Tahaks olla sotsialist!

Nii hullult tahaks olla sotsialist. Mõnusalt kõiki austav, kõiki armastav ja kõiki aitav sotsialist. Kleepida kinni roppe kirju majaseintel, aidata pensionäri tööl, seista paljajalu lumes ja piketeerida palgatõusude vastu. Hullult tahaks olla vaena omatahtsi, et teha selgeks oma point. Tahaks süüa vaid makarone, kaaluda 50 kilo ning kanda 20 aastat vanu kommunariliistuga kingapealist.
Rebida kapist sülti ja kaalikat. Põhimõetega anda endast kõik et teistel oleks hea ning võrdselt mõnus. Maksaks palgast maksusk mitte 22 vaid 88 prossa. Viiks vanapaberit ning küttepuid vanuritele ja heimarlengiks riigil pappi miskitele MTÜdel.

Mis arvate plaanist? Liitute? Ei? Ega ma lootnudki. Ainult prole mõistab meie püüdlust, inteligents kirjutab näpud katki manifeste ja rikas ajab kuskil kuurortis golfipalli mööda põlde taga.

Ma ei suuda leida kuidagi lahendust mõtteprobleemile, kust peaks ikkagi tulema meid kärsitult vihaleajav 8000 raha pensioniks, 3000 kuus igale lapsele, kuni tatikas saab kolmeseks. Põhiline, kus astub sisse see rahamasin, mis hakkab tootma 25 000 palka igale matsile kes küsida julgeb. Rootsi tohutu maksukoormus, suutis lämmatada ja nagu kaltsu välja väänata kogu tööliskonna. Tõsi, teed on korras, rongis kustakse ikka kloaaki ning menti on rohkem kui inimest ennast. Rahu on maapeal ja kõik on samal jõukustasemel.

Praktika ning inimloomusuuringud uuringud aga veenavad mind kindlalt mõttes, et inimene ei suuda olla paigal. Teda ajab närvi et naabril on sama auto ja sama kardinapuu. Ta tahab rohkem. Tal on vajadus osta endale kallima kamina piire või muruniitja, et saaks siis pühapäeva hommikul ajalehte tooma minnes naabrimehe poole oma vänta vehkida ning rahumeeli oma tegemiste juurde naasta.

Tähendab see seda et ettemääratud imeb igasuguse tegevustahte välja igast korralikust kapitalistist. Iga rootslane on sots ja iga eetlane on kapitalist. Nii see on ja nii see jääma ka peab. Me ei saa loota imevitsale mis meie teed korda teeb, või palgad tõstab ja lastele koolisöökiks mannapudru asemel austreid ja proteiinilahust lubaks. Tänane suund on meile loonud raha rohekm kui lootsime tehtud töö eest saada. On see raha alusetult liigväheste vahel jagunenud, mõni valdkond rohkem rohelist saanud? Absoluutselt? Selle vastu ei saa aga kuidagi. Täna on situatsioon, kus hakkab mujale kogunenud rahamägede otsast tilkuma ka muudesse sfääridesse ning veeanumaefektina võrdsustuma. Ehk siis ei ole võimalik lihtsa ümberjagamisega pühkida minema 50 aastat korrapärast tagumikku panekut, mis tõenäoliselt annab tunda veel põlvkondade kaupa.

Niisiis, sama diiliga edasi, kuid mis seal salata liberalistlik-kapitalistliku salati hulka vaja natukene rohelisi raputada, maitseks keskimeelsust, törts sotse ja rahvaliitlasi kirbema maitse saamiseks ning IRA sry IRLi mehed valvesse. Sedapsi, majandusele samasugust hoogu vändates sahistame ennast sellest pasapõõsast kenasti teele. Tee valik aga sõltub aga millisest põõsast elihtsam välja on kõblatada. Keski või reformi!