Lahku kodumaalt!

Haudiduudi, kaamlid ja varbad! Hanson kõblab taas ...

Vahe on olnud pikka ja kurikuulus. Palju joodud, palju nähtud, palju ... vahet pole. Igaljuhul, vaikimisest sai kaunis siiber ning suvinepäikese kiir ajas silmast sisse ja tuhina peale. Niisiis, nüüd istute ja kuulate mis mul jälle pajatada on. Hooaeg on taas alanud.

Mis siis vahepeal ka sündinud on? Igast. Kvartiira ehitasin valmis ja kolisin sisse, nüüd kõik käivad ahhetavad ja on kadedad. Naabrid vihastasin välja kuna hõivasin auto ja tsikliga ühe kahest garaažist, väljutades seal varem seisnud kola maj hoovile.

Mis veel? vennasvabariiki Ukrainat väisasime. Polekski nagu miskit selle kohta rääkida kui poleks Sakala vantidega seal kolanud.

Pidutsend ja magand ja vahele törts asju mille tõenäolisi tulemeid alles järgmisel aastal kaeda saab. Ahjaa võtsin kätte ja lugesin eelmise EPLi raamatusarja ära. Hea.

Kuid meeldivama suve saamiseks tuleb selleks talve minna. Nagu teist enamus teab siis hakkavad Hansalodjal käed vahel värisema, mis peale koll oma kohvrid pakib, soojakoti põue pistab ning kuskile poole ajama paneb. Aeg jälle sealmaal.

Laupäeval võtan moori kootud kihnuvillased kindad pihku, pistan pauna üll ja astun laeva. Ja kuhu minek küsiote: tekkis mõte minna maakera servale, vaatama kas on ikka ümar või lõpeb raisk kuskil suure kosega ära. Nimelt läheme eilsesse päeva Mille piir jookseb kesk Vanuatu saart. Sinna sii slähemegi. Mina ühel pool ja Väljakas teisel pool mõttelist joont ja mängime Koitu ja Hämarikku. Kuidas see käib ei tea, aga meil mõtted kuumad selleks ajaks juba ja ravimid kaasas.

RSSige siis see kirjaauk endale ära ja oodake postitusi, kuna rüperaal sedakorda kaasas. Egas muud ... mul jalad vähe värisevad ja pass on juba kramplikult pihus. Kui kõikide väljaulatuvate ihuliikmete ja terve mõistusega tagasi saan siis paneme paar kläuhkat, kui midagi maha jääb paneme ka paar kläuhkat.

nokkige siis teri ja loeme ...