Korea vol. 5: Busan

Korea ei tundu küll olevat kohana, mis lööks esimeste seas pähe kui tekib mõte sõita mõnele kaunile paradiisisaarele puhkust veetma. Alati on esimene mõte et kihutame Kariibidele – Kuuba või Jamaica, pakime asjad ja Vahemerele või Aafrikasse. Lõuna-Korea aga on üllatavalt mitmekesine riik. Põhjapoolt kommunistlik, vähem põhjapoolt mõnusalt kerge kliimaga ning lõunatipust subtroopilise olemusega.

Riigi kõigevingem kuurort on saar nimega Juje-do, mida peetaksegi selle piirkonna parimaks kohaks kus surfata, sukelduda, päevitada ning niisama ringi hulkuda, head soju kokteili libistada ning vaadata kohalike sõstrasilmseid tüdrukuid rannas. Samas Lõuna-Korea alltipus asub Busani nimeline linn on esimene piirilinn subtroopikas. Tõeliselt laheda ranna, imelise promenaadi ning hiiglaslike hotellidega mererand annab silmad ette paljudelegi puhkuseks mõeldud linnadele ja piirkondadele.

Muuseas, meie seal passimise ajal toimus kohalik filmifestival ehk Pusan International Film Festival ehk PIFF (sic!). Rannas toimusid vastuvõtud ja punast vaipa oli rullitud kilomeetrite kaupa. Samas on kõik puhas, võrreldes Mehhikoga sündsam kuid samas ikkagi vabastav. Korraliku hotellitoa rannas saaks 3000 krooniga. Pole paha.

Busan on ka riigi suurim kalasadam ja –turg. Kõik mis vees elab on turul ilusti kätteleitav. Hiidkalmaaridest barracudade ning blowfishist kuni hiid kaheksajalgade ning mõõkvaaladeni, kõik muud karbid ja limuselised, kalad ja mereelukad sinna vahele. Muuseas kõik kalad on enne ostu veel elus, ujuvad oma basseinis. Minu jaoks ootamatu kogemus oli see, kui ostusooritanud mehele pakiti merest püütud krabid saepurusisse. Pidavat uinutama.

Kalaturu tõttu on Busan ka kuulus toore kala söömise pärast. Kalarestod mis pakuvad toorest kala on külluses ning peamiselt süüakse liha sedasi, et kastetakse seesamiõlisse või muudesse kastmetesse ning seejärel suhu. Kõrvale pistetakse kimchit ja salatit. Muuseas blowfishi on ka saada, samuti sellest kalast tehtud suppi. Mäletate seda osa Simpsonites kus Homer oli mures, et ei jää ellu kuna „sõi mürgist blowfishi liha!“

Busanis asub ka Aasia suurim korea sauna tüüpi saun. (Soulis oli küll kohalik Sammolina saun kordades vingem aga see selleks.) Korea saunale pühendan ma terve artikli, sest see kogemus on imeline. Saun tähendab tegelikult spad. See on kuuma- ja külmavee-, muda-, ürdi-, rohu- ja kurat teab veel milliste vannide kooslus, millele lisandunud erinevad saunad ning massaažid, teraapiad, O2 kambrid ning chillimise ja magamise nurgad. Saunad on lahti 24 tundi ning sinna pääseb enamast umbes 100 kroonise piletiga. Kohapeal või peale kõva saunatamist süüa, töötada, treenida, telekat vahtida ning ka magada. Magamisruumid on nii meestele ja naistele. Eraldi ruumid on ka norskajatele.

Põhimõtteliselt tuled peale tööd või pummelungi sauna, kasid ennast, käid saunas ning möllad massaažis ning siis keerad peale kerget sööki magama ja hommikul tegutsed edasi. Imeline mõte. Veebasseinide mõte on selles et pidevalt eritemperatuuridega basseinide vahel liikudes (vahepeal ka külma hüpates) stimuleerime oma närvisüsteemi ja peamiselt vereringet. O2 kambrid ning kõik võimalikud saunad (joodisaun, soolasaun, puusöesaun, külmaruumid, kruusasaun, kollasemuda saun jne.) aga puhastavad ihu ja hinge ning ajavad jingi ja jangi paika. Mõnusaim ajaveede.

Busanis on ka kultuuri ning päris pandav kunstimuuseum, kuid enamasti on koht ikkagi ranna, spa ja kala päralt.