10.09.2008

Korea vol. 3: Phones for rent


Kaunitarid ja keenjused. Hanson puistab teri ...

Tervitused Koreast. Hetkel viibime kaunis linnas nimega Busan, kus asub riigi suurim kalaturg, hiiglaslik kompleks mida on isegi linna keskel asuvast hiiglaslikust tornist näha. Igal juhul ... mõned sõnad siis riigist. Saabusime peale 9 tunnist lendu varahommikul riiki ning üllatusime meeldivalt. Korea on puhas, korras, arenenud ning selle kõigega suhestatuna ka odav. Hinnad on vaid umbes 10-20% kallimad kui meil.

Olgugi, et 9 tundi lendu on nüristanud meie meeled ning rõõmu ei valmista miski muu kui lootus saada kiirelt kuskil kotile, ei saa Souli lennujaamas juba kuidagi moodi mööda naerusuu moodustamisest. Korealased on pisikesed kui püksinööbid. Mul on pidevalt tunne et olen kõige pikem mees riigis. Pole kuskil probleemi üle inimeste peade näha. Miskil päeval sattusime ootamatult Soul Plazal miskile naljakale välikontserdile. Kena oli seista nagu tuulelipp kõigist kõrgemal ja kogu asja korralikul vaadata.

Igal juhul, korealased on kohutavalt sõbralikud, naeratavad ning armsad pisikesed mustapeased tegelased, kellele meeldib super hästi süüa, karaoket laulda ning siin seal kiire soju ehk kohaliku tulivesi sisse kallata.

Kaks asja mida kohalikud muidugi vihkavad on ameeriklased ja jaapanlased. Jaapanlasi kuna viimased panid koreamaa kodanikud samasse seisu mida NSVL tegi meiega. Surudes Koreale 1910 aastal 36 aasta pikkuse anastusperioodi ning tappes ülikuid ja surudes kogu ühiskonna ja kultuuri täielikku kaosesse.

Ameeriklasi vihatakse kuna need ei aidanud neid 1050-53 aastani toimunud sõjas saada kogu riigi pindala demokraatlikuks. Kuna mind peetakse aktsendi tõttu samuti pidevalt ameeriklasest siis ollakse vaiksed ning altkulmu vaatavad. Ma petsin ära isegi eestlase kes tabas mind raudteejaama ees Lonely Planetit lugemas ning uuris ega mul abi pole vaja. Ütlesin et otsin sauna ning mees hakkas koheselt äärmiselt tuttava aktsendiga seletama kuidas ma oma ihaldatud paiga leian. Kuulates tema inglise keelset juttu hakkas mulle tunduma et kas äkki ei ole tegemist eestlasega. Kuid enne kui jõudsin mehega sellel teemal suhelda, keeras ta mulle juba selja ja kihutas oma teed.

Hiljem samas saunas ootamatult kohtudes küsisin ära, et kust ta pärit on. „From Estonia“ tõi minu poolt kuuldavale kenakese „Vaat kus lops“. Kuulus kirjanik oli õigel rajal kui ütles, et igas maailma sadamas on eestlane. Ernst jõi, panin naisi, poksis ja rääkis tõde.

Korea on kohutavalt lahe riik. Arvestades arenguastet ning suurust, on siin odav, puhas, ilus, klimaatiliselt väga mõnus, looduslikult meile sobiv. Ainus millega tuleb harjuda on toit. Peaasjalikult kuna kõik on kas magus või tšilline. Leib on magus, riis on magus, kartuli krõpsud on magusad. Ning siis tšilline. Tšillipastata müüakse poes 10 kilostes potskudes ning pannakse igale bibimbapile (riisil põhinev söök, mida pakutakse erinevate juurviljaribade, seente ning lihaga. Enamasti on juures ka leem või kimchi), gimbapile (riisipallid liha, juurviljade, seente või kimchiga), supile või muule roale, peamiselt siis pajaroogadele või lihakastmetele.

Korea kulinaaria on äärmiselt laialdase materjalikasutuse ning tehnikaga. Toitumine on siin riigis tervislik ning 100% sotsiaalne tegevus. Süüakse alati mitmekesi, enamasti serveeritakse liha ja leemed eraldi ning sinna juurde riis ja umbes kümme erinevat lisandit, enamasti erinevalt protsessitud või hapendatud juurviljad ehk kimchid, lihalised kraamid, pisikesed kuivatatud kalad või krevetid, salatilehed, hapendatud kaalikad, seesami õli ja pastad. Tellimuse järgselt avastad, et terve laud on kaetud erinevate toidunõudega, millest siis koos kollektiivselt süüakse. Lahe on veel see, et restoranis saab liha ja muud küpsetada ja grillida otse laua keskiel oleval grillil. Liha pistetakse siis seesami õlisse ja suhu. Seened on veel ühed lahedad „loomad“ mida siin tohutult kasutatakse. Võrreldes Koreas toidulauaga on meie on nagu paraolümpial kaotamine, äärmiselt masendav ning lihtne.

Kimchi, millest ka enne juttu oli on kõige lahedam lisand toidule mida ma kuskil söönud olen. Tegemist on käredates mahlades ja pea alati tšillis marineeritud ja hapendatud aedviljad. Kõige kuulsam ja klassikalisem on tšillis ja muus mõnusas marineeritud hiina kapsas. Hapendatakse kahes erinevas kastmes umbes 3 nädalat kokku. Mõnus asi mida riisile ja lihale lisaks süüa. Kimchit pannakse ka suppidesse ning grillitakse koos lihaga.

Onaseep

Riigis on naljakas asjad, kinky’d asjad olemas. Näiteks on Soulis mitu punaste laternate tänavat, sellised nagu Amsterdamis. Lisaks saab praktiliselt iga meeste juuksuri tagaruumis olevatel tüdrukutel peale juukse lõikust lasta endal rahmaka pihku kruvida. Segistid hakkavad vett laskma kui nende tila vajutada alla, mitte ülesse nagu Euroopas. Seep on avalikus peldikus pandud sinal oleva rauajupi külge, kust onamisliigutust tehes saab seepi ning käed puhtaks.

Tehnika on samuti naljakas, iga vidin teeb naljaka muusikalise etteaste nii kinni kui lahti lülitamisel. Telekad, raadiod, mobiilid, külmikud ja konditsioneerid. Inimesed ei kuula metroos sõites enam muusikat vaid vaatavad oma pisikestest antennidega mobiilidest televiisoriprogramme.
Rent a phone: veel üks näide. Meie GSM siin ei tööta, lennujaamas saab 13 krooni päev rentida omale telefoni. Sweet. Raha ning arengu suhe , nagu ka varem rääkisin on siin super. 10,3 miljonit inimest, maailma internetiseeritum riik, samal kõrgusel Eestiga enesetappude osas ning mõnusalt soe ja tšill.

iTelefoni ülesvõtted

No comments: