuliselt jalaga kuupeale virutaks, kui lubataks ja jalg välja veaks on need v***näod, kes supermarketite parklas viltu pargivad nii et autost välja ega sisse ei pääse kui poekäruga tuled. Ikka eriline oskus on parkida oma auto üle 4 parkimiskoha nign veel nii et ka 5 kasutamine on tõsiselt küsimärgi all. Vendadele tuleks oma karistusseadustik mõelda ning nende surmamine lasuga pähe võiks olla seadusega kohustuslik.

Ja nüüd kunnide kunnid ... ehk absoluutne värdvõitja: mõistus tõmmab reaalsusest plehku virmaliste peale kes telepurgis mulle uudist loevad (selle all mõtlen ka kõiki ajakirjanikke ja reportereid). ETV väljaarvatud. Kaduge, naahui minema mu kastist, mul kodus juba kolmas telekas, ei taha ka seda puldiga kinekasse visates surmata. Esiteks sebige omale uudist, mis kedagi ka huvitaks ja siis haarase oma pea toimetaja ja kanalijuhu perssest välja ning mõelge ise. Lisaks võik uudis pisut sirgem olla ehk kallutusvaba.

Raisk sai viha välja. Mmm ... nüüd võib minna mõmmiaabitsat lugema ja kakaod joome.

sõitke kõik ...

Riigihange lollustele 2

Paduliberaalina on mul kaunis raske vaadata ja kuulata kuidas enamus erakondi sogavad vett lubades kokku kaunipäraseid diile kuidas riik rikkusele viia ning meile piimajõed ja pudrumäed tänavaid ummistama inimesi lämmatama tuua. Kaunis ehmatav on aga tõdeda, et sisulist poliitilist ega majanduslikku analüüsi enamustele mõteletel pole tehtud ning punase värviga tänavanurkadele kirjutatud lubaduste tegelik mõju on halvav, mitte edasiviiv.

Aitab juba lubadusest jagada laiali riigireserv et pensionär saaks leivale paremat võid, tõsta palku 20 000 kroonini riskides sellega eelarvedefitsiidi, tõõpuuduse tõusus ja maksupettuste kasvuga, aitab lubadustest anda paarsada tuhat krooni õpetajatele orjastades nad kuueks aastaks kindlale ametipostile. Tüdimus lollakatest lubadustest ei võimalda kellelgi enam ühtegi poliitikut tõsiselt võtta. Poliitiku pilt inimestes on pigem nagu hampelmannil, kes jalad krõnksutõmbab kui teda nöörist sikutada või nagu imbetsillil, kes ei mõista hästi, mida endaga peale hakata kui naabripoiss talle õunaga munadesse on visanud. Realistlikus on see mis midagi maksab.

Keskerakonna plaan palkareformiks on ebareaalne ka kõige majandusvõõramale inimesele. Ei suuda ükski inimene teha 4 aastaga seda mis parimate pingutuste juures on saavutatav 15 aastaga. Ssamuti ei saa me jagada laiali riigireservi. Kui aga lendab õhku Narva Elektrijaam ja riigirahakotis puhub vaid tuul, mida pihta hakkame. Paneme naised kodus generaatorit väntama et saaks AKd vaadata? Lühinägelikkus külvab vigu. Ja tänased vead keeravad käru mitte meie lastele, vaid meile endale. 20 aastat vanemale Martinile, Jaanile ja Edgarile.

Igaaastane mitmekümne miljoniline riigihange lollustele (loe. valimised) võiks pigem olla formaalne liigutus selleks, et saaksime nimetada ennast demokraatiaks. Poliitiline reklaam tuleks keelustada. Ainus võimalus on tutvustada oma programmi läbi ajakirjanduse, kus ilmutada vaid must/valgel kribatud lubaduspunktid. Ei ühtegi nime, ega pilti. Ühtegi demagoogilist ninnunännutamist ega võltslubadusi. Vot jagage see 100 miljonit vaestele ja vanuritele, mis trükodade ja reklaamtahvlite omanike eelarvereale kirjutamata jääb.

Mulle valimisteaeg aga meeldib. Tahes tahtmata. Pidevalt on tunne nagu oleks sattunud mõne pooletoobiste klounide tsirkuseetendusele, kus ükski punanina ei suuda välja rehkendada, kumb on õigem kas šonglööörida üks, mitmekesi või üksteise vastu. Pidupäev jääb aga lühikeseks kui 4 aprilli õhtuks on selgunud et samad suunurgast ila eritavad ning üksteist naljaga surmata üritavad tegelased ka tegelikult meie tulevikku suunama hakkavad.

Kurb!

Riigihange lollustele

Ehk on veel vara hakata paukuma eelseisvate valimiste teemal, kuid no kuidagi ei anna asu kuratlik demagoogia, mis igast uksest ja aknast sisse valgub. Mis kummaline, Keskerakondlik demagoogia ei olegi enam ainuke pasarahe, mis iga liigutusega sulle sülle valgub. Kuigi see on kõige püdelam ja kurnab enim ...

Tädipoeg oli 2 nädalat ära St.Martini kaunil saarek Kariibidel ning pidas mõnusat eraldatust ja puhast linna iseeneselikuks. Vanake pidi peaaegu et maoli kukkuma, kui linnas ringi kolades kogu seda jubedust nägi. Anyways,
Keskerakond tahab põhja lasta kogu eesti majandust, soovides tõsta kiirelt palku, tekitada sellega tööpuudust, pankrotilainet, aktsiate kiiret kukkumist ning üldis majanduslangust, kuna lihtsalt ei jõuta maksta palku ega makse. Üldine krahh. Abiratas saadab kauneid kirju, kus koos oma munadeni habetunud isaga kaunishosekusuaalsaelt kaminatule ääres istub. Savisaar kolab mööda linna ja soiub rahustava tantrana Tehtud! Tehtud!

Raudtee on taas riigi oma, maksti umbes 700 milli rohkem aga vähemalt rööpaid on meil nüüd tonni kilomeetri eest, vanad vedurid saab ehk kuludesse kanda, kuid lõpsilehmaks mõeldud riigiasutus on hoopis hilissügisene kaev kuhu vett juurde valades isegi solinat ei kuule. Kenasti pannakse ERi 2007 pea mijard kronu jnejnejne igal aastal.

Reiljan ei oel ikka vangis, vaid majandab oma Rahvaliidu Aktsiaseltsi kenasti diktaatoriuna edasi. Uued maadevahetuse juhtumid aga hulbivad pinnale nagu Tallinki laevade sitt Läänemere randa pärast kevadist jääminekut.

J.O.K.K. on ikka põhitegevusena Eesti Vabariigi aktsiaseltsi järtel äriregistris ning juuropi rahaga tehakse pettusi ja peidetakse tõde ja andmeid.

IRL lubaba et pappis pole õnn, kuid kurat, kui ikka leivale normaalset võid pole pappi osta tuleb ikka itk peale. Niisiis, soustikeetjad on mõnusalt papiga üle kallatud ja loovad selliseid tekste et usu või ära usu aga tahaks omale käe külge panna.

Samas on siiralt ükskõik kes on võimul peaasi et riiki päris laiali ei vea. Et siis ... t***, elu on ikka seiklus!

Aastavahetuse pildungite jätk ...

Vaatasin siin uuesti neid kauneid lakku täis mordasid ja leidsin et ei oel siin ühtegi pilti kuidas Näärimees külas käis, hundinuiad peas. PErfoormantsi ilu pärast vaja ka see kena nimekiri fotosüüdistusest ülesse lükata:

Näärimees Veskis 2007

Näoilmeline elujaatus

Käisin istungil. Tallinna Linnavalitsuse istungil. Kurjemat palagani ja tsirkuse treeningut annab ikka siin lamedal pinnalaotusel leida. Vahva punt see Tallinna linnavalitsuse kamp. Nende elujaartavad näod priiskavad soprti ja salatisöömise pikajalist traditsiooni. Mul tekkis tunne nagu oleks sattunud mausoleumi sellesse tiiba kus kobakäpad laipu võõpavad. Kaunis pilt.

Ma naersin omal põhja alt kui Abiratas rääkis suurte šestide saatel kuidas Tallinn lükkab püsti uusi spordihooneid ning kuidas eeskuju näitavad linnaisad on super vinget kõnnikeppijad. No olgu kuidas on aga kui terve punt postuumselt pukki valitud surmaingleid keskerakonna kostüümides kaasa noogutas tuli meelde Macintoshi video Orwelli 1984 raamtu põhjal, kus zombilaadsed olendid suurt juhti kuulavad. Täiesti veider.

Igaljuhul minu jutu mõte on lühidalt see, et ei pea kulutama hunnikut raha, reisma teiselepoole maakera, ega muidu ennast lõhki rebima et saada uusi kogemusi. Tehke silmad lahti ja vaadake kastist väljapoole. Minge riigikogu istungir vaatama, linnavalitsuse istungile, astuge KUMUsse või kolage vanalinnas. Leiate vääga huvitavaid kohti ja inimesi, lollakaid situatsioone ja naeru!

Naaaisss!

---------------------------------------------------------------

Paratamatuse reegel 8: hea sõna eest sahtlisse ei saa!

Sexy time!

Rabasin pildid lõpuks fotukast pardale ja lasin ülesse omanimelisse kataloogisüsteemi ühisvõrgus. Niet egas siis muud kui visake silmad peale ja laulge kaasa. KEs käis teab, kes mitte polnd tõenäoliselt piisavalt oluline et olla kutsustud. Ärge ka järgmiseks aastaks kutset lootke.

Igaljuhul, aastavahetuse jämm oli viisakas kahepäevane võtumaraton, mis siiski hea meelolulise tundega meid uude aastasse tõi. Imeilus muss ja hea mekiga sült viisid mõtted minema märjast talvest ja faktist et fallost maja esisele künkale projekteerida ei saanud. Eniveis ... pildid:

Aastavahetus 2007 Otepääl Veski Spordikeskuses

Sexy time!

2007

Šallallaa, kaunitarid ja keenjused! Hanson kõplab jälle ...

Paar nädalat ei ole midagi head öelda olnud ning kui aus olla siis aastavahetuse ja jõulu aesest süldist ja kapsast on aju siiani nii pehkinud et ei suuda millegi mõnusa peale mõelda. Tahtsin lihtsalt soovida kõikidele mooridele ja onklitele:

HEAD UUT AASTAT!
Paugutage viisakalt!

Teeme paremini kui eelmine aasta, ilusamini kui kunagi varem ja huvitavamalt. Peaasi et igav ei ole.