Istun päikesepaistelise Washingtoni kesklinna hotellis, vaatan suurest aknast välja tööle ruttavaid inimesi ja joon viina. Miks küsite. Sest mul on avatud see masin, mis loodi sõjajärgselt inimestele uudiste toimetamiseks kuid mis tänaseks on tõenäoliselt tapnud rohkem inimesi kui ristisõjad, toonud rohkem suhkruhaigust, ihusisest rasvtõbe ning lolle mõtteid kui ükski teine leiutis maailmas. Jah ma räägi telefizioonist.
Kanalil number 54 minu hotellilameekraanil jookseb telesaade Steve Wilkos. Vau! Ma olen siin varem käinud, ma olen kohanud lolle ja pakse ameeriklasi. (me ju valetasime väljaka, assiku ja jänkuga Mexico Citys miskisele ameeriak moorile, et oleme neli künekoloogi kes tulnud konverentsile. Tüdriuk ei saanud ka siis aru et me sokime,k ui hakkas meilt nõu küsima, mida me ka lahkelt jagasime. Kui kusil keegi kohtab tütarlast, kellel on häbememokad huulepulgaga värvitud siis teadke et see on meie soovitus raviks! sic!)
Aga Wilkose DNA saade laste isade kindlaks tehemisekso nikka elu haige. Nautige:
Posts
No comments:
Post a Comment