Retsidivistlik maailm, kus naised ennast piinavad!
Käisin ühel nädalavahetusel eesti südames Paides ning sattusin seal Eesti esivõistlustele fitnessis. Assa kuri. Ma pole vist nii palju trimmis liha ja poolalasti keha veel näind.
Rääkige mis te räägite kuid ilu sellises spordis mina ei leidnud. Venitada enneolematu vihaga päevast päeva saalis rauda, mille eesmärgiks on minna järjest uutele lihalaatadele oma punnis keha näitama, võõbates ennast ennem kakapruuni lögaga kokku et ihu veel rõvedam ja jobisem väljapaistaks. Kahtlane on aga see millise hulgana inimesed ning eriti naised sellest etendusest osa võtavad. Esikoht oli loomulikult vebnelanna, siis tulid aga roburada eeslastest teraspiigad. Rääkisin ühe neiuga juttu, hääl oli täitsa meela tütarlapse oma, kuid ei saanud mina mööda hirmust et türuk on võimeline oma kannikatega mul riista küljest rebima või reitega lihtsalt kahte ossa pigistama.
Robustne on veel see et naistest on selliste 'asjade' puhul küll liig rääkida. Naiselikkuse põhikomponendid nagu rinnad või volüümikas ja kenade 'armusangadega' keha on kadunud nagu tinatuhka. Ma usun et pooled nendest näitsikutest saaks ehk pikaajalise psüho-farmakoloogilise raviga taas normaaletesse piiresse lennutada, kuid enemikud on lihtsalt segased nagu realtiivsusteooria pärsiavaibale.
Igaljuhul oli minujaoks enneolematu kogemusega mis olgam ausad, minus erilist entusiasminende naistega edaspidisi suhteid luua ei tekkinud. Samas andkem tõele au, ühe sellise ihu vastu sügaks ennast mõned tunnid küll. Kindlasti on neil selle kasuse pealispinna all hea süda, kuid keda see huvitab.
Posts
No comments:
Post a Comment