No mine m**** ... oli minu esimene reaktsioon jälgides taaskordselt üleskerkinud KAPO ja juhtivpoliitikute sõbralikke vestlusringe ühes suhteliselt valgusvaeses Kaarlipuiestee kahekordses majas. Hakkab jälle peale! Hea kogu antud nihilistliku suhuvõtmise juures on tõik et kaitsement ei maga, vaid jebib ilma suurema häälitsuseta rahuklikult oma tööd edasi. Kuid nagu öeldakse nühkimine ise ei ole veel see mille pärast keppima hakatakse. Vaja on ikka pauk lahti saada, mis tähendab, et ainus rwalistlikult rahuldav lõpp sellele epopöale on süüdimõistev otsus ja kellegi halenutt, mille saatel raudväravad Harkus või Tartus nende seljataga kinni rullib.
Tavai, on kuidas on, kuid minu hämming laskub hoopis kõrvalliini problemaatikale. Olgugi et minu doktriinike ei ole lasta ennast ära osta, olen ka mina inimene ning mul on oma hind. Milline see on, on hetkel nii minu kui ka teiste jaoks teadamat. Hind erineb ajamõõtmes ning võib päeviti ja situatsiooniti erineda. Ei saa välistada et õige summa puhul ei ole ka mina enam suuteline seda plöga taluma ning lasen kellelegi sita kaela ja veedan oma muretut elu kuskil Kaimani saatre teetöölise või Tahiti kalurina edasi.
Probleem mis mind aga hämmastas on tõik, et eestlase hind on 1 korter. Ühe kvartiira eest Tallinna, pärnu või paide kesklinnas müüvad poliitilised jõud maha oma tõekspidamised. Jaapani põllumajandusminister haaras kohvri, milles eksperimentaalse põllumajanduse lubamise eest tänutäheks toodud 850 miljonit dollarit, siis seda ma mõistan. Kui AKMi võtta siis nii et suurest rõõmust veri ninast väljas. Nii palju et võiks minna indiasse ja osta seal omale oma mäeahelik ja alustada seal uut buddismi, nii palju et lennata 23 korda kuule ja tagasi. Nii palju et tyra sitapotid on kodus kullast ja hambaorkide otstes 100 karaatised smaragdid.
Aga meie müüme ennast maha 1 korteri eest. Tallinna Kommunaalameti juht Valdmann sai korteri pärnus, Merko sai miljardi eest käivet, Tuiksoo sai korteri Liblikult, liblik vahetas maad ning merko sai Plazasse omale kindla üürilise, kes lolluse kinni maksab. Keskerakonna korteriskeemiga ei ole tarvis isegi mitte hakata paberit määrima.
Kas tõesti on siis korter selline väärtus täna Eestis, mille eest on kõik müüdav. Annus naerab. Ma ka naeraks, kui on olemas nii palju nii lolle inimesei, kes peale selle et kõrgetel kohtadel ennast ära müüvad, satuvad mõjuvõimsate inimeste aheliku otsa ning see lõo lõtvub vaid jalad ees minnes.
Ning ega kogu Eesti eliit on üks kiusupunnide punt, kes nii üksteise kui oma allikate j akinnimakstud joodikute peale kaebamas käivad. Ikka Kaarli puiesteel, ikka pimendatud ruumised, nimetutele kollidele.
Igaljuhl on mul soov, et kõik AKMi mehed saaksid niivõrg kreemitatud, et libisevad oma kõrgetelt kohtadelt ja murravad kaela. Lisaks võiks pinge ja süütunne tuu tinavähilaine ning tabletikuuride rea. Saaks pasahaisust toa puhtaks tuulutada ning läbipaistvama pilguga edasi minna.
Mis seal ikka. AKMi terviseks. Proosit!
Posts
No comments:
Post a Comment