Ajage nahk maha, palun!

Nädalavahetusel Selveri singiletiääres Serrano sinki omale valides palusin asjatundliku ilmega käntsakal enne nahk ja pekk ümbert koorida, kui moorid selle viilutajasse panevad. Vastuseks teatati mulle aga et nemad ei koori, pole kunagi koorinud ning üldse selle lihaga nii ei toimetata. Ei hinda raamatut kaane järgi, kuid usun et need tädid pole just tihti Hispaanias käiad et teaksid kuidas täpselt kohalikku suitsusinki manustada.

Nagu iga juhtumiga elus, tekkis mõttes kohe paralleel poliitika ja ühiskonnaga. Vaadates koalitsiooniläbirääkimisi ning hinnates tagantjärgi nii Ansipi kui ka Laari jonnimist ning pipardamist, mõistsin, et Eesti poliitika on nagu Serrano sink, selles on küll sisu, kuid enamus sellest jääb üksteisele jalaga tagumikku andmise varju.

Pettumus nii Laaris kui Ansipis, nende tegudes ja lapsikustes, on nii suur, et mehed peavad mõnuga usaldust tagsi võitma, kuna ma ei leia, et üksteise liivakastis liiva varastamine oleks edu võtmeks. See on kaolitsioon kus 1+1 ei tee mitte 2 vaid hetkel 0.

Teate palju raha kadus?

Teate? palju kadus rahhi kui üleeelmisel nädalal hakkasid Hiina ja USA börs kukkuma. Kuue päevaga kaotasime kokku maailmas 50 triljonit krooni, see on 50 000 000 000 000 krooni. Oi oi kui palju raha. Samas globaalses miniatuuri on see ikka köömes.

- Maailma rikkaimal mehel on selles 1/50 sellest summast,
- Bush küsis Iraagi sõja jätkamiseks kaheks aastaks Senatilt 6 korda suurema summa
- Eestlase keskmine palk on sellest summast vaid üks 5,3 miljardik summast.

sainka teada nüüd siis.
veri naiss.

Mängime mängu: Kes kellega seksib?

Ebatsensuurne on ehk sedasi väita kuid isaslind on alustanud suursugust paaritumisrituaali. Valimistulemuste selgumisel algas hetkega mõnus tants ja trall, et kes keda siis lõpuks teeb. Kas parem-jõud löövad kampa või meeldib reformariltele ikka karge keskpartei karvase näpu õrritus meeliskohas.

Tänaseks on selge et eedik on liivakastist väljas ja tema märga liiva ei soovi keegi. 22 500 häälega peamin istritooli hõivav Ansip tahab panna kokku võimalikult laiapõhjalist koalitsiooni. No see on küll esmakordne kuulmine sellisest soovist.

Košmaar on aga see millise rõõmuga heidetakse ühte varasemate vihavaenlastega. Parts ja RP olid nagu katk mis laastas reformarite ja keski valimismängu, täna aga nõretab IRL meest, mida igaüks oma saiale tahab. Tõenäoliselt reform selle keedise ka kokku keedab, mis 60 kohaga parlamendis mõnusalt kokkumängima hakkab.

Probleem on aga selles et SDE ei ole poolt nii suurele tulumaksualandamisele. IRL aga ei taha penssi nii kiiresti ja palju tõsta. Õnn ei pidavat olema rahas, kuigi reformil on seda nagu ratsahibuse s****! Dilemma, mis? Minu usk on valitsusse ja koalitsiooni, kus on koos professionaalid ning nö. vanad kalad. Positsioon vaadates (Reform 31 kohta, IRL 19 kohta ja SDE 10 kohta) jäävad paigale kõiuk reformi ministrid ja saavad paar kohta juurde, näiteks siseministri oma. Teistele jääb aga kergemad ristid kanda. Ma ei usu et kampa võetaks Rohelised et kindlustada positsiooni, kuid kes teab. Nagu ütles Ansip mulle valimisööl, et täna räägivad kõik kõigiga. Nii see on.

Kurbmängu ilusaim osa saabub nüüd: Rahvaliit! See on üks õnnetu erakond kes ei taibanud kohe üldse kui keskimehed neile nii karvase mütsi pähetõmbasid et seda oli Jõgevalt näha. 39213 häält sai Rahvaliit üle Eesti, vähem kui Rohelised. Maadevahetus ja Natura 2000 on saannud oma esimese ohvri.

Veel üks kena ja märkimisväärne fakt on see et Eestis käis kokku 42 välisajakirjanikku kontrollimas meie e-valimissüsteemi. Ise kirgliku e-valijana näen selles perspektiivi, kuid 100% see kindlasti ei muutu, inimestele meeldib pühapäeval seitel sirgu kammida, panna puhas pesu ja kriuksukingad üll ja minna kastide juurde. Pärast väike pidusöök ja naps. Nii see on ja jääb. BBC tyegi suure uudise, mis oli igatipositiivne nii sisult kui vormilt, mainides ära ka et IT on riigi kui jumalus mida kummardataksej anuumatakse. Paraku ei muutu aga ükski vesi veiniks lihtsalt seda imetledes - samuti suutis nii BBC kui ka Wall Street Journal lükata viimaseks lõiguks pea kohustuseks muutunud teksti:

"But in contrast to its advanced technology, correspondents say that Estonia, which joined the European Union in 2004, is still grappling with some of the EU's worst health statistics, including high rates of alcoholism, HIV infection, and traffic-related deaths."

Mõned asjad ei muutu kunagi, me oleme ja jääme eks-sovieediks ja sitanokkijateks, olgu meil kullast kõnniteed ja kased, millel õunad kasvavad.

Ansip, nõudmiseni!

Kaaskodaniku härras pöördumine meie Kommunistliku Orava peministri poole:

----------------------------------------

Meie soovime hoiduma teid ette: poliitikuid manepuleerivad teie tundmedega ja juriidilise haridumattusega.

Peaminister Ansip avaldas, et vennashaud Pronkssõduri mälestussammase juures hakkab olemas ümberehitatud mai kuuses ehitusplatsiks.Ansip väga hästi teadis, et selleks, et ümberkandma või lammutama mälestussammas või sooritama eksgumatsiooni, on hädatarvilik teostama keerulise ja pikaajalise protsessi. Tema moodustas vastasseis sisse riigis nende inimeste vahel kes sõdistasid barrikaadete erinevadel pooltel, enda kasuks. Tema lihtsald tahab teenima ära rohkem hääleid, pettavades oma rahvus. Aga muide, taoliste ettevõtmiste protseduuril EL on olemas juriidiline kinnitatamine. Rägimatta juba sellest, et 8 mai – see on fašistlikku Saksamaa kapituleerimis päev. Ülemaailmas sellel päeval inimesed pühalikult peavad määlu hukkutud kangelastest, kes kuriga pidasid lahingud. Selle asemel Eesti Vabariig anab välja raha SS-sõduride mälestussammade ehitamiseks, aga peaminister nende avamisel osaleb isiklikult.

Eesti Vabariiig astus Euro Liidu sisse. Ja üldised Euro Liidu seadused prevalleerivad riigi-liikme sisse seadustedest! Vastavald Euroopa mälestussammade üld seadusele, selleks, et ülekandma või ära lammutama mälestussammas, eestlased oleks pidanud kirjutama ametliku järelepärimist, teatades oma kavatsudest, seletades, miks seda on hädavajalik ära teha ja kahepoolsede konsulteerimistele tegemas järelepärimist. Peale seda nad peavad ootama vastust viie aasta jooksul. Kui Eesti Vabariig neid nõudmised ei täida, tema poole hakkavad olemas kasutatud finantsidelised või teissugused Liidu sanksioonid. Peale vastu saamist, peavad hakkama kahepoolsed konsulteerimised.

Veel üks fakt koosneb sellest, et kui mälestussammase juures kalmistatude omad sugulased ei ana oma nõu eksgumeerimiseks ja üleviimiseks, mälestussammas jääb seisma sama kohapeal. Sellepärast on hädavalik leidma sugulased ülesse (muide, juba on leidetud ära Sõsojevi I.M. kapteni sugulased), võtma nendega ühendust, ära vormistama ametlik pärimine ja ära saatma teda VF Relvajõudi Sõjaväe-memoriaal keskusele.

Meie juba saatsime ära kirja matmise Komisjonile ja eesti parlamenditegelastele, kus meie tuletasime neile meelde eksgumeerimise ja ülekanmise mälestussammade kohta protseduuri. Kõik saladuseid on välja üeldud. Aitab juba lihtrahvas tõmbama poliitiliste mängude sisse. Aitab oma rahvas tegemas lolliks.

Edgariaana jätkub!

Väljavõte eesrindliku komsomoliitnoore päevikust ajakirja PIONEER vahendusel:

Ega siis iseloom ja arvamused nii kiiresti muutu kui riigivõim. Korra kommar, eluaeg kommar.
Samas kui olla lits ja lasta igaühel ennast panna ning muganduda vastavalt ajale ning võimuigalusest tulenevatele muutustele ühiskonnas võik seda siis ka tunnistada.

"Tere, minu nimi on edgar. Ma olen lits. Juba 20 aastat poliitiline lits!"

Kaugelt saalinurgast kostab õnnetut plaksutamist. Kadri Must ja Sepa Evelin plaksutavad niet peopesast karvad maas.

Enuff said.

ÄP-l maailma parim kujundus!

Nutke kõik kidedad leheneegrid siin ja sealtpoolt piire. Äripäev valiti maailma pressikujunduse liidu (Society for News Design) poolt maailma nelja kaunima ajalehe hulka. Samasse kampa kuulub Taani põhileht POLITIKEN, hispaanlaste uhkus elECOnomista ning sakslaste Frankfurter Allegemeine.

S*** tunne just ei ole võtta pihku maailma ilusaima lehe tiitlipretendenti. Kuid sisuline pool lehe layoutis on tegelikkusesks see miks nii kõrge suhind koju toodi. Funktsionaalsus lugemisel ning pildilise materjali primaarsus on just see mis edu tõi. Lood on meil uue lahendusega lühemad, lugusi on rohkem. 5 minutiga saad lehest rohkem infot, kui hiljem lollidele küsimustele nendel teemadel vastata tahaks.

Nelja päeva jooksul valisid kohtunikud 351 maailmas ilmuva ajalehe hulgast välja need neli mis absoluutsesse tippu kuuluvad. Märkida tuleb tõik et ei ole oluline kui suur on leht vaid mida sellega öelda tahetakse. Olgugi et näiteks POLITIKEN, mille päevane tsirkulatsioon ei ole kah maailma mõõtmetes mitte midagi on ligi 7 korda suurem kui ÄP-l. Numbrid siis vastavalt: Politiken 170 000:25 600 ÄP.

Oluline tõsiasi on siin märkida ÄP poolt ka tõika et kui enamustel ajalehtedel paberlehe lugejaskond pidevalt langeb suudab Eesti pisikene ärileht seda numbrit igakuiselt suurendada. The New York Timesi omanik Arthur Ochs Sulzberger et võimalik et 5 aasta pärast tuleb panna paberleht kinni ja kogu kupatusega on-line kimada. Kuidas tegelikult läheb ei tea, kuid mulle meeldib hommikul mune sügades ja tooliveerelt kohviluristades mõnuga vastselt kojukantud paberlehte lehitseda. See on sekund minule, enne kui algab eklektikus interruptus ehk päev ajakirjanikuna.

Igaljuhul nutke karvased kes meile halba soovivad. Peremehed on tagasi ...

Smile a day keeps the doctor away!

Hiinlased jõudsid peale pikki uuringuid järeldusteni, et naermine ning naeratamine ei ole mitte lihtsalt mõnus stressi leevendaja, lustakuse väljendus või mõnus ajaviide, naermine ja ka naeratamine pärssivat vanadust, alandavat kolesterooli ning parandavat vereringet. Teada juba varem onju.

Kuid et seda asja rahavatervise edenemiseks ja parendanmimseks korralikult käikkulasta kuulutati välja konkurss parimale naeratusele. Saadad pilti, see riputatakse Pekingi tänavanurkadele ülesse ning inimesed annavad hääli. Hiina reit jeejee.

Ironiseerimata on tänaseks saabunud enim pilte vaestest maapiirkondadest, kus fotokaamera pole just igamehe lelu. Kuid arvestades kui suur hulk naerufotosid on tee läbi riikliku postiteenuse jõudnud linnaseintele võime arvata et hiinlane elab nüüd lisaks suurele arvukusele ka 120 aastaseks pes tükist.

FuckedupGate!

Miks naised tuleks autodest eemal hoida!

Põhjenduse leiad vajutades ülalnähtavale käepidemele.

CSI:Tallinn

Mul ei ole sittagi vastu ilusatele asjadele. Kallistele veel vähem. Head kaaviari lusikaga haugata ning seda paari tonnise šampaga alla kulistada poleks miski probleem. Lähengi täna ja haaran mõned austrid - tükki eest 30 kümpsi ning teeme õhtasöögi.

See aga pole oluline. Ilusad asjad inimeste südametes on mulle aga veel olulisemad. Ausad ja stiilipuhtad esteedid või armastavad kaunikehalised daamid, mõttes vaid ilu. Või kasvõi omakasupüüdmatud puukallistajad, kõik meeldivad. Aga nüüd oleks kiiresti tarvis luua üksus CSI:Tallinn ning onkoloogiliste vahendistegha eelistatuna tšekkida välja mis kurat toimub päälinna valitsejate pääs.

Kujutan ette et pikad tööpäevad umbses rattatöökojas pole just kõige tervistavam kogemus ja elukutse mida omale valida, kuid jäägem siiski ratsionalistideks. Valentinipäev on üks tore asi. Saab endale roosad riided selg ajada, prouasid tänaval asja eest teist taga suudelda ning keegi ei kobise miskit. Igalpool on lõbus ning purjusoleks on normiks.

Aga kui nii edasi siis järgmisel jõuluajal võiksime rohelise tule joonistada kuusekujuliseks või 20. augustil kollasele tuleel suure ordeni või kahurikujutise. Tegelikult joonistame kõikidele pisikese K tähe ja nimetame asja Kohustuse -märgiks.

Auto tuledele kleebime suured keskmist näppunäitavad käed ning toalampidele tõmbame kondoomid. Meenutab et turvaseks hoiab ihu terve ning alimendid kaugel.

Nuff' said!

Õhtusöök a'la Hanson

Nagu ma ikka ja jälle kordmast ei unusta, olulisim samm parima õhtusöögi saamiseks on see valmistada südamest ning armastusega. Ärge pange tähele mõõtühikuid ärge pange tähele koguseid, vlige ka pann, mis tile rohkem meeldib, mitte mida on vaja kasutada. Esimese sammuna, ga võta sahtli aukohalt korgitser, suru see sügavale pikliku rieslingi korgist läbi ning kalla omale jahutav klaas head baierlast.

Nii siis, peale esimest klaasi võin kihla vedada, et põhiline millele mõtlete on teha hea söök ja seda maitsvalt ja lõbusalt. Kutuge siis keegi kohe külla, või kööki, kui mõni näljane, kahvel põues pakitsemas, on tee juba sinu tagasihoidliku kotta sattunud. Mõnusat vestlust pidades, saab söök kiiremini valmis ning armastust saab rohkem. Peale selle saavad ka maailma asjad enamuses kõik paika räägitud ning jõutud selgusele, et ei ÜRO ega ka NATOt pole tegelikult vaja ning vabamüürlased valitsevad kõiki raharingkondi.

Pudel veini on juba otsas ning ka toit hkkab ilmet võtma. Kartul veel keeb ning salat vjab tegemist, kuid kaste, mmmmm, on juba vormistatud itabase aroomiga ja värvusega pajatäieks.

Avades uut pudelit, kõlab ukse kell ning aroomilevimine läbi hoonet läbiva ühise ventilatsioonisüstemi on kohale toimetanud alumise naabri, kes kahvelit kegel limpsides mokaotsast tereosistades sinust mõõda tuppa trügib. Pole kahju kellelei oma majesteetliku kokakunsti näidata. Kohe, kui vana on juba ees ootavate kiimlejate hulka istet võtnud ning taskupõhjast uue pudeli veini õngitsenud. Vana korkki vinnipuni küljest ära keerates, tbin mina puuks jääslatilehti ning seletan kuttidele, et vja on luua restoran, restoran, kus iga inimene saaks minna ja ise omael toidu valmistada. Do-it-yourself pecktopah[1].

Inimestele meeldib ennast avastada ja teha uusi asju. Ma olen veendunud et minu mõttel on jumet. Naabripoiss nõustub, kuid tema silmad on viledalt kinni maksapajas ning ma kahtlen tema siiruses. Ülejäänud kompanjonid on vahepeal läitnud sigaretid ning vaidlevad kärarikkalt, kas uus Sakala hoone hakkab varjama Estoniat, kui teda vaadata Islandi platsilt. Kurdi väikekodanlased. Ma valmistan siin midagi ajatut ja päevamuutvat, nemad vaidlevad aga sedavõrd trivialsete jamade üle. Keern nendest tuleva volüümi maha ja järkan mandariinide hakkimist.

Telefon heliseb. Musirull helistab, et jääb 20 minutit hiljaks. Pole tema moodi, kuid põhjendus annab vabastuse. Ta tuleb koos koeraga, kes kokkuleppeliselt pidi täna küll ämma juurde jääma, kuid siiski meie voodit anastama saabub. Egas midagi. Hakkan just mainima et tulles pudel kuiva punast kaasa haaraks, kuid mõte jääb kõne katkedes kuskile traatidesse elulõpuni kuuljat otsima.

Selleks ajaks, kui minu meitriteos saab kaaetatud ja lauale tõstetud, katulid kausiga teda saatma asetatud ning ka salatile veel viimane piisk õli kukub, on minu hämmastuseks leidnud tee minu juurde, peale siin juba viibinud kälide, siinkandis viibinud vanemad, õde oma uue kolleegiga ja konstantelt minu jalga lakkuva koeraga musirull, kes siiski pudeli oma lemmik vini kaasa toonud, kuigi mul seda terve kast tema rõõmustamiseks sahvris seisab.

Lauda itudes tunnen ennast kui jumalat, kes kontrollib näljaste sõjaväge. Keegi ei esita küsimusi, kegi ei tüite ega aja jama suust välja. Kõik söövad ja on tunda, kuidas kodu täitub rhulolu ja armastusega. Imeline, kui vähe on vaja inimeste rõõmustamiseks ning perekonna ühendamiseks. Eluline tõde juu, et tee mehe südamesse käib läbi tema kõhu. Tee perekonani käib läbi söömaaegade. Mõlge kasvõi Leonardo Da Vinchi „Viimane söömaaeg”. Perekonna loomine, mitte midagi muud.

Alkohoolikul puudu, lambal üle?

Maks on äärmiselt delikaatne ja õrn moodustis, millega valesti ümberkäies võib selle kiiresti p***** kerata, mis seal ikka tagasihoidlik ja viisakas olla. Maks sisaldab de facto ensüüme, mis peavad lagundama esiteks alkoholi ning kõke muud verre mittesobivat. Kõik see tuleb ilusti piimaga välja meelitada. Ilma eelprotseduurideta ei ole maksaga midagi peale hakata, juhtub sama mis austritga, kui neid enne laualetõstmist 24 tundi mitte allikaves lasta mõnuleda.

Statistiliselt oma ütlust kinnitades: väidetakse, et 100 kilo austrite puhastusrituaali käigus imendub nist välja kuni kilo mustust, mis oma rskuses akvaariumipõhja vjub ning hiljem võmalik lossiks voolida. Keegi ei taha seda jama omale sisse hammustada. Niisiis puhastusprotsess olgu pingeliselt täpne ning pikaajaline.

Lisaks, maks on olemuselt magus, mis tähendab et suhkrut ei tohiks kasutada ning soola ja pipraga võiks kah vähe tundelisemalt ringi käia, no mitte nagu kiimaline meremees litsiga vaid kui kammiks oma 100 000 kroonist hiina harjaskoera. Pedantlikult. Esimene ja viiman kord, kui ma seda ütlen.

Mäletan, kuidas me keskooli suvevaheaegadel sõbraga neljapäevahommikustel kinoseanssidel käisime. Jala minnes jäi meile tee peale pood, kus omaniku proua oma käega tehtud maksa müüs. See oli imetabane. Kui enamus noori läksid kinno käes hiiglaslikud purgid limmerit ja kilekott pop-corni, siis meil oli kaasas pudel head pilsneit ja kilo praemaksa. Täiesti irreaalne, aga täiesti mõeldamatu oleks ka selle lisandi puudumine.

Sama kuulad on ju ka vanaemade maksakastmed, mida sai sisse hingatud sellistes kogustes, et 13 eluaastaks olin mutunud Michelinipoisi sarnaseks sumomaadlejaks. Ei kahetse, kohe üldse mitte. Vanemana oli seda pekki küll üsna ebamugav dieetide ja jalustrabavate trennidega maha ajada, kuid igakord, kui tekkis motivatsiooni puudus mõtlsin nendele söömaaegadele kus vanaisa mulle oma noorusajajutte rääkis ning uut portsu mulle ette tõstis.

Parafraseerides kurikuulat liigkasuvõtjat: südamehaigus = uus süda või mõned tableti, 3 kilo ihupekki = 2 nädlat trenni ja dieet, vanaisaga koos veedetud aeg = hindamatu. MasterCard. Heeheheh ...

Hauka saia või sepikut

Serverimine on mulle sama suur nautlustoiming, kui toidu enda valmistamine ja selle hilisem maitmine. Serveerimine annab kolmanda mõõtme toidutegemise aktile. Kui toidu valmistamine ergastab sinu aroomimeli ning ajab kratiivsusotsinguga adrenaliini taevase ja toidu söömine mõjub maitsemeeltele nagu kuum leil saunas, siis serverimine on nagu piltmõistatuse kokupanemine ning meelitab sinust naeratuse, kuna sa pead looma pildilise täiuslikuse. Täismäng kunstihingelisele praktikule.

Sai või sepik on jägmine valik nendes mõnuates valikutes, kuidas oma söömaaega tunduvalt mõnuamask ja mitmkesisemaks muuta. Valik osutus saia kasuks, tõmban sina peale kirme mõnuat taluvõid ja raputan kergelt basiiliut ja soola. Pesto a’la eestlased.

Kuna ootamatute külalistega on juba nii mõnigi vein joodud ei pruugi sellega jätkata, kuni toidul enam maitet ei ole, vaid võtta klaas külma ja praksuvat mineralvett. Sobib geniaalselt. Samas mina kui viimane alkohoolikust kokapoiss sedasi oma mõnu rikkuma ei hakka ning loptan maksa ja kartofani alla hea valge veiniga, mis kenasti mahendab, kuid samas ergastab maitseid. Kummaline tunne. Nagu pidurdaks ja kiirendaks üheaegselt. Kinni hoitud purse! Kummaline, mis võrlused pähe tekivad kui hakata dekadentliku täpsusega sommljeeri mängima. Veinist tean piisavalt, toidust veel rohkem, maitsete selgemaks seletamises olen aga juba liiga purjus. Tunnen, magusat, basiiliku hõrkust, kiivi hpplisust ja mandriniseemnete küüslauguga kokkusulanud mekki.

Tean aga et maksaroog maiteb nagu masseeriks jumalik käsi peaahka ning samalajal loeks ette Bukowski „Naisi”. Pea pes platno lendad kuule ja tagasi ning hommikul on tunne nagu oleksid kellelegi head teinud. Nautige.

Lõpp.

-------------------------------------------------------------------------------

Retsept

Lambamaks kiivi ja mandariniseemnete marinaadis koorese ürdikastmega

Kootisained:
- lambamaks

- kiivid

- mandarinid

- rõõskkoor

- piim

- oliiviõli

- valgevein

- sool

- pipar

- küüslauk

- sibul

- ürdid

Lisandiks on ideaalne mõnus keedukartul või penne pasta. Imeline kooslus, kui salatina lisadajaasalati ja mandarini segu oliiviõli ja rosmariiniga.

Kokkupanemine:

Maks nagu te kindlasti juba teate, tuleb eelnevalt paariks tunniks lükata kirkase piima puhastuma, et tuleksid välja kõikvõimalikud jamad ehk kuna lammas eriline joodik ei ole, pole kartta et piim alko käes tükki tõmbaks, kuid võime olla kindlad et lamba toidulaud ei ole 100% kõusher (uuri kuidas on vabarigi keelne ütelus) ning palju mustust sealt ikka välja tuleb.

Igaljuhul 2 tundi peaks olema piisav aeg, kui mks valmis on. Peale seda tuleks maksast lõigata mõnusad viilakas ning panna koos kiivide ja mandariniseemnetega marineeruma. Kiivid lasta odiks ning sma teha seemnetea, lisada ürdid ning pipar. Lsta 30 minutit chillida.

Pann ajada kuumak ning oliiviõlis küüslauk ja sibul (väga peeneks hakituna) kegelt klaasjaks ajada. Seejärel lisada maks koos marinaadiga ning kergelt praaida. Madalal tulel se tähendab. Kui maksal on tekkinud mõnus kirme, lisada piima ja koore egu ning lasta mõnualt podisema. Hiljem lisada veidi kastmepaksendajat ning soola.

Serveerida soola ja tilliga maitestatud pennede või värskelt keetud kuldkollaste kartulitega. Maltsaliandina võib kasutada jääsalatist ja mandriini viljalihast oliiviõli kastmega salatit. Imeilus värvigamma ning maitseelamus ja aroomiharmoonia.

Head isu!

---

[1] Pektopah on venekeeles restoran. Kui lugeda kirillitaid ngu ladina tähti. Nali tuleb sellest et kõikidel nõukaaja rstorani nõudel olid all või küljes suured kirjad PECTOPAH. Loe seda laina tähtdega ja ongi nali. NSVLi nali nagu maisikasvatus põhjamaades või Karuputke söötmine loomadele. Neid on veel, minge küsige vanematelt või tuletage ise meelde.

600 000 erinevat mordat

Maailma loomisel juhtus Jumal napsine olema, maad jagas Tullio ja Villuga ära ning siis kukkus pudelisse. Kui diil inimese loomist nõudis ning Vanamehel kuskile taganeda ei olnud, vaatas säga peeglise, võttis küljeluid ja muud kraami jna lõi mehe ja naise. Aadam ja Eva my ääaa ja kõikse õuna ja paradiisihuinjaa.

Koll hakkas siis inimest kokku klopsima ning jookis peaga suutis luua nõrgalt üle kümne inimtüüb. Väsinuna prantsatas säga pulstunud ja kassikarvadegfa kaetud tugitooli ning korkis uue pilku. Vaadanud oma päevatööd ei olnud taat rahul, kohe üldse ei olnud. Mõtiskle et äkki peidaks iminesed oma köögikappidesse ja unustaks kogu loo. Valetaks miskit kokku, et olnud tunnet loomiseks, inspikas kadunud jnejne. Eelmine õlp pitsitas kuseteed ning vaja oli ennast päästa. Parem häbi silmis kui valu kõhus, mõtles taat ja siirdus peldiku poole.

Vanake nägi oma 2 toalises munitsipaalkorteris peldikupotti kusedes, kuidas iga hetkega sorust mõjutet vaht poti põhjas muutus, vooldus eriilmeliseks iga liigutusega sangast hoidva näpujõul. Pirn lõi põlema ning taadi õlleseguses peas sigines plaan. PLAAN ma räägin.

Vana läks tuppa, kus tuimade nägudega hingetud ihus seinal rippusid. Haaras kuvalda ja meisli ning tampis inimkujud pilbasteks, eriilmelisteks ja suurustega tükkideks. Ajas põrandaharjaga nagu piltmõistatuse kõik osised segi ning oma maagilise jõuga lükkas osised hiigklaslikuks kaleidoskoobiks. Keerad paremale kukub ühte, keerad teisipidi kukub teist moodu välja. Sedasi loodi inimene.

Olete pannud tähele et vaadates mõnda tundmatut inimest hoomab tema silmist, kehast ja olekust midagi tuttavlikku, mida mida olete kuskil näinud. Ehk et teil on mõni sõber kes on identselt sarnane, kuid siiski mitte. De javu, mõtlete. Tegelikult on diil hoopis selles et inimesed on pandud kokku mingist kindlast hulgast osistest ning omadustest. Miski siin ilmas ei ole ainulaadne, täielikult!

Mängige nüüd jumalat ja tundge hiilgepaistet enda pühapäevas.

Have fun: MonoFace

Pakaa, kaunitarid ja keenjused.

Nõu spiik inglish!

Olgu mis on Super Bowli endaga, kuid miljon krooni maksev reklaamisekund mänguvaheaegadel on motivaator mis ajab teravaks ka kõige mõtetumad reklaamitreialid. Ütleme nii et palju paremaks ei saa reklaamikunst minna. Sotsiaalreklaamist me ei räägi.

Euroopa reklaamid on ehk teravamad lihtsast irooniast, kui ühendriiklased teavad, kuidas vimkat visata:

• Budweiser (no Speak English!)
  
• Budweiser (Waz up?)
  
• Budweiser (dalmaatslane)
• Budweiser (Vasta lõugu)
  
• Budweiser (Ma viskasin kivi!)
  
• Budweiser (Abielu/oksjon?)
  
• Budweiser (Pöidlaküüt)
  
• Budweiser (Fotopeedistus)
  
• Budweiser (Vähid jahti pidamas)
• Budweiser (You talkin' to mii...?)
  

• Snickers (Ootamatu olukord ...)
• Sierra Mist
• GoDaddy.com (Sinu ema!)
• Karjääriehitajad
• Folgers (naahui ma ei või ...)
• FedEx
• FedEx 2
  
• FedEx 3
• Truck, beer and on-line tradeing
• Heart ATTACK ...

Ning absoluutne tipp, küll eelmise aasta SuperKausiks vändatud reklaam, mis keelati ära ning kunagi ametlikult ei esitunud. Põhjuse taipate ehk ise:

• Pepsi
  

Indiana Kuldid - tachdown'i võlurid!

Eila valitses ühendriikides täielik tuulevaikus, mööda tänavaid hiilisid vaid ehmunud suslikud, riiulitele tõstmaata piim mürenes, kasvuhoonegaaside emissioon vähenes neljandikuvõrra, porr liikus mööda vwwbijuhet kiiremini kui kunagi varem, Bagdadis kuulutati välja kiire ceasefire,
olgugi et šiiit peksis malakaga pedesid edasi. Hegemoonia lõpetas ringlemise. Toimumas on ...

SUPER BOWL SUNDAY
(hurra, hurraaa, hurraaaaa ...)

Aruandmata pisniss, mis seda metslaste mängu piirab. Metsikult rahvast, 30 sekki reklaami mängu vaheajal maksab 30 miljooni krooni. Rüselus, higi, valu ja ovaalne pall. Ajukas kraam, kuid visates silma juba 3 veerandile tärkas minus hullutav põnevus ning ma istusin õlle pudel suul kuni mängu lõpuni. Umbes nagu poksi vaataks, alguses nilbe tampimine, kuid piisavalt kaua jälgides hakkad nägema pätterne mänguskeemides, mänguskeeme ja selle jama ilu.
Lõppkokkuvõte: magamata öö, vussi läinud tööpäev, kuid eluõnnelik olu.

Igaljuhul, Indianaopolise Kultide peatreener Tony Dungyst sai esimene mustanahaline treener kes Super Bowli võitnud. Seisul 29-17 viis ühendriikide ihaldatuima karika koju Kultide perekond.

P.S. statse silmake www.nfl.com

14-aastane neiu tellis oma vanemate mõrva

Venemaal Barnaul linnas õigeusu koolis üheksandas klassis õppiv Daša Petrova tellis oma ema ja võõrasisa tapmise 15 tuhande rubla (7,5 tuhat krooni) eest. Kaks neiu alaealist meessoost sõpra olid nõus tema vanemad tapma, teatas Komsomolskaja Pravda. Mõrva tellimise põhjuseks oli see asjaolu, et vanemad ei lubanud tal ööni väljas jalutada ja poistega sõbrustada.

Ainult venemaal!

Rebi jõudu, Vanemuine!

Jaksemöš maailmaparandajad!

Eesti suurim joogitootja A. Le Coq siseneb energiajoogi turule ning toob müügile energiajoogi Dynami:t. Ettevõtte eesmärgiks on saada käesoleva aasta suveks energiajookide segmendis turuliidriks ning saavutada 2007. aastal müügimahuks 1 miljon liitrit. Uue energiajoogi sihtrühmaks on eeskätt pingelise töö tegijad, autojuhid ja nooremad trenditeadlikud inimesed.

Vut sellise pressiteate saatis välja liigenergiline meediasuhtluskompanii, mis kenasti suutnud meieni palju uut ja huvitavat joomainfi edastada. See selleks. Ma hakkasin mõtlema hoopis muudele teemadele.

Ma olen pidanud A. Le Coq õlletehast ikka selliseks Teise Eesti teemaks. Seda just turundus ja tootekujunduse seisukohalt. Kui saku on Eliit siis taaralinna joped ikka kauegemale miskist Maaritsa laadast ei pääse.

Põhjendan: nimelt imetlen ma Saku õlletehase (ning täna ka väga edukat brändi omav Pärnu Õllekas) oskust luua tugevat brändi. Luua seda läbi nii oskusliku ning iga pisiasja simaspidavat tootearendust et midagi hullu. Igal joogil on peale eriilmelise reklaamifookuse, oma stoori, ajalugu ning sihtgrupp. Parim viimase aja lanseerimine, mis jääb kull rohkem kui aastataha oli Saku mõjook KULD, mis absoluuttaseme selles vallas lakke lõi. Puld pärnakatel on midagi sarnast. Ma ei räägi vaid uudsest pudelist, visuaalist vaid ka mõttest ning sõnumist mida rõhutatakse.

Tartlasene peaksin ennast rusikaga kubemesse küünarnukkima sellise jutu eest, kuid Kukepoisid ei suuda kuidagi leida omale nii ilomekat turundajat. Müts maha samas valiku ees, mis on tartlased viinud kodumaise joogimüügi tippu. See on mass, variatiivsus ning turukontroll. A- Le Coq on täna igas kuradijoogivallas tugevalt, mitmebrändiliselt iiven, esindatud.

Ainus tõeline mõistusega bränd mida tartu kultiveerib on English Ale. Uudne ja ainus viljakas lähenemine, mis ka miski elitaarse, kõrgklassi tunde tekitab. Ja olgem ausad selles tuum ju ongi. Keegi ei taha lakkuda jooki, millest tekib tunne nagu paadialusel taarapunkti taga samakat haugates. Seda saame ilma raskuesta laivis pakkuda. Me tahame tunda ennast rikkana, ilusana ja erilisena. Ja kurat ma tunnen ennast nagu Kate Moss kui ma Kulda endaase kaanin. Samas taaralinna õllega emmotsioon puudub.

Aga uusima energiajoogiga, mis lugege tähelepanelikult ongi mõeldud aikule ja petsile (sihtgrupp: eskätt pingelise töö tegijad, autojuhid ja nooremad trenditeadlikud inimesed).

Aga purk on ilus. Jälle üks taara, mis minu auto tagaistet ilustama hakkab. Nagu kirss kõikide statika kebernusside võigast pahnutti levitavate paberite ja laenulepingute kuhjale.

Eurofiktsioon 2007

Haudiduudi. Hanson kõplab jälle ...

Vaatasin siis eile natukene siin võrguilmas ringi ja leidsin et Eurofiktsioon2007 lood nagu piupesal kõigile kaeda ja kuulata säätud. Viskasin siis kõrva peale ja naaaaaahui ... minu küsimus on aastatega võrreldes sama - kaua võib?
Muutunud on aga mõttekäik - mulle enam ei tee piinlikust kuulata kuidas kristjan Kasearu läbi oma olematu habememetsa mulle räägib kuidas tal viski on laual ja peas miljon mõtet. No v****, teretulemast tegelikku maailma.

Aga samas pean tunnistama, et miskil kohal on ka toimunud muutus, paremuse suunas. Sõnalseletamatult halvad on kõik lood, eriti munnitsipaalpolitsei (loe Hari Krišna) bändi heietus või Soul Militia urbankäsn, kuid biit on ehedam, kvaliteetsem ning on kuulda et tehnikul on näpud teravad. Mudugi Koit Toome on küll üks helilooja, kes endale helihargi aanusse võiks pista sest tõenäosus et seal helisema lööduna kõlab ehe Sebastianbach. Sõnum, et "ma ei tea miks vahel on vaikus hullem kui torm" liigub kuidagi eriliselt madalalaubaliste purksi haukajate mentaliteeti. Koidul pahad ajad jälle? Mis juhtus? Keegi ütles et sa oled gei?

Paraku on mul õigus ja kohus ka kiita, lõpuks. Paljuski, tegelikult enamusena kooliõde Laura poolt muhedaks lauldud Eesti Mozarti lugu Sunflowers on tasemelt ikka seekordne lagi. Eelmise aasta Moonwalk loost ei erine rohkem kui paar tiu-tiu nooti vahelduvad pooltoonis ning sekund kiiremini. Aga hea.

Ja minu suur lemmar Padari Gerli paugutab nurmaalse viisijupi, kaasaketravad bändimehed pole päris ehk pihta saanud, mis pilli keegi mängib, kuid Padar annab tuld. Ma kardan et siin räägib ehk rohkem jäigastunud pisimartin aga ega veretu peaga ei kuule midagi selgelt.

Linda püüab olla Nelly Furtado, iiven 2kiiretstarti laulumeistrid lõiganud sarnased taustad taha. Mul tekib kirkam emmotsioon ukselinki vajutades. Hinge Miilitsad köhisid urbankärnast välja vaid "give it to me, give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me,give it to me," ja kogu moos. Brooklynis oleks meestel juba esimesel loosekundil kotidenahk üle pea tõmmatud.

Ineselt ootasin ma palju - pettumus oli suur, esteks kui proua hakkas inglise keeles laulma. Olgugi et vennaraasu arusaam muusikast on minuga resoneeruv, oli seekordne ikka hea loo põrke põrge. Jama, aga järgmine kord ines.

Joont alla tõmmates ei ole aga mitte sittagi muutunud. Eurovisioon on loovuse tapja ning muusikamaitse nülgija. Iga järgnev võistlus on eelmise aasta võitja näoga. Need kuradi lordimordad, kes eelmisel aastal jama koju viisid, olid rajurokiirvhambad. Ja selle aastane võistlus on täis selliseid poolkurje peerrokkareid. Arusaamatu. Tahaks kukkuda ja kõrvad peast kuukuda. ma mõistan miks padaritann saatis sägad persse ega läinud juuropisse sitta laulma.

Öeldakse et surm ja maksud on siin ilmas ainsana raudkindlad. Sitt Eurovisioon suutis selle ütluse pikendada. Lõpp otsus: Laura on siiski parima etteastega tänavusel Eurofiktsioonil. Ilus lugu, kaunis tüdruk ja milline hääl.

Tahaks olla sotsialist!

Nii hullult tahaks olla sotsialist. Mõnusalt kõiki austav, kõiki armastav ja kõiki aitav sotsialist. Kleepida kinni roppe kirju majaseintel, aidata pensionäri tööl, seista paljajalu lumes ja piketeerida palgatõusude vastu. Hullult tahaks olla vaena omatahtsi, et teha selgeks oma point. Tahaks süüa vaid makarone, kaaluda 50 kilo ning kanda 20 aastat vanu kommunariliistuga kingapealist.
Rebida kapist sülti ja kaalikat. Põhimõetega anda endast kõik et teistel oleks hea ning võrdselt mõnus. Maksaks palgast maksusk mitte 22 vaid 88 prossa. Viiks vanapaberit ning küttepuid vanuritele ja heimarlengiks riigil pappi miskitele MTÜdel.

Mis arvate plaanist? Liitute? Ei? Ega ma lootnudki. Ainult prole mõistab meie püüdlust, inteligents kirjutab näpud katki manifeste ja rikas ajab kuskil kuurortis golfipalli mööda põlde taga.

Ma ei suuda leida kuidagi lahendust mõtteprobleemile, kust peaks ikkagi tulema meid kärsitult vihaleajav 8000 raha pensioniks, 3000 kuus igale lapsele, kuni tatikas saab kolmeseks. Põhiline, kus astub sisse see rahamasin, mis hakkab tootma 25 000 palka igale matsile kes küsida julgeb. Rootsi tohutu maksukoormus, suutis lämmatada ja nagu kaltsu välja väänata kogu tööliskonna. Tõsi, teed on korras, rongis kustakse ikka kloaaki ning menti on rohkem kui inimest ennast. Rahu on maapeal ja kõik on samal jõukustasemel.

Praktika ning inimloomusuuringud uuringud aga veenavad mind kindlalt mõttes, et inimene ei suuda olla paigal. Teda ajab närvi et naabril on sama auto ja sama kardinapuu. Ta tahab rohkem. Tal on vajadus osta endale kallima kamina piire või muruniitja, et saaks siis pühapäeva hommikul ajalehte tooma minnes naabrimehe poole oma vänta vehkida ning rahumeeli oma tegemiste juurde naasta.

Tähendab see seda et ettemääratud imeb igasuguse tegevustahte välja igast korralikust kapitalistist. Iga rootslane on sots ja iga eetlane on kapitalist. Nii see on ja nii see jääma ka peab. Me ei saa loota imevitsale mis meie teed korda teeb, või palgad tõstab ja lastele koolisöökiks mannapudru asemel austreid ja proteiinilahust lubaks. Tänane suund on meile loonud raha rohekm kui lootsime tehtud töö eest saada. On see raha alusetult liigväheste vahel jagunenud, mõni valdkond rohkem rohelist saanud? Absoluutselt? Selle vastu ei saa aga kuidagi. Täna on situatsioon, kus hakkab mujale kogunenud rahamägede otsast tilkuma ka muudesse sfääridesse ning veeanumaefektina võrdsustuma. Ehk siis ei ole võimalik lihtsa ümberjagamisega pühkida minema 50 aastat korrapärast tagumikku panekut, mis tõenäoliselt annab tunda veel põlvkondade kaupa.

Niisiis, sama diiliga edasi, kuid mis seal salata liberalistlik-kapitalistliku salati hulka vaja natukene rohelisi raputada, maitseks keskimeelsust, törts sotse ja rahvaliitlasi kirbema maitse saamiseks ning IRA sry IRLi mehed valvesse. Sedapsi, majandusele samasugust hoogu vändates sahistame ennast sellest pasapõõsast kenasti teele. Tee valik aga sõltub aga millisest põõsast elihtsam välja on kõblatada. Keski või reformi!

Amatöörlik ehedus

Kolasin ringi meie kõikide elu päiksena rikastaval YouTube.com lehel ning leidsin sealt peale lonelyGirl15 ja muude lolluste ka mõned väga lahedad tudengifilmid. Tšekkige välja filmiklipp nimega Piece of Mind. Ei ole vaja 100 miljonit duularit ega meetri pikkust filmograafiat. Piisab vaid tahtes ja lennukast mõttemaailmast. Muud polnudki, nautike head filmikunsti.

Vancouver Film School:

• Who wants to be an Amerikan?
• Piece of Mind
• Agenda Suicide

Kaunitaride revolutsioon

Rate.ee on minu number 1 meelelahutaja ning saege pekki kui enne Epli ja Äripäeva uudiste sirvimist korraks oma lemmar saidilt läbi ei libise.

Maasterplaan oli Korobeinikul ilmselt teine kui see et teenida 40 milli raha. Noh enamus inimesi oelks nõus kilomeetrite kaupa isegi karu t*** imema et sellist raha vallata saada. Aga huumorisaadete ja muu henriknormanliku taruiraraa kõrval puudub igasugunu konkurent isehakanud irvahammasteel. kes ütles et IT ei too kuulsust ja mõnu:

User: helen205

huvid:

2quick start, 80ndad, 90ndad, ananass, aotod, armastus, armastuslaulud, autod, crossfade, eestimaal reisimine, fotograafia, hobused, hoolimine, idamaade müstika vms, jalutamine, kallistamine, kaminatuli, kodukujundus, kohupiim, küünlavalgus, liiliad, lilled, loodus, lootus, lähedus, macgyver, merevaikpildid, msn, muusika, naer, panda, pisang, psühholoogia, puhtus, puuviljad, päikeseloojang, päikesetõus, queen, raamatud, romantika, saun, sex hea partneriga, suhtlemine, suudlemine, tantsimine, teatris käimine, titanic, tsirkus, vaarikad.

Kardan hiiri, vägivalda, muud mitte.

Me Kuulipoisiga naersime eile nii kõvasti et hommsehommiku võtame vastu üksteisel lappi tagumikulhoides ja songa opereerides.

Eesti poodidest varastati mullu 640 miljoni krooni eest

Eile avaldatud jaekaubandusvarguste uuringust selgub, et Eesti kauplustes langes mullu varaste saagiks 1,32protsenti kogu jaekaubanduse 48,411 miljardiliselt aastakäibest, ehk 640 miljonit krooni. 2005 aastal ulatus varaste saak 570 miljoni kroonini.

Ilusad numbrid. Shop lifting on elu kutse ka vabariigis.