päkk in pisniss, kodumaa jalge all!

Haudiduudi kallid. Hanson annab vilet!

Alates eilasest olen tagasi riigis milles sünnitud ja elatud, kus on kaelas kodulaen ja seidab auto. Kus on kaunimad tyrukud, labiilseim poliitika ja lollimad maksukontrollid. Elu nagu hernes, riigiks Eesti.

Kell 7 esmaspäeva hommikul ärgates ei teadnud veel et järgmised 36 tundi sellise litriga liiguvad nagu nad liikusid. Tohutu pea ja kõhuvalu ja mure lennupileti pärast keeras kanni viimase päeva Amsterdamis. Samas miskiks kellaks tekkis pohhuism ja võtsime dimmikuga ennast peatänaval miski kaljase pardal heast rohust segi ja kollasime linnas. Öösel pani dimmik rongiga berliini, kus Mart juba muuseas ees ootas ja mina lendasin lennujaama oma lennupiletit saama.

Kuna kell oli hiline oli Finnairi Mirja koju last toitma lipanud ja minu pilet seisis arvutis. Mis seal ikka, tyhjas lennujaamas ka ei vinnanud sebida, võtsin rongi ja lendasin tagasi linna. Kino, joint ja 2 raamatut hiljem tegin seened sisse ja sõitsin kell 6 lennujaama tagasi.

Nii huvitavat lennujaama pole mina varem näinud, lendasin ja tantsisin seal siis kuni kella 11 ringi kuni soomlane mind pardale lasi ja söötma kukkus. Lennuilm oli sitt aga mul oli nii huvitav et miskit hullu. Finnairil oli selline film telekas, kus näiotas otsepilti lennuki ninast. Start oli eritihuvitav ja kui 300m pealt lükkas piloot sisse kaamera lennuki põhjaall, käis mull piirajas ära ja ma naerin terve tee. Suts ja valmis olin Helkaris.

Seal juba kodusem, kui pekkaga soomlast rääkisin ja markades maksta tahtsin. Menti ei kutsutud ja kõik oli nibinb nabin.

Kõned kamraadidele berliini näitasid et dimmikul oli pass rongijaamas magamise eest ää võetud. Tagasi sai miski tunnid hilojem, kui enam ajurakke polnd. Väljakas oli teinud pubcrawli ja oli veel hommikul nii purjus et ei tundnud dimmikut ära. Tahtsid et ma neile täna riiga järgi lendaksin ;-) Persse saatsin.

Pikk jutt lühikeseks, tallinnas oli sadamas vastas Henno kes keksis ja pisarsilmil mind embas, madis ja krissu kah pundis. Ma tulin trink näpus laevalt ja kohe lendu. Tund hiljem lasime juba kuubat vabaks minu tagasihoidlikus residentsis. Vut sedas.

Saigi see reis tehtud, ametliku nimega "34 Päeva Ümber Juuropi". Oli meeleolukas, tõenäoliselt sain ma vigastusi mis mind elu lõpuni normaalsust säilitada ei lase, kuid mis teha. Maailm pole ka enam sama - Istanbul igaljuhul ;-)

Pakaa.