Korea vol. 6: DMZ

DMZ tähistab tegelikult Demilitarized Zone. Ehk siis 4 kilomeetri laiust mittemilitariseeritud riba kahe Korea piiril. Ehk siis kuulus riba Kurjuse telje ja Demokraatia vahel. Paik mille tsentrumis asetseb ainukene reaalne kontakt kahe Korea vahel: paljudel piltidel kujutatud sinised majad, mille vahel betoonist piirijoon ning kahel pool üksteist jõllitavat riigisüsteemi oma valvuritega.

Ühesõnaga, ma olen käinud Põhja-Koreas. Seda küll ainult juriidiliselt. Piiri keskele ehitatud sinises kohtingute majas, kus peetakse kõik kahe riigi vahelised läbirääkimised, kui ei ole tegemist väga kõrgete esindajatega – nagu näiteks presidendid. Aknast vaatad siis seda betoonist umbes poolemeetri laiust ja paarikümne sentimeetri kõrgust piirijoonist ning möödud sellest. Oled Põhja-Koreas. Muuseas, naljakas tunne tekkis põhja pool olles. Ei midagi suure joonelist, vaid pisut kõhe.

Põhi ja lõuna jagunesid 1948 aastal. Pisut peale Jaapani ülemvõimu ja II maailmasõja lõppu. Jalta koosolekul jagati sarnaselt Saksamaaga ka Kore, kuna nii USA kui NSVl leidsid et tegemist on strateegiliselt olulise paigaga. Kaks Pentagoni keskastme ametnikku jagasid Korea pooleks mööda 38 paraleeli. Mõlemad pooled kuulutasid ennast iseseisvaks 1948 aasta sügissuvel – Üks Korea Vabariigiks ja teine Korea Rahvavabariigiks. Peale 2 aastat Stalinilt loa nurumist sai tänase Suure Juhi isa Kim Il-Sung loa et lõunat rünnata. No ja edasist kõik teavad – 3 aastat korea sõda, mille tagajärjel sai surma umbes 3 miljonit inimest ning riigipiirid jäid samasse kohta.

Järgnev on siis maailma pikim kommunistlik režiim, pikima valitsusajaga riigijuht ning kõige militariseeritum ja tsenseeritum riik üldse. Kaua see jama veel kestab on teadmata. Aga tõde on see, et just seda piiri kasutasid paljud venelased et läände põgeneda. Viimane defektor pani jugama 1984 aastal ja elab nüüd USAs.

Paik on julk, militaarne ja ohtlik, pilte võib teha, kuid näpuga näidata mitte. Miski naine oli mõni kuu tagasi kuskil teisel tuuril kuuli Põhja-Korea poolt pähe saanud. Teede servades on kanajalgadele tõstetud hiiglaslikud betoonblokid, mis on mineeritud, tee perved on miiniväljad. See ei ole nali, kui eksid oled surnud. See on reaalne sõjapiirkond ning maailma kõige turvatum piir.

Piiritsoonis on ka põhjas asuv Propaganda Küla, kus on 16+ meetrise torni otsas ka Põhja- Korea lipp. Külas keegi ei ela, kuid hiiglaslikest kõlaritest pannakse pidevalt propagandistlike teemasid teele, et muuta lõuna „nägijaks“. Lahe kogemus.