Nädalavahetusel Selveri singiletiääres Serrano sinki omale valides palusin asjatundliku ilmega käntsakal enne nahk ja pekk ümbert koorida, kui moorid selle viilutajasse panevad. Vastuseks teatati mulle aga et nemad ei koori, pole kunagi koorinud ning üldse selle lihaga nii ei toimetata. Ei hinda raamatut kaane järgi, kuid usun et need tädid pole just tihti Hispaanias käiad et teaksid kuidas täpselt kohalikku suitsusinki manustada.
Nagu iga juhtumiga elus, tekkis mõttes kohe paralleel poliitika ja ühiskonnaga. Vaadates koalitsiooniläbirääkimisi ning hinnates tagantjärgi nii Ansipi kui ka Laari jonnimist ning pipardamist, mõistsin, et Eesti poliitika on nagu Serrano sink, selles on küll sisu, kuid enamus sellest jääb üksteisele jalaga tagumikku andmise varju.
Pettumus nii Laaris kui Ansipis, nende tegudes ja lapsikustes, on nii suur, et mehed peavad mõnuga usaldust tagsi võitma, kuna ma ei leia, et üksteise liivakastis liiva varastamine oleks edu võtmeks. See on kaolitsioon kus 1+1 ei tee mitte 2 vaid hetkel 0.
Posts
No comments:
Post a Comment