10.27.2009

Elu ilma naljata, on nagu uss ilma õunata! (Vasknarva)

From: Raepress [mailto:Tallinnapressiteenistus@tallinnlv.ee]
Sent: Tuesday, October 27, 2009 11:42 AM
To: Agnes Jürgens (E-mail); Ajalehe Pealinn toimetus; Anastassia; Andrei Novikov (E-mail); Anneli Aasmäe (E-mail); annely.adermann@tv3.ee; aripaev@aripaev.ee; bns@bns.ee; Den za dnjom; Eesti Ajakirjanike Liit; Eesti Ekspress Online (E-mail); Ehitaja; ekspress@ekspress.ee; Ellu Vibur; EPL Tallinna toimetus; Erle Iher (E-mail); Ester Šank (E-mail); ETV AK; ETV24; Gossip; Harris Ustav (E-mail); ingrid@kanal2.ee; Intranet (E-mail); Irina Gerasimova; Juhan Hindov; Jürgen Fogel (E-mail); Kadi Tuul (E-mail); Kadri Lepp (E-mail); Kalev Online (E-mail); Kalev TV (E-mail); Katrin Siska; Kerstin Sonts; Kesknädal; KristiineLeht; Kristina Zotejeva; Kristjan Jõevere; kuku@kuku.ee; leht@sloleht.ee; Lembe Lember; Lev Vaino; Linnaleht (E-mail); Linnaosavanemad (E-mail); Linnavalitsuse liikmed (E-mail); Maaleht; majandus@bns.ee; Marge Paas; Mati Kirotar; Maurum; merike@kanal2.ee; News (E-mail); news@vesti.ee; Nõunikud (E-mail); Oleg Muzakov (E-mail); Olesya Kaneva; Online uudised; online@epl.ee; POSTIMEES (E-mail 2); POSTIMEES (E-mail); press@delfi.ee; Pressiesindajad (E-mail); Põhja Politseiprefektuur (E-mail); Raepress; Rahvusringhääling (E-mail); reklaam@stv.ee; Risto Kask (E-mail); Signe Kalberg (E-mail); sise@bns.ee; Stolitsa; Tanel Kiik; Tarmo Lausing (E-mail); Teenindusbüroo (E-mail); Tiia Tiik (E-mail); toimetus@everyday.ee; Toomaslepp; Tuningnews (E-mail); uudis@kanal2.ee; uudised@tv3.ee; Veronika Laur (E-mail); videvik@videvik.ee; Õhtuleht online; Õhtuleht uudised


Subject: Munitsipaalpolitseisse asus tööle Henrik Normann
Raepress
27. oktoober 2009

Munitsipaalpolitseisse asus tööle Henrik Normann

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse peaspetsialistina tööle asunud Normanni ülesanneteks on ameti tegevust kajastava info vahendamine ja koostöö arendamine teiste linnade ning riikide munitsipaalpolitsei struktuuridega.
Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Kaimo Järviku sõnul otsiti suurima linnaameti meeskonda kaua ja tõsiselt head spetsialisti, kellel oleks piisav töö- ja elukogemus suhtlemisel meediaga, hea organiseerimisvõime ning loovus, mis aitaksid organisatsioonil linnarahvale lähedasemaks areneda.

„Meie igapäevatöö on ennekõike suhtlemine linnarahvaga, nende murede ja tähelepanekutele reageerimine. Henrik Normanni puhul oleme saanud hea spetsialisti esindamaks Munitsipaalpolitsei tegemisi ja seisukohti. Kasutaksin tema enda öeldud loosungit – „Kus viga näed laita, seal MUPO tuleb ja aitab!““, ütles Järvik.
Henrik Normann on 38 aastane, abielus ja tal on üks poeg. Ta on töötanud telekanalites ja raadiojaamades ning osalenud paljudes kultuuriprojektides. „ Mulle on see põnev väljakutse ja tõsine vastutus ning usun MUPO arengusse,“ sõnas peaspetsialist Normann.

10.23.2009

Mis kuradi planeedilt need japsid on?





























Munnitsipaalpolitsei


Pidurdage mägede voolamist kesklinna ning tapke süütu või miskit, et see lollus lõppeks. Käisin täna munitsipaalpolitsei uues peakorteris Pärnu maanteel ning vauzaiks, selline stagnatsioon tuli peale et mu aluspõksi värvusid punaseks. Eesti keelset tegelast elida oli keeruline, keeruline oli leida kedagi kes oleks pisut kõvema häälevolüümiga kõnelnud kui absoluutne miinimum ning need inimesed naersid viimati 20 aastat tagasi, kui naabrimees aknast vaadates jääl persili käis.

Munitsipaalpolitsei oma vigu ei tunnista, isegi kui saaks tõestada et nad eksisid. Protokollidelt ei loe midagi välja kuna Irina või Stjopa kes selle kirjutanud räägib Eesti keelt 7 keelena, kehakeele ja viipekeele järel, inimestelt ei saa ka midagi teada. Ning kui ma käratasin et mida perset, kas saaks kiiremini selle paberi sealt kastist printerisse nign ma saaks oma teed minna tõmmati lips kõvemini ette ning hakati tegutsema. Lihtne keiss, bussis trahvimäärus, kuna ei olnud esitada dokumenti mis tõestaks et oled õliõpilane. Probleem selles et päev varem oli LV saatnud kirja et enam pole vaja ennast tõestada kuna miski süsteem ise kontrollimisel tuvastab mis su soodus on ja kas see on vajalik ja seaduspärane. Kontrolör ei teadnud sellest midagi ning väntas oma kirillitsast aretatud rooma tähega kõverikud kollasele paberile.

Sama olen kogenud veel kord kui läksin uurima mis teha et meil aed korda saaks, et naabrid enam ei lagastaks, et kas saab neid trahvida. Tädi võttis paberi ja hakkas kõike üles täheldama, pika jutu järel saime aru, et kui ma kaeban siis tuleb trahv majavalitsuse vastu ehk et ma kusen samal hetkel endale näkku. Kuna naabrid kes lagastavad niikuinii korteriühistusse ei kuulu ei ole sellest abi. Tänasin siis tädi ja asusin minekule, kuid enne surus provva mulle pihku trahvimääruse.

Ma küsin et mis värk on? "Kuna te tulite ja maha istusite ja siis rääkima hakkasite, panin mina kõik arvutisse kirja ja siis vajutasin ennatlikult kohe saada nuppu. Nüüd on teie jutt kõik ametlik ja süsteemi, ma ei saa enam midagi teha. Siin on teie trahv ning head päeva." Vau! Ma üllatasin ennastki selle emakeele väärkasutuse lopsakuse ja loovuse üle mis seejärel minu klanitud hammastega suust paiskus. Ütleme nii, et süsteem sai häkittud ja paber trahviga leidis tee prügikasti.

Ma üldiselt austan Eesti Politseid ning muid ametimärgiga inimesi, kuid munnitsipaalment on totaalne loom, ta on isegi sitemas seisus kui need rohelist vesti kandvad eelmised parkimisvärdjad, kes minutilise üleliikumisega sinu lubatud kellast, ilmsüüta retsidivisti rahuldusega köie puksi lasid ja kiire trahvi kirjutasid.

Munitsipaalpolitsei on samaväärne reisisaatjatega. Saaks ilma, kudi siis oleksid tänavanurgad täis mehi ja naisi kellel käes sildid - "Imen kümneka eest kõike!".

Unisex


Eila poole öö ajal Taaralinnast Tallinnasse kihutades tabas umbes 87 kilomeetril mind säherdune unemati ätäkk, et nõrgematel meestel oleks Okasroosikese 100 aastane uni garanteeritud olnud. Koju oli aga vaja jõuda ning äsjase uurimuse valguses proovisin järgi tulemused. Nimelt vastab tõele, et kõva, kiire ja vihase muusika kuulamine segab inimest autoroolis, samas aitab see ka üleval püsida. Käre rammimine kõlaritest ja pidev küte ajab adreka ülesse ja gaasijala raskeks. Imeline!

Ja mis küte oli küsite? Leidsin auto plaadikuhja põhjast Padari viimase plaadi, mille esitlusel isegi Kultuurikatlas köidud sai. Toona see mulle miskit erilist tunnet ei jätnud, ega ka plaat. Olen seda kõike juba korduvalt kuulnud. Olgugi et motiiv on plaadil nõrk, on vorm võimas, The Sun oskab keeli ja nahku jämmida sellel plaadil ikka eriti professionaalselt, lisaks on super produtsent kenasti kõik ülenäppinud.

Siiski rokkivad kaks lugu enam kui varem - Jää vait ja plaadi 10 lugu Täna öösel. Eriti viimane lugu möllab täiega. Tahtsin nende kahe loo eest teha kummarduse Tanelile ning tänada minu õnneliku ja turvalise koju saabumise eest. Kui 140 rauas, hambad ristis, silmad teibiga otsaette tõmmatuna Tallinna suunal uhamine sellise nime võiks saada.


10.22.2009

Poliitiline situatsioon riigis hägustub

Üleeila pandi liikuma uus valimiskampaania. Vaikselt, poolkõvalt ning peidetuna. Keskerakonna pakkumine Rahvaliiduga liituda oli start 2011 aasta parlamendi valimistele ning riigis täiskontrolli võtmise projekti algus. Rahvaliit, mis on pildilt peaaegu kadunud on aga siiski veel hingitsemas suurte kogukondadena ja liikmeskonnana. Keskerakonnaga liitumisel ei saa uuest asjast mitte Kesk ja Rahvaliit vaid Keskerakond, tegemist on ülevõtmisega, ning assimileerimisega. Oluline aspekt selles liitumises on, et Rahvaliidu kadumisel lähevad siiani neile kuuliunud valikud vabaturule, mis aga tähendab, et piisava paindlikuse juures valimislubadusi ja programmi tehes saab Kesk need valijad oma kaukasse ning 2011 märtsi keskelt on meil Toompeal sama seis mi all linnas.

Keskerakonnalt geniaalne käik täna maaslamajale veel viimane hoop panna ning nöör kaela ja oma koopasse ära vedada. Lisaks on vana kommunist ja ment Pihl ka pundis ning täpsemalt tähendab see Keski ja SDE liitu ka 2011 aastal. poliitiliselt on see suhteliselt loogiline käik, kuna tihti valimistevõitjana on Kesk muude erakondade poolt outi pekstud. Lihtlabane rinne.

Ets ütles geniaalselt Erisaates kord kommenteerides Valgete Erakondade plaani talle kambakas teha, et siis tullakse mitmekesi ühe inimese kallale. Ets on suur, totaalne fenomen, ehk nagu Hvostov teda eile Kahekõnes nimetas "poliitiliseks libahundiks", kui ma ei eksi. Tal on õigus täna laamendada, kuna tal on mandaat, ning isegi 4 muud erakonda koos ei saa tema vatstu.

Kui sa saad ka riigikogus enamuse siis ei ole vaja kellelegi palun ja tänana öelda. Tahaks näha kas kommunismileeritõusikute käsi suudan Eestit siis juhida paremini kui Lätis seda tehti. Kuid meeenutuseks ning hirmutamiseks:

10.21.2009

Pallas Tartus

Kunst on Tartus tagasi, Pallase kunst on Tartus tagasi.

Pallase suurnäitus Tartu Kunstimuuseumis on küll lahti veel kuskil aasta kuid minge kohe, ja siis uuesti kuu aja pärast, ja siis uuesti kuu aja pärast. Imeline võnge, kui saad kunstist aru, saad aru mõttest ja motiivist, sellest mida kuradit on joonistatud. Vabbe ja Luts, Wiiralt ja Mägi, Dix ja kõik muud kaunid koolilõpetajad. Piletka on 35 pers kärss ja oikui palju sellest rõõmu saab.

Solarises on lauamängu kaubamaja

Meeldib mulle see, et Tallinna ja Tartusse ja mujale hakkavad tekkima miskid lahedad teema poed, asutused, kõrtsid ja kohvikud. Näiteks Müüriääre Kohvik Haapsalus kus on maailma parimad quiche'd, et on olemas spordipoed, mis mõeldud saalihokile ainult, et on pood, kus on vaid lauamängud ja head imeliselt lollakad meelelahutused.

Ma pole fanaatik, ega lauamänguhull, vastupidi, kuid mulle istub et kui ma tahan siis ei pea otsima miskit asja kolm kuud mööda internetti või äärelinna poode ja ladusid. Progress.

---------------------------------------------------------------------

WePlay!

WePlay! mängude kauplus on esimene omalaadne Eestis. Siin on mitmekülgne valik kaardi-, arvuti- ja lauamänge, samas pakume noortele meeldivat võimalust erinevaid mänge ka kohapeal proovida ja mängida. WePlay! poest leiab endale sobiva mängu nii pisem mänguhuviline kui ka kogenud mängija. Meie laiast valikust on võimalik leida nii eesti-, inglise- kui venekeelseid mänge.

WePlay! kaupluses töötavad noored särasilmsed mänguhuvilised inimesed, kelle jaoks mängude maailm on tähtis osa nende igapäevaelust. Neil on tõeline rõõm jagada oma kogemust ka teiega ning olla abiks uute mängude tutvustamisel ja õpetamisel.

WePlay! kauplusesse on teretulnud kõik huvilised, et leida kas sobiv seltskonnamäng sõpradega ajaveetmiseks või mõni keerulisem strateegiamäng enese proovilepanekuks. Meil on müügil suur hulk maailmas hinnatud ja populaarseid laua- ja kaardimänge. Samuti leiad suures valikus erinevaid PC-mänge, PS2, PS3, PSP, Xbox360, Nintendo Wii ja Nintendo DS mänge, konsoole ja tarvikuid.

Oktoobrikuus on WePlay! kaupluses üllatavad avamispakkumised! Tule ja avasta mängude müstiline maailm!

Leiad meid Solarise keskuse 1. korruselt.

majaplaan

Kuri küte maailma lahkemate nägudega bändilt, kes võiks meie kanti ka tulla oma helisid ilma paiskama.

Röyksopp on viimase plaadiga Junior tõmmanud endale ikka kogu maailma kurja ja headuse. Kellele meeldib, kes vihkab, keskteed ei ole. parimad rajad on Robyni vokaaliga elektrosed klaverivirtuoossused. Võimas küte unistele hommikutele ning ajale, kui toaräästast kukub vihma ning puudelt kukuvad lehed, tramm väristab akna alt mööda ning venku röögib oma naabrile üle koridori. Muhe.


10.20.2009

Valimised anno 2009


Tere päevast kallid kaasmaalased, kallid kaasvalijad, kallid kaasteelised (Jaan Krossi fännidele), kaas surejad, kaas kuulajad ning kaasajooksjad! Nõndaks siis, seekordne lubaduste ja kartulajagamine on selleks korraks kenasti läbi, need kes rohkem lubasid, said ka parema hääle, kes abstraktsest edust rääkisid,, said kummikindase näpu urruauku ning kadusid enamasti veel sügavamale opositsiooniridadesse.

Kuid iga valija on väärt oma võimu, mis tähendab täna, et Tallinnat valitseb Lasnamägi. Lõpuks siis läks täide laulusõnum et lähme üles mägedele. 40 000 häält on ühe iniese kohta hämmastav kogus ning võimas kinnitus linnapeale töö edukusest. Kuid on kurb, kuidas inimesed valisid igal pool neid erakondi, kes rohkem õhupalli, luuda, suppi ja kartulit jagasid, kes rohkem sodi koju lasid kanda. Need kellel miski sisuline lausung ka kõige juures oli jäid volikogude uksi kraapima. Rohelised on siin geniaalne näide. Väga sisuline, kuid vormilt nõrk kampaania tähenda, et Rohelised on täna umbes neljas omavalitsuses kogu riigis. Täpsemalt, sinu tehtud töö ei reklaami sinu tulevikku roosiliseks.

Kas Reformilased olid suhteliselt kurvad ja hillitsetud, pool kojumineku meeleolus Madissoni kõrtsis, samal ajal kui Keskerakonnas simmani ajal naisi kubemesse rünnati ning noored kleenukesed Noor Etsikud näppu loopisid ja Kes Siis Veel! röökisid. Kui vaadata valimisi ja kampaaniaid professionaalsest prospektist, siis Keskerakond saab siin kuldmedali, pärja, karika, linnavõtme ja kõik mis antakse selleks puhuks kui kõikidele teistele näiteks maratoni jooksus, päevaga ära tehakse. Keskerakonna kampaania ja propaganda toimis õlitatult ja keniaalselt. Ei olnud päeva kus Ets poleks kuskil midagi avanud, midagi kommenteerinud ja nutvate baabade röökimise saatel omale jälle paar tuhat häält napsanud.

Filigraanne PR ja propa, mis Keskerakonna staapidest välja paisati oli tõeliselt võimas, imeliselt täpne ning töötas mühinal. Nüüd on aga oluline näha, mis saab linnast edasi. Me räägime siin laenudest, raiskamisest ning liigsest laiamisest. Pankrotis linn ei ole ilus, pankrotis pealinn on aga hukutav. Ets on nii sisult kui vormilt jube Hruštšovi moodi/sarnane ning mõlemaid armastati ja armastatakse. Üks külvas kogu koduvabariigi maisi ja karuputket täis, teine ajas penskari kartula ja puuhaluga hulluks. Eks paistab kuidas see 4 aastat siin nüüd siis välja kujunema hakkab. Mul on tunne, et Tallinna linnas hakkavad asjad olema samamoodi ühe erakonna käes, nagu riik on olnud juba aastaid teiste jõudude meelevallas.

Igaljuhul oli võit Keskerakonnale vast liiga ei tee, sest ülbed ja irdunud on nad olnud juba aastaid. Midagi ei muutu oli selle valimise märksõna. Tartu jäi samasse seisu, Tallinn samasse (pisut muutusid jõujooned, kuid siiski ...). Muutus oli see, et surnud rahvaliitlased lükati luuaga uksest välja. No ja siis Roheliste triumf, mida keegi tegelt tähelegi ei pannud.

Poliitiliselt muutub Tallinnas aga võim täielikult diktatuurseks.Kui varem oli veel mingit jõudu, mida rakendada eluvõõraste puudernägudega võimuliidu vastu, siis nüüd pole enam midagi teha, köhida ka ei või enam. Lisaks, ei tohi inimene minna enam vaatama linnavolikogu tegemisi, kuna saal ei kannata tuleohutuse mõttes üle 120 inimese välja. neist 79 on volikogulased, pluss linnavalitsus ja nende tentsikud ja siis veel tentsikuid ja korras. Huvitav kas ajakirjanikud saavad ikka istungitel käima hakata? Täiesti ebanormaalne.Vitsut kes sellest selgelt rõõmsana rääkis, küll mingit avatuse soovi ei tunne, nüüd on hea kinniste uste taga reformaritele ja irllastele karvast näppu ninna ajada. Nagu lapse pilastamine, kus lapsel pole kellelgi kaevata sest keegi ei usu, pole ju omasilmaga näinud, laps ju ikka valetab!

Mina jälgisin huviga Kanal 2 "Bole tšudeš" stiilis saadet, kus helimees oli selgelt juua täis, keski ei saanud adekvaatse lause ütlemiseks piisavalt aega ja kogu jura oli liiga kolla-rohe-puna-sinine. No nagu üks korralik Näär peab olema. Saade, mis andis mõista, et ega me pole 20 aastaga sellest kuradi naabrist kuigi kaugele saanud. Me lihtsalt arvame nõnda oma elevandiluutornis istudes. Peaks tegema tiiru Päästearmee ja Supiköökide lähedusse ja Lasnamäele, saaks äkki ka aru mis tegelikult toimub.

parim oli muidugi Kohtla-Järve keiss, kus kohalik valimisliit võttis 95% häältest :-) Kurat nagu komsomoli valimistel - 99,8% valimisaktiivsus ja 99,7% poolthääletus.

Valija on oma võimu väärt. Kui nüüd hakkab sitt ja kusi lendama, linnas hakatakse taasmunitsipaliseerima pindu, ärisid, maju jne pole meil miskit kobiseda, Lasnamägi kolitakse kesklinna, normaalne inimene kolib Tartusse või Helsinkisse. Tekib uus Põhja-Eesti Vabariik, kus inimesed lõpuks nälga surevad, sest kõik on riigistatud ja lauali jagatud. Sissekirjutus peab olema kõikidel jne. Me elame siis Lõuna-Eesti vabariigis ja sööme Brasiilia lehma ning joome Heinekeni peale. Lõpuks saab meil kõrini et mustvalgest põhjast üle piiri meile inimesed põgenevad, sest siinon elu ilus ning me ehitame tervet eestit läbiva 10 meetrise tara, mille otsa paneme leht klaasi ja pääluid. Umbes nagu Varssavis ja Krakovis olid Juudilinnajaod.

Vot sedasi ... ja kui nii läheb ei ole enam vaja ägiseda, et valisime valesti. Ei valinud ... Valija ei eksi kunagi, rahvas ei eksi kunagi. Kahju on et me selline rahvas oleme.

10.17.2009

Best f***ing e-mail I have ever recived (check this shit out)

Hello Hanson,

I am sorry to contact you unannounced through this skype medium. I am Ahmed Khan, Chief Executive of Barclays Bank Emerging Markets Global Retail and Commercial Banking, here in Dubai. I am contacting you based on an urgent and confidential matter that will profit both of us if you will assist me in it. I have spent all day trying to get someone whom I will trust as a partner in a business that requires absolute secrecy and confidentiality. Actually I am searching for someone that bear same second or last name as"HANSON"

Please be patient while I explain this to you. It will be of mutual benefit to both of us. In 2004 one MY DANIEL HANSON made a fixed deposit with my bank. I was his accounts manager and also we became very close friends .He made a fixed deposit for 36 calendar months valued at UD$18,400,000 (Eighteen Million, Four Hundred Thousand US Dollars) and the due date for the deposit was January 16th 2007. But unfortunately, Daniel died in the land disaster in the May 26, 2006 Earthquake disaster in JaVa, Indonesia that killed over 5,000 people. He was in Indonesia on a business Trip and that was how he met his end.

Last Week my Bank Management requested that Daniel should give instructions on what to do about his funds, if to renew the contract. I know this will happen and that is why I have been looking for a means to handle the situation, because if my Bank Directors happens to know that Daniel is dead and do not have any Heir, they will take the funds for their personal use, so I don't want such to happen. That was why when I saw your name I was happy and I am now seeking your co-operation to present you as Next of Kin/ Heir to the account, since you have the same name with him and my bank head quarters will release the account to you. As I am communicating with you, my bank management is yet to know about his sudden death. With my new position in the bank, I have an advantage to make the money be transferred to your bank account as the Beneficiary having the money. Daniel did not mention any next of kin in his account information in his file and he was not married and has no children.

There is no risk involved; the transaction will be executed under a legitimate arrangement that will protect you from any breach of law. It is better that we claim the money, than allowing my other fellow Bank Directors to take it, they are rich already. I am not a greedy person, so I am suggesting we share the funds equal, 50/50% to both parties, my share will assist me to start my own company which has been my dream. Let me know your mind on this and please do treat this information as TOP SECRET. We shall go over the details once I receive your urgent response strictly through my personal email address, ahmedkhanuaee@gmail.com

We can as well discuss this on phone; have a nice day and may Allah bless you.

Anticipating your communication.

Mr. Ahmed Khan
ahmedkhanuaee@gmail.com

10.13.2009

Dyson’s Blade-Free Wonder Fan Blows Our Minds

dyson_f

James Dyson has a fetish for making unusual products: everything from vacuums that suck (in a good way) to hand dryers that blow (also in a good way), each use a clever combo of eye-catching design along with innovative methods of compressing and dispensing air. But even we in the Lab weren’t prepared for the WTF moment when we pulled Dyson’s blade-less Air Multiplier fan from its packaging.

The thing should not work. A gust of air should not be coming form this giant blue Froot Loop. But upon closer inspection, all that’s at work here is some clever engineering tricks. The unit is essentially one of Dyson’s vacuum cleaners working in reverse. The gray base station sucks up air and forces it through the circular blue thing that sits atop the rig. When the air jets through the front of the circle, it creates a suction behind and to the sides that draws more air through the loop and makes the fan more powerful. Dyson claims the Multiplier increases pressure15-fold and spews 118 gallons of air every minute. To get a better idea of how it works, checkout this bullshit artist rendering:

picture-81

The fan’s operation is really quite amazing. Not only is it eye catching — everyone at the Wired office today was slack jawed by its striking build and apparent miraculous tempest — but the thing runs quiet too. There’s virtually no operating noise aside from the light hum of the engine and whoosh of the blowing gas. And it’s especially safe for worrisome parents who fret about junior getting his precious digits mangled by a high RPM spinning plastic blade.

The only thing we don’t like about the fan? (Aside from the ridiculously high price tag.) There’s no emulating Darth Vader’s voice with this thing. I mean, how would it work in a Tommy Boy remake?

The Air Multiplier will go on sale on this fall and will cost $300 - $330.

Remember BMW



Remember the great BMW films. Best of the best of the short films ever.

10.12.2009

FUTURE SHORTS: parimad lühikad üle väga pika aja



THE LARGEST SHORT FILM NETWORK IN THE WORLD.

Future Shorts is one of the leading and most innovative short film labels. Since 2003, Future Shorts has created a rapidly expanding network that allows filmmakers the opportunity to have their work seen on the largest theatrical platform worldwide. Passionately believing in getting short films seen and creating a culture around the medium, Future Shorts is recognised by filmmakers, the industry and press alike as the cutting-edge short film label. Future Shorts is a worldwide film festival as well as a distributor, sales agent, consultancy service and DVD label. This is fresh cinema, Future Shorts.

www.futureshorts.com

Tell it to the fishes


The Black Hole

Spider


Lift


Dunny


The Drift

Mida vi*** teevad meie majandusega poliitikud?


Järjekordset Keskerakonna, reformi, SDE ja IRLi valmisrämpsu postkastist otse prügisse koputades jäin lugema siiski mulle pahatahtlikult topitud kuulutusi, mida iga erakond mulle siis ära kõik teeb. Tööd annab, abi annab, noored ajab kooli ja pensionäridele pappi ja kõike kõike. Paraku on see kõik täielik möga kui riik pankrotistuma hakkab. Eilaõhtune Välisilm Esitleb filmi Paska Vuosi andis selgelt mõelda, et suured Skandinaavia pangad on juppipidi juba pankrotti minemas, vähemalt nende Balti riikide sõsarad. Lisaks panevad poliitikud järjepidevalt näkku erinevate lollide plaanide ja keeldudega. Lollustega mis kaudselt meile raha toovad.

1. Näiteks kultuuriasutuste kõrgem käibemaksumäär ehk siis piletite maksumäära tõus.

Madonna kontsert tõi kaudselt selle ühe päevaga Eestisse 5 miljonit lisakrooni otseselt kulutustena kauplustes, kõrtsides, klubides ja hotellides, kui umbes kaks korda niipalju kõiksugu muu tuluna (transport, maksud jne). Miks siis ei suuda me luua Tallinnast keskkonda kus on lisaks iga aastasele ühele tippkonsale ja kolmele heale simmanile, oleks midagi veel. See ei ole korraldaja küsimus. Korraldajaid on, palju on, kuid neerupuudulikkuses vaevlevad vaesed kuulsused East 17 või järjekordne Kleidermanni külastus ei ole nii kasulik kui tippartisti 80 000 inimesega konsa.

Kui kunagi suutis keegi rääkida meie edust ja paremusest lõunanaabrite ees siis seda enam ei ole, ammu ei ole. Läti valitsus on teinud lollusi, kuidka tõelisi pärleid korraldanud. Miks on nii, et Riias on igal nädalal mõni hiiglaslik kontsert mis maja rahvast ja raha täis toob. Otsene raha Riiale, feim ja respekt ka.

2. Lennuliikluse pidurdumine Eesti.

Vinguda ei ole ilus, kuid Eesti muutmine lennuliikluse paariariigiks on sigadus. Täna ei saa enam Tallinnast mujale kui Stocki ja Londonisse vaid ühe lennuga. Kopenhaagenisse Stocki kaudu või üldse üle Riia. Jälle see Riia. Ühesõnaga kuna meie arendanud oma lennujaama õigeaegselt ning ei ole nõus teenima selle raha tagasi mõned aastad pikema ajaga, kuid alandada samavõrra palju lennujaamamakse ning tõmmata lennujaamu igast kuradi ilmakaarest meile lendama, arendada valmis korralik Lennujaam-Südalinn transpordi jne. Oleme hetkel siis seisus kus meie kallis riik ja kants hakkab välja surema. Me ikka väga loodame sellele Naftale mis Pakri all vedeleb, väidetavalt. No pöidlad pihku.

Riia tegi kõik endast oleneva ning on täna muutumas Helsinkist olulisemaks sidepunktiks siinkandis. Eesti oleks suutnud võistelda, kui oleks soovinud. Korraldada ära meie piinlikuvõitu lennufirma omandi, löönud kampa lätlastega ning ajanud hinnad alla, Tallinn Euroopa Dubaiks oleks isegi äkki mõeldav olnud. Täna jookseme siis vaikselt kõikidele järgi. Vaadake kui lihtne on ree pealt maha kukkuda.

Eile kuulasin podcasti Ööülikoolist, kus Harry Liivrand rääkis Eesti kunstist ning oli pahane, pigem kummastunud, miks meil on tavaks selline jube karm Eesti kunsti protektsionism, et ´kõik meie kunstnikud peavad olema kodumaal, kõik teosed ja vidinad, mitte midagi ei tohi olla kellelgi teisel. Lennufirmaga mul samad tunded, nagu sitta hoiame seda firmat omale, kuid see on nagu marutaudis koer, kes liputab korra saba, mille peale meie kohe teda kiitma ja paitama kukume, kuid nii kui käe sirutame saame pureda ja lüüa. Lollus.

3. Lollid jutud investeeringute püüdmisest.

Ning kolmas ja minule kõige suuremat arusaamatust pakkuv teema. Meie jutt on aegade algusest olnud et investeeringuid peab meile tulema pahinal, see on meie tulevik, see on meie Nokia need investeeringud ää meelitada. Ja siis hakkame mõtlema, BMW tahtis siia ehk siis Muugale ehitada oam tehase. Ei tulnd kaubaks sest me ei suutnud oma makse alandada ning anda neile piisavalt head tagatist. Okei, Baieri Rauda pannakse nüüd kokku Soome lahekaldal, kuid teisel poole meist.

Kuid viimane tõeline perse, kui nii võib selle diskursiivse obtsöönsuse nimeks panna, oli see et Google soovile meile 5 miljardit investeerida jäi siia toomata. Google ei ehitanud oma hiiglaslikku serverikeskust mitte meile vaid taaskord Soome sest meie riik ei andnud piisavat maksusoodust ning kindlust, ei kummardanud piisavalt ja ei imenud korralikult. No tohhotillae ... oleks ma seda teadnud et 5 miljardit ei ole raha mille pärast Eesti riigiisad ennast liigutada viitsiks oleks ammu kandideerinud. Eriti vastutustundetu on see praeguses situatsioonis, kus ei ole mujalt raha tulmas. Lisaks 5 miljardile otsekasule, oleks tekkinud umbes 300 uut töökohta, oleks tulnud uusi investeeringuid, uusi ettevõtteid, ehitatud Tallinna Google linnak. Skype loojamaal on Google keskus. Vot sulle PRi.

Poliitilistele kemplemistele, kokkumängudele (tõenäoliselt on SDE ja Kesk leppinud kokku koostööst pealinna linnavalitsuses. Ets jätkab linnapeana, endine ment saab volikogu juhtida, niikui aga tulevad 2011 valimised saavad kesikud ja sotsid koostööd võimu endale ning Ets kaob peaministriks ja Pihl saab linnapeatrooni), otse rumalatele otsustele meie linnaruumi kujundamisel (Vabadussammas näiteks, mille puhul Tšehhi tehas teatas juba enne tellimuse kinnitamist et nad ei ole klaasist mitte midagi sellist teinud, ei tea kuidas käitub jne. Kuid meie asjapulgad ei lasknud sellest end kõigutada ja käisid mustmiljonid välja) või imetabaste lubaduste kõrval (abi teemal, kartul ja ahjupuud) on südant pahaks ajav see räme lipitsemine mis käib enne valimispäeva ning mis lõpped viimase sedeli lugemise järel.

Kas poleks hea, kui nagu üks klassikaks saanud ulmeteos mainis, meie maad valitseksid eriti targad hiired, ked lollusi ei kannata?


Arhitektid Solarise kallal



Kirjutasin Äripäevas aastat kaks-kolm tagasi arvamusartikli arhitektidest, ajendatuna Sakala Keskuse lammutamise vastu võitlevatest arhitektidest-teoreetikustest. Pealkirja "Arhitektid käituvad kui lumme kukkunud lapsed" all ilmunud artikkel on selline, mida saab iga natukese aja tagant taaskord muutata kujul avaldada ning poleks probleemi see ka täna uuesti ringlusesse panna. Ehk nagu öeldakse, same shit, different day.

Eelmise nädala miskis Postimehes kukuti taas sellekohaselt pihta, Ike Volkov ja frau Murula andsid aga pihta kõigele mis seotud Sakala keskuse lammutamisega ja uue keskuse ehitamisega, stiili ning olekuga, väljanägemise ja funktsionaalsusega jne. Triikraud keset linna, uus selvehall ja nii edasi ja edasi. Leidsin isegi Mart Kalmi äärmiselt mõistlikul ja hästi kirjutatud arvamusloo, kus aga kustiteadlane ei suutnud sappi tagasi hoida:

Solaris on poliitharidusmaja dekoori elementidega JOKK-lahendus, näide sellest, kuidas eesti ühiskond üha korrumpeerunumalt otsib turvaliselt väheütlevaid lahendusi ning 1990. aastate julgetest mõtetest ja radikaalsest edumeelsusest on jäänud vaid mälestus, kirjutab kunstiteadlane Mart Kalm.

Karin Hallas-Murula teatas, et Solarise keskus on järjekordne samm Tallinna kesklinna arhitektuursel labastamisel.
Parim on aga Volkovi lause, et Solarise keskus on kui triikraud keset kalliskivide poodi. Vaba maa, vaba voli arvamust avaldada, kuid millised on need hiilgavad kalliskivid, mille keskele see jube raud on heidetud. EKP kekkomitee maja ehk tänane välisministeerium ei ole just mingi iluetalon, Keskusest läbi pargi minnes paiknev raamatukoguhoone või Manutendi peamaja. Ainsana mida siinkohal ehk saaks mainida on Estonia, Kaitseministeeriumi maja ja Eesti Panga hoone.

Me kõik näeme asju oma seisukohast, arhitektidel on selleks iluetaloniks innovatsioonide ja uudsuste kasutamisega luua uudseid linnaruume, ehitada maju nagu III Reichi ajal, mis võiksid pidada vastu tuhandeid aastaid. Kahjuks on nende majade kasutusmugavus väike, ehitus kallis ning pikaajaline. Me kõik sooviksime, et meie linn näeks välja nagu mõnes utoopilises filmikaadris, kus ei ole ühtegi viga ega ühtegi valet otsust tehtud. Paraku see nii aga ei toimi, paraku on kõikidel oma arvamus mis on ilus ja mis mitte, mis sobib ja mis mitte. Ma leian, et naised, peale nende keda tunnitariifi alusel teenusena murestseda saab, ei tohiks kanda leopardimustiga riideid, kui reaalsus on, et slaaviveri ei saa selle vastu kohe kuidagi. Ma leian, et ei ole ilus tapetseerida lage, kuid kuidagi ei tee seda selgeks paljudele Aasia hõimudele.

Ma möönan et Viru Keskuse oleks saanud ehitada huvitavama, ma möönan, et meie lähiminevikus ei ole ebaõnnestunumat projekti kui seda on Vabadussammas, ma ei saa ka väita et Solaris oleks miski pärl. Ehk nagu ütles eile Muuli, et saja aasta pärast, kui on kord jõudnud Solaris lammutada, astub jälle kuskilt välja Hallas-Murula 3 ja teeb samasuguseid etteasteid. Aeg on see mis muudab arhitektuuri klassikaks. Muuseas, tahaks siin saada teada, mis on nii Volkovi, Murula või Kalmi meelest see ilusaim maja meie kallis linnas.

Kogu asi taandub vajadusele ning hinnale. Täna on Eestis juures esmakordne erakapitalile kuuluv kontserdimaja, mis annab silmad kvaliteedis ett paljudele. Pole ise küll selles keskuses nii palju veel käia jõudnud et saaks adekvaatselt asju hinnata, kuid äärmiselt kenu asju on sealt leida.

Igav on see keskus küll, korruptsiooni õhkab igast poorist, kuid siiski ... kalgi ja koleda ja enamasti kusehaisuse fasaadiga ja kasutuna seisnud Sakala Keskuse asemel on nüüd midagi mida saab ka kasutada. Meil on veel ju ka Linnhall, mis mitte millekski ei sobi, on tühi ning kus kopitanud toolidel vaid aastas korra või paar Lotte või mõne muu muusikaliga rahvast kokku aetakse.

Korruptsiooni on siin aga palju leida võimalik, lugege ka Kalmi artiklit, kuid Rebaste projekt seisis, astuti Keskerakonda ning loed tulid kastide kaupa. KOhe tuldi lammutamisplaaniga välja. Rebased on super mehed, sellist asja iga võll ei ehita, kuid kellelegi on siin raha laua alt jagatud, kuskil on nurki sirgeks joostud, keegi on nii öelda "reisimas käinud" või "kinkekaarte saanud". Mõelge sellele, kuidagi liiga lihtsalt, ilma vastuargumente kuulamata käis see asi.

Resümee minu jutul on see, et halb hakkab pidevalt sellest justust kus kõik mida ehitatakse on kole ja saast. Me elame maailmas, mis on kapitalistlikult meelestatud, rahast juhitud ja üleüldse amoraalne. On see õige ... EI, on see reaalsus ... JAH! Loomulikult oleks õige kui asju arutataks, leitaks parimad lahendused, lennukad lahendused, pannaks papp alla ja ehitataks sajanditeks. Reaalsus on see, et kui ehitad liiga kiirelt, alla hinna ning koledasti oled jobu, kui viidad aega, riigihange venib kvaliteedi pärast, raha kulub liialt on jälle hala lahti.

Eestlasele meeldib halada, mis seal salat, alati on meeldinud. Võtaks vabalt, läheks vaataks Püha Tõnu Kiusamist, sööks miskit head, ostaks uued tossud ja elu ilus. Poohui milline see maja seal välja paistab.



Erisaade: Valimatute valimislubaduste laul

Kuueteistkümnes inimene täna juba saadab lingi, et kontrolliksin kuidas ERISAATE meeskond ja eesti tähed ilusti meiel valimisi laulsid. Aga ... mitte keegi ei maininud seda, kui halvasti laulavad meie staarid vaikseid romantilisi madalatämbrilisi laule. Kui röökima oli vaja hakata läks möll lahti, kuid vaikselt lauldes poodi ennast ikka otseeetris lühtrikronsteini külge.

Teine asi, millele see vidiu mind mõtlema pani oli tõsiasi, et kui pühapäeval mitte valima minna siis see lugu keelatakse Tallinna piires ära. Kartulit saame minna otse linnavalitsusest küsima ning puuhalud toome suurest virnast Vabaduse platsi uuelt sillutiselt. Niet minge kõik valima, lips ette, kena naeratus ja soe viin hiljem.

10.11.2009

Nasty Old People

Rootslasest uustulnuk Hanna Sköldi oktoobris esilinastunud film "Värdjad Vanad Inimesed" võtab kokku ühe olulise sotsiaalse stigma - mida teha vanade inimestega, kui neid ühiskonnale enam vaja ei ole, neil puudub soov alluda reeglitele ning muutuvad "värdjateks vanadeks inimesteks".

Hanna Sköldi filmist ilmneb kõige selgemini mismoodi elavad täa vanad inimesed kogu maailmas, ei ole vahet kas minskis, Põlvas, Stockholmis või mõnes värdjas ühendriikide väikeelinnas. Nad elavad üksikus, surmaootavas maailmas, keppides oma lähedaste ajusid ning rikkudes suhteid naabritega. Enamus filmi loogikast on üles ehitatud aga noore, 19 aastase naise nägemusele kogu vananemisest ning penskaritest.

Vahtides seda superteost tuli mulle meelde reede hommikul kella 6 Tartus Ümarlaua Baaris peetud vestlus. Ebakaines olekus maailma kõige haigemasse taksojuhtide kõrtsi jõudnuna leidsin juba eest kohaliku vanapapi, kes pitsis Bocki nahavahele keeras. Uurisin et mis värk on, lõpetad õhtut või alustad päeva.

"Hommik, alles ärkasin," vastas hallipäine toasusse lauajalgade vastu sahistav vanake.
"Lähedalt?" küsisin.
"Üle tee, hea tulla hommikul"
"Päev ongi selline, et tuled hommikul siia?"
"Ärkan, pesen ja tulen siia."
"Ja edasi?"
"Lähen koju ja vaatan telekat"
"ja siis jälle otsast peale?"
"iga hommik?"
"Naine?"
"Surnud"
"Lapsed"
"Tsoonis ja välismaal. Autovaras ja hoor"
"Sõbrad?"
"Surnud"
"Mis edasi?"
"Koju telekat vaatama"

Vanadele ongi elu selline. Vastik olemine on ainus lohutus ja huvitav osa elust, mis enam kuskile ei vii. On aktiivseid eakaid, kuid neid on ehk 3% kogu portsionist. Nii kui üksikuks jäädakse, hakkab elu alla jooksma - kusehais ja vastikused jäävad.

10.07.2009

Google teeb Näoraamatut

Rebisin siin just Google subsidiaride lehel ringi ning leidsin et neil tulemas välja hiiglaslik projekt ehk Google Wave. Nimi ja logo on lahedad ja annavad aimu pigem miskist hiiglaslikust finantsprogrammist kuid siiski mitte. Olgugi et Facebook läks Google vaateväljast minema ning maabus hoopis venkude ja muude jauramite kätte ei ole suurkorporatsioon käegalöönud. Wave on uus proge mis koondab Näoraamatu, MSNi, Skype ning miljon muud asja, nagu Youtube ja Blogger ja kõik muu säärase. Ühesõnaga miski hiiglaslik uus komjuunitikommunikaaator ja veebi telefon. Nii olen mina aru saanud. Demo on asjale videoformaadis 1,2 tundi pikk. Keski viitsi vahtida, andku teada.





Oli vasti ikka kord (majas)

"Kodundusõpik: enne kui proovite mehega rääkida, söötke ta kõht täis"

N Liidus anti 60-ndatel välja (põhiliselt naistele) koduse majapidamise kohta õpetuslik raamat.

Katkendeid (tõlge) sellest raamatust:

”…Te peate meeles pidama, et mehe töölt saabumise ajaks tuleb ette valmistuda iga päev. Valmistage ette lapsed, peske nad puhtaks, kammige ja riietage nad puhastesse, pidulikesse rõivastesse. Lapsed peavad rivistuma ja tervitama isa, kui ta siseneb uksest. Selleks puhuks pange ise ette puhas põll ja üritage ennast kaunistada — näiteks siduge juustesse pael.

Mehega vestlusse ärge laskuge, teadke, et ta on väga väsinud ja et tal on vaja iga päev minna tööle teie nimel — vaikides söötke ta kõht täis ja alles siis, kui ta on lehe läbi lugenud, võite proovida temaga rääkida.”

Raamatus on ka osa “Soovitused meestele”:

“Peale suguakti oma naisega te peate tal lubama minna vannituppa, kuid järgi minna ei ole vaja. Laske tal olla omaette. Võibolla ta tahab nutta.”

Cash incentive for slimmers more effective than diets, study claims


Paying people to lose weight works better than diet plans, research suggests. A scheme being trialled by the NHS that rewards slimmers with cash or shopping vouchers could be more than twice as effective, it is claimed.

Those who sign up to the programme, from a company known as Weight Wins, are paid if they lose a certain amount of weight and then keep it off for a period of three months or more, with payments increasing the more weight someone can shed.

Slimmers on a 13-month “Pounds for Pounds” plan can be paid up to £425 for losing 50lb (23kg), while a six-month reduction of 30lb would accrue £160.

Weight Wins, the company running the scheme, is extending it to offer a maximum of £1,000 for a loss of 150lb, to be achieved and maintained over two years. Preliminary results for 600 obese people found they lost an average of 14.4lb in six months. One in four of those who were still attending regular weigh-ins to get paid after 12 months lost an average of 29lb, equivalent to a 13 per cent reduction. The typical diet programme leads to a loss of only around 5 per cent, the company’s founders say.

But the results are not from a controlled trial, and the scheme is not without its critics, including the Conservative MP Ann Widdecombe. Ms Widdecombe, who lost 35lb on ITV’s Celebrity Fit Club show in 2002, said: “If the NHS had money to spare it would be okay, but the fact is the NHS is short of money. There are plenty of people who cannot get funding to pay for treatment for illnesses,” she said. “We can all control our own weight. If the NHS has to prioritise, then this should be at the end of its priorities.”

Winton Rossiter, managing director of Weight Wins, said that offering money as an incentive could be cost-effective for the NHS, which spends more than £4 billion annually on treating obesity and related illnesses. The findings, verified by the University of Hertfordshire, will be presented this week at the National Obesity Forum, a charity set up by medical practitioners.

The Weight Wins programme is being tested by the NHS in Eastern and Coastal Kent, as part of a national trial. The full results are expected early next year. There are already similar pay-to-quit schemes to encourage people to stop smoking, while GPs can already refer seriously overweight people to dieticians or exercise classes that are subsidised by the NHS.

Weight Wins says that its cash rewards programme could save the NHS £1.7 billion in lifetime medical expenses for every million people taking part. A total of 31 million adults in Britain are now thought to be overweight or obese.

People can pay upwards of £45 to enrol in the scheme privately, with the chance of more than doubling their money, Mr Rossiter said. “We believe we could have a breakthrough solution to resolving the obesity epidemic. Most people know how to lose weight, through controlled dieting and exercise, but they fail to maintain their plans because of a lack of motivation. Financial incentives work because they reward you for losing weight steadily and safely month by month, and then you have a bonus for keeping it off.”

Women made up 60 per cent of the participants in the study, who were signed up to six-month or 13-month programmes and given up to half the time to get down to a target weight and the remaining time to maintain it, with according payments and bonuses being due at the end date.

The participants had an average age of 43 and an average weight of 15.5 stone and body-mass index (BMI) score of 33.8 before starting the plan. Those that completed six months had reduced their average BMI (calculated by dividing weight in kilograms by the square of your height in metres) to 31.6, but those who continued for more than a year reduced it to 29.6 — enough to be considered overweight, but no longer clinically obese.

“Pounds for Pounds” is not the only way of making money from losing weight. Thousands of other Britons are also reported to have signed up to diet-betting websites, which allow people to place bets on the amount of weight they can lose. The Department of Health is also subsidising gym memberships for 16-22-year-olds in parts of Newcastle, Bristol, Torbay, Manchester and Bury St Edmunds, on the condition that they exercise regularly over a year.

The National Obesity Forum said: “We would only support this if there was a proper randomised controlled trial that proved that weight was being kept off.”

One participant, Gina Belcher, 39, paid £95 to sign up and is set to receive £190 for shedding 1½ stone in three months and keeping it off for another six. Mrs Belcher, of Whimple, Devon, who weighed 11 stone when she started, said: “It’s a little bonus that kept me determined to finish.”

The mother-of-two, saw the Pounds for Pounds programme advertised in a magazine and thought that getting paid to lose weight sounded too good to be true.

Her sustained weight loss is measured by monthly visits to her local GP or pharmacy to weigh in, but she will only see her return next month when she finishes.

She said. “I had done various weight-loss schemes and classes in the past, but was starving myself silly to weigh in on the scales, and I had to drive into town and pay for the privilege of attending a class every week.

“I was looking for something that would be more of a lifestyle change, long-term, than starting and stopping a diet and then putting all the weight you’d lost back on again.”

Having reduced her dress size from 14 or 16 to a “curvy 12”, she says she is happy with her current weight of 10 stone, but keeps in shape by walking the 1.2 miles to and from her daughter’s school every day and longer-distance “power-walks” for charity.

“It has been a lifestyle shift. We try and snack on healthy things rather than biscuits or crisps, but it’s not like those things are forbidden. I can treat myself occasionally and still go out for dinner, but it’s been a real incentive to think that I was making money out of this – I’m feeling more energised and motivated, and treated myself to a treadmill in the sales.”

Mrs Belcher, who runs her own holiday accommodation business but also provides massage therapy for NHS and private patients, said that she felt hypocritical providing advice about healthy lifestyles but not being overweight herself.

She says NHS patients could benefit from the scheme, “because of the flexibility about losing weight how you like, but then making sure you keep it off.”

“I’m all for paying people a small amount to get and stay well, rather than paying the multimillion pound bill that comes when things go wrong.”