Pokits eint empti!

Laupäev. 13.23. Tallinn. Hipodroom. Teine jooks.

Peale tormist reedet panime maikad selga, soni pähe ning kõplasime ennast hipodroomile. Tallinna hipodroomile. Olgugi, et tegemist on paigaga pealinnas, maksab eesti kroo nnign suht viisakalt saab eesti keeles hakkama, oli esimene tunne rajale jõudes selline, nagu planeet maa roteeriks mõne miljoni valgusaasta kaugusel.

Unustage ära derbyle omased prouad, 1m raadiusega kübaratega, frakkides mehed ning pokaalis loksuv šampanja. Selle asemele on Asicu dress, kilekott ja soe õlu. Košmaarne realism, mida eriti mujal ei näe. Kopli turul ehk laup varahommikul.

Aga tõesti tõesti ... iga teisip, neljap ja laup jooksevad kaarikud seitse jooksu algusega 13.00. Panused 2 kroonist kuni selleni palju pappi taskus on. Me olime tagasihoidlikud - panustega 2 - 15 kroonini puhastasime võidufondi kokku miski 1000 krooni väärtuses.

Samas kõrvalletis võitis soomlasest joomarluse käes vaevlev jorma 20 kroonise panusega 7 tonni või kohalik kennaadi kes arvas õieti milline on 6 jooksu esikolmik, rabas 2 kroonise panusega 2,5 kilo puhast. Selline paik siis.

Aga täiesti ausalt - parimat meelelahutsut kord kuus välja ei mõtle. Panustad, ronid rajapiirdesse ning röögid kõrvad peast ning võit on magus, isegi väikese panusega. Kino!

Okeaania vol.17: Päkk in pisniss!

Terekest kaunitarid ja keenjused ...

Istusin 20 minutit tagasi oma kalli töölaua taha ning fiilin' mõnusat nukrust. Suvi läbi, töö algab ... suu on naerust kõrvuni. Esteks on super lahe olla tagasi, teiseks on teotahe laes. Nii et kui ma saan kuskilt stardipaugu panen sekundiga stratosfääri. Veri naisss ...

Igaljuhul neljapäeval jeestisse saabudes maandus minu näol idiootlik irve, mis sealt paar paeva eemalduma ei kippunud ning tõsimeelselt palju probleeme tekitas. Raske viikend selja taga on mõnus tööl olla.

Admin infi ... pildid saabuvad veebi lähipäevil (loe. lähi nädalatel) ning siis saab ka näha mis värk on. Lisaks sellele panen ülesse ka puudulikult kirjutatud Austraalia autosõidu blogi. Finito.

Muuseas, alustasin Eesti ellu st. ajakirjandusellu sisenemisega ning haarasin kätte esimese pihutäie lehti. Raisk kui leebe on siinne press, surma keegi ei saa, kedagi ei röövita, pomm ei plahvata ja kellelgi ei lõigata pääd maha. Aga joomase pimeda selli autosõit jõudis probleemivabalt ka land Down Underi meediasse. Kõrvuti Peruu maavärinaga. Puhas PR ...

Niisiis, edasi siis vingumised taas riigi dibiilikutest juhtide, saamatute elanike ning muu jabura üle.

Eelarvamusliider out!

Okeaania vol.16: Malediivid

Waz ap'? Waz appenin'?

Hanson paneb siin vaikselt oma pille kotti, band on vasinud ning pillid puruks. Noodid juba ammu vihast puruks rebitud ning sonad meelest lainud. Aitab. Ehk siis mul viimase reisupeave ohtu, nyyd ees vaid kojusoit labi araabiameelsete ja vahem moslemistlike kantside: Dubai, Istanbuli ja Riia.

Aga see selleks. Hetkel siis kannikas Malediivide yhel pisemal saarel Malel ehk siis pealinnasaarel. Malediividel on kuskil 1200 saart, mis koostavad pikalt pohjalouna suunal India ookeanisse 65 atolli, kus kokku elab miski 270 00 iminest, moni kass, paar koera ning perssetais igasugust muud ujuvat ja roomavat.

Malediivid on kunagi nii portugaallaste, inglaste, araablaste kui ka hindude poolt tallatud saared, kuni miski 30a tagasi motsid kohalikud murjamid et sitta kah paneme lipu masti ja nimetame asja iseseisvaks. Tana on siis asja nimi Malediivide Vabariik, 100% moslem ning alkovaba. Viimane rummipudel voeti lennujaamas kaest.

Kohalik on lobus ja muhe. Ta naeb valja miski hindu, karibisaare kolli, valge ja piluka vhepealset, kuid ilusam ja kenam kui hindumoll. Aga koik on ikka pisikesed nagu pyksinoobid ja voib vabalt tasku pista. Mul siiani yks kotipoues. Peangi talle paar saiakontsu viskama. Mis viga mul siin kontserdil kaia. Hirm on aga et hakkavad mulle selga ronima et paremat paikka saada. See selleks ...

Riik on maaliline, liiv on rannas vakge nagu 3M opaber ning vesi sinine nagu Navitrolla taevas. Paike kuum ning ... njah koik. Kuna aga saari on palju siis on saared pisikesed. Naiteks on lennujaam yhel saarel ja pealinn teisel saarel. Ongi lennujaamasaar ja pelainnasaar. Aarest aareni aint yht asja tais. Ja siis ymber on resortide saared ja kohalike elanike saared. Kaisime yhel sellisel tana. Paras Lasnakas.

Aga laevaliiklus on julge, kohalik pyyab kala ja toob Sri Lankalt ounu ja kartult ja sellist kraami. Toit on odav ja seda saab siin yhe korraga sedavor palju et surnuks saab end vitsutada. Eile sai miski asi tellitud restos. Oli samas hinnas mis mardi praad, kuid lauda tuli 4 kaigulise komplektina. Syya nad armastavad, aga ikka on pisikesed kui ontatrad.

Pohiline kino hakkab aga lennukis. Nimelt. Sukeldumine sugavusse 18 meetrit ja yle, ytleme 30 minutiks nouabseda et vahemalt 12h ei kipu lennukisse. Me panime tana hommikul kohe 33 meetri peale ja 40 minutiks nii et koik kellad ja kompuutrid lolliks laksid ja meid umbes kuuks ajaks lennukisse ei lubanud. Mis juhtub on see et liigne lammastik mis kehasse tekib hakkab kudesid ja asju sooma, voib narvid jalasd nahkat pista ja ma aint kahejalaga jaan :-)

Aga ega me selleparast veel minemata ei jatnud, mina puiklesin hommikul et ei hakka riskima, kuid vaatasin merd ja ohuballooni ja saatsin selle kukele. Veest valja tulemise ja lennu aja vahele jai 13h. Usun et joppab. Aga sukeldumine oli kiva. Lasime mooda suurt Vaadoo nimelist rahu ringi ja vaatasime miskit kentsakat kalakantsi. Lisaks kais kylas paar suurt tuunakala, nii 2m kumbki ning kilpkonapoiss. Mart kolas kuskile koopasse ja nagi seal miskis augus silmi vastu pilgutamas. Mart ikka vaatas, kuni 8jala poiss teda emblema tahtis kukkuda. Lobus mis? Igaljuhul, paev merel on asja vasinuks teinud ning nyd vaja pakkima siirduda ning edasi lennujaama.

Ahjaa, kui keegi siia plaanib tulla tehke hotelli reservatsioonid ara enne kui tulete, sest piirilt ilma yle ei saa ja kohapeal on kallim koik magamisvark. Veel, Malesse ehk pealinna pole motet tulla, kohe resorti ara. Miks? Male on vaike ja koik magud (magu on kohalikus keeles tanav) samasugused, autosid tais ja palavad.

KOhalik raha on Ruffya ning on sama mis kroon aka yke jeuri eest saab 16,6 ruffyat.

* * *

Koik siis ongi.

Seekordne kaugtetsipelli ylekanne hakkab loppema, taname koiki kuulajaid ja kirja saatjaid ning kindlasti votame koikide sooviavaldanutega yhendust ning auhinnad paneme teele. Jargmine ylekanne juba kaunilt lounatanavalt taaralinnast.

Uute kuulmisteni.

Hansalodi
Male
Malediivid
14/08/2007

Okeaania vol.15: Sri Lanka aka. India Pisar

Ceylon vottis meid enese ryppe ilma erilise suurema jamata. Voiks mainida et tema kylalislaks piiril osutus soojemaiks kogu reisi jooksul ning kui ma uurisin et kas mul onvaja viisat vaatas taat mulle korvuni naeratusega otsa, vaatas passi ning vangutas pead. Loi passi viisa 30 paevaks ja saatis meid teele.

Vahemarkus: hindu peanogutus, eitus, jaatus on koik segamini ja yhes samas pealiigutuses. Tegemist on idiootliku pea vasemale/paremale liigutamisega, mis loob inimesest mulje nagu 3 astme dawni syndroomikust. Sai on ahjus sellest juba taiesti kypse, kuid mis teha, keegi ei moista et aitab juba :-)



Yldjuhul on seis selline et reis hakkab otsa saama ning rilist kurbust selest ei ole. Pisavaltpikalt jubakolatud ning monu ja roomuga tulen kodumaale. Kain vee ipsti Malediivide paikse alt labi, vaatan molemi moori yle, viskan merre paar kivining lendan tagasi Dubaisse. Motted on meil juba molemal suht kodumaale orienteeritud ning see on tervislik.

Sri Lankal oleme nyyd vedelenud terve nadala ning ldmulje riigist on super. Puhtam kui india, ilusam kui mud paigad ning rahulikum, kuna siin on taiesti off siiso ning me leme umbes 2 14st valgest inimesest Sri Lanka suurimas kuurortis Negombos.

Sri Lanka, Portugallaste poolt 17 sajandil Ceyloniks ristitud saar india meres on koduks miskile 20 miljonile hindule. Nagu ika suurim piirkonna elatusalikas on turism, tee ja vyrtsi kasvatused. Colombo, Sri pealinn, asub saare idarannikul ning on, nagu valja tuleb, yllatavalt suur keskus.

Me panime lenujaamast kohe padava linnadest eemale kuurorti ning vedelesime paikest ja merd vahtides aar paeva ilma erilise sihita.Negombo letargia soitis katuse muidugi lopuks maha ning vajadus vaheldusele tostis motesse plani teha saarele pisikene tiir peale. Tiiru all pean eelkoige silmas vaikes poikeid sisemaale. Sri Lana pohjaosa on kot kuhu ei ole just ohtlik minna, kuid kohalik Tamili massuline riti heaks seda ei kiida.

Nagu kohalik siin raagib plahvatab pomm igalpool kus nats valget meest koguneb. Eriti julgusav ei ole onu, kuid saarepohjatipp ehk Jaffa piirkond on siani koige kuumem ja iganadalase pyssilaskmise kants, ujal on rahulikum. Valitsus vagede tamili masuliste vaeline kisma on sama lollakas ja ajuvba nagu presitendivalimised Norras, kuid alguse sai see suure toenaosusega sellest et tamilipoisid laenasid valitsuselt muruniitja ja ei tagastanud seda oigeaegselt.

Kuna tuuride eest suure 4WD relvga taheti saada 200 jeuri, saatsimened kollid kuupeale ja rentisime kolmeks paevaks tsikli. Panime kraami peale ning kimasime riiki avastama. Saime viha, pakest sitta ja tahma umbes aasta eest ettekuid vaga boeno mote.

Esiteks kimasime sellisesse kohta nagu Dambulla, mis on oluline kahe asja parast. Primaarelt kuna linna juures asub Sigiriya nimline magitempel ja kui ma ytlen magitempel, ei motle ma mingit Munamae otsa vetud kindlusmyyr vaid 20meetri korguse kivi lahmaka otsa ehitatud linast. Sinna yles saamine kais mooda kitsaid treppe kalju seinal ning eha ee just kerge ja lobus polnud, aga milline vaade ja milline voimas saaavutus. Muuseas, esimene pilt, palja pommiga naistest, on koopamaalingud Sigitiyas.

Tene asi, miks Dambulla on oluline seostub budistliku kopatempliga, kus on hiiglaslik kuldne budda ning terve hunnik pisemaid, sisvaid, magavaid, istuvaid ja tantsiaid peidetud hunnikusse kobastesse. Yhesonaga molemad on kusil korgel maeotsas, kuhu tuleb kompida mooda ebatasaseid treppe ning 40 kraadiseskuumuses on see sportoma ette.

Teisel paeval panime rattale haaled sisse ja kuumasime Kandy nimelisse asundusse. Suhteliselt suur linn, taiesti sisutu kui minult kysida. Sina sai mindud botaanika aia, ninga templi ning miski asja parast eel mis laks meelest ning pole ka eriti oluline narratiivi seisukohalt. Igaljuhul, templisse meid sisse ei lastud, kuna naisepeksja ja lyhikene pyks ei ole passlikkehakate et astuda nii pyhasse kortsi. MIs seal ikka, tahtsime siis yrida moned holstid, et ika asiara naha, kui ilmnes e tainus voimalus on turvamehe emavennatadimehe kaest osta kolst. Tuju jama peale lainud saatsime nad kukele ja laksime hoopis botaanikaaega orhideesid vaatama. lusad.

Ytlme siis nii et kast olut, kovem pidusook ning 12 tundi und hiljem (mitte selles jarjekorras ning koik korraga) oleme taas Negombos ning tel randa. Vaikne pohelliiil puhub peas ning ongi kenijaalne minna anda magama.

Kaamel!

Okeaania vol.14: Malaisia

Malaisia, kui ma voin sedasi valjenduda ja mitte saada koikide moslemite kuldvihma retsipiendiks, on sama huvitav kui vana tellis ning ohkab samasuurt roomu ja mollu nagu Bingo Loto. Kuala Lumpur on suhteliselt suur kuid aariselt organiseeritud linn. See on puhas, kuid sarnaselt lennul KL tutvutud geipoisi lausega, moistsin suhteliselt kiiresti et tegemist on taiest patuselt igava linnaga.

Olgu, Petronas Twin Towerid on voimsad, oosel kiftimad kuio paeval, Walkway on 41 korrusel ja naitab kogu business districti katte. Jaa, ka KL Tower, maailma korgeim telekommi torn, on suur ja kena. Loomulikult on suur Hiinalinn ja palju muid asju. Kuid inimesed on tanaval loodud ainult palvuseks ning koikidel on selline nagu peas naguhommikusest kohvist oleks leidnud poja merisea sitajunne.

Moslemi vark mulle ikka ei istu, nad on liiga rahulikud ja taiesti tujutud. Koik toimis liiga hasti ning kergi ei nautinud seda et nad elavad.

Ainus pluss, mis ma leidsin on ... okeika kaks plussi ... esteks loodus on meeletult kena. Laguunid ja saared ning ookeani surutud palmid on iddyllilised ning vanainimesena on see koht aus.

Teine rajuim asi ja pluss on see et Malaisia on koige, pean silmas us mina oma urrukat naitamas kainud olen, sulaselgemalt odavaim riik. Purksi saab on Ronaldi kaest miski 20 eeguga per menyy ning Skytrain lennujaamast kuhu iganes maksab 3 eeku. Ma oiotsin esimene kord kolme piletiga. Nii odav oli kohe.

Aga kanni panin maha uskumatult kirjus ja paksult rahvast pungil Hiinalinnas. Hotell oli aus, portjee ja pakikandjaga kes nagi valja nagu saga filmist 4 Tuba. Viskasin talle 4 eeku ja see tegi puhtama kniksu kui Kaie Korb. Bankokist alates peksis peas selline pohmell, et ei lasknud esimesel paeval enne kella2 oosel toast valja, kuid siis juba MOslem magas ja Hiinalinnas puhus vaid voidudnud tuul.

Ja jah, Bankokist araminnes laks asi nii hulluks et Mardiga pistsime miskile virnale kohalikult viskile silmadpahe ning kakerdasime Khao Sani tanavatpidi ringi ja yritasime ostetud ritsikaid kudagi alla saada. Ei saanudki. Igaljuhul kell 7 minevat lendu ootasin mina uhiuues Bankoki lennujaamas lasakil, selg vastu konditsioneerisammast peatait valja uinudes. MIski kohalik koristaja tombas lapiga vahepeal jalgevahelt ja yle nao kuid see ei andnud mingit reaktsiooni. Igaljuhul KL ma joudsin ning hea oli et sain.

Pohimotteliselt sain linna paevaga yle vaadatud ning ega seal kauem olnudki passida vaja. Rongi ja putku. Aga yht peab tunnistama, ookeaniaarsed alad on vinkud ja sinna kindlati tagasi kui mone aasta parast plaanis Laose, Kambodza, Myanmarri, Vietnami, Tai ja Malaisia ots. Vut sedasi.

Piis Aut!

Okeaania vol.13: Bankok

Sallallaa ... Hansalodi koplab taas. Seekordselt siis maailma laidiboide, odava seksi ja hullude myydimeeste pealinnast. Loen siin yle 2 nadala uudiseid kodumaalt ning naeran endal selgroogu krampi. MIda perset teil seal kaimas on ... ilge ilkumine ja hala. Isegi Kivirahk oli hakanud, eirates oma tavaparast teravust sogama miskit imelikku vanainimese asja sellest et igalpool on larm ja et tsiklimehed on libahundid. Mis mottes?

Lopuks aga siiski rehabiliteeris eesti ajakirjanduse EPLi lugu sellest, kuidas

Ühes Tallinna kaubanduskeskuses üritas 29-aastane mees varastada üheksa kilo Eesti juustu. T***, elu on ikka seiklus?

Aga igaljuhul, et siis Bankok. Vat see on koige raskem peatykk, mida ma siia kirjutama asun, esiteks kuna mul on Venemaa suurune pohmell (lootus oli et pohmell jai Riiga, kuid raisk leidis siit meid ikka ylesse) kuid peamiselt kuna see on nii kuradi kirju ja vinku linn.

Saabusime siia 5 paeva tagasi, kuid tunne on nagu oleks siin olnud aastaid. Vaga kylalislahke, sobralik ja lihtsalt vaba linn. Ja lisaks on siin OODAV ... uuu. Taskaosoit on 10 eeku ning kortsus saab 100 kronuga ennast lauaalla syya. MInus on kasvama asunud arusaab et Tai saab vahelduseks minu uueks kodumaaks ning kui koik muu deilib on siin alati voimalik leida omale lahe enklaav kus redutada, kirjutada ning lihtsalt sallitallata.

Sallitallamisest kantuna, kohtasime siin soomepoissi nimega Tony, kes on juba viimased 7 aastat salli tallanud. Teeb seda Madriidis ning kui kysisin et mis tood teed, kus opid vaatas mulle lahkelt ja veits idiootlikult otsa ja ytles et ei tee muffigi. Mangin nats muusikat, olen sopradega jne. Peale 7 olut hakkas mulle midagi sogama Valgusest, mille kohal ma taiesti teadmatult heli maha keerasin. Aga muidu taitsa tore jorma.

Nii karmi tallamist ei planeeri, ega suudakski, kuid nats on seda ikka lahe teha. Rahulikult ilma mureta ning monusalt. Okeikar, aga siis paigast nimega Tai. Ja Bankok. Algas koik sellega et kuri piirivalvur meile 4 tundi karvast nappu soolde ajas ning noudis ilget hunnikut paberimajandust pilte ja pileteid. Siin ei ole neile oluline, et sa siia riiki tulid pappi riskama, vaid et kuna sa nahhui tombad. Naljakaim selles suhtes on veel see, et kui sa riiki lendad siis kaod ka riigist lennukiga, ei ole voimalik nagu meil plaanis seda teha rongiga.

Monus viha kerkis kui peale 4 tundi ikka veel tehti nagu nagu me oleksime leeprahaiged ning sooviksime siia tulla porandlae sylitama. Mul oli nii raju kopp ees et hakkasin plaanima et panen lennujaamast otsed Malaisiasse edasi. Nyyd olen rahul, et ikka leidipoid kadoma tulin.

Linnas endas elab miski 6 milku iminest ning 100 000 riksat aka. tuk-tuk. Minul oli vaimusilmas sellest linnast ja rioigist ikka kurjalt sitem ja robustsem ilming, kuid nagu nyydne tegelikkus seda naitab on see linn puhtam ja ilusam kui London, Riia voi Elva. Tohutu 3 korrust Taevarongi kihutab linna Wall Streeti, hoorarajooni ja muu olulise templimajanduse vahet. Inimesed on trendikad ning isegi jalutu kannab Lacosti rohelise joonega valget ketsi oma kondi otsas.

Raha vaartus on muidugi negatiivne koige suhtesm, millega varem arvestanud. Seda siin kulub tuhandetes, aga bahtides, mis on 3x jeestikronust pisem. Et korralikult syya ei ole vaja palju maksta, ega palju liigutada sest kohalikud myyvad igasugustest lafgadest voimatult head soogikraami hinnaga mis ei registreeri millegi realistlikuga. Regulaarne paradiis, mis?

Aga syya siin jagub ning ma ei usu et keegi kunagi kodudes siin miskit vaaritab, mul on tunne et siinsetel kodudel on kaks peldikut aga mitte kooki. Primaarselt lastkse ikka nuudlit ja kala, riisi ja muid juuri. Monus on sellejuures see et koik valmib sinu silme all ning ilma igasuguse saladuseta. Robustne jah, kui Green Curry Chickeni ja Rice with Prown erinevad yksteisest vaid yhe kannutai vee ulatuses, mis toidukordade vahel yle panni lendab. Koik sama kulbi ja harjaga. Ja koik soovad.

Banglumpoo, ehk niioelda odavreisijate meka, on Bankoki koige huvitavam linnajaguy, sest pidu on 24 tundi yleval ning kasutades Tarantino lausungit, et if we don't have it, you don't want it, et 300 meetril tanaval on olemas absoluutselt koik mida eluks kunagi yldse peaks vaja minema ja rohkemgi. Ja lahe on see et minusugused sallitallajad on siin enamuses, monus valgete linnaosa. Lisaks on kortud suured, masaaz karmim, tanav puhtam ja koksid kangemad.

Eile kolasin Hiinalinnas ning paugutasin olut, kui tekkis mote votta yks vesi, kuna olu ots paistmas, laksin siis mehe juurde, kes paistis asjag kursis olema, kellele peaks pappi viskama, et putli eluvett napuvahele saaks. Andisn raha ja votsin putli. Kaimas oli miski karneval ja kuna mehel ei olnud vahetusraha nada, tegi ettepaneku et ma tema sobra juures sama vaaringu eest miskit pyssi laseksin, et kui marki saan saan auhinna. Sitta kah, panin sarve palgele ja kuulisin esimese korraga punasesse sellele lolile margile. Nii, nyyd siis Martin auhinnavoitja. Ikka korrali karnevali vark, kui keskele lased saad kindla kraami, mulle ulatati kuld kala.

Nii ma siis seisin kesed Hiinalinna, noutult keset kisa kara ning join jargmist olut ja pigistasin teises kaes torujaks pressitud kilekotti kus sees hulpis sama noutu naoga kala. Sellele hetkel me palju ei erinenud. Kalale panin nimeks Roger. Roger the Goldfish. Vana tombleb nii hullult ringi et mart, nyyd ju arst ja asjast teadlik, arvas et kutil on langetobi ja teda peaks natukene elektrifitseerima ja sabapidi stepslisse panema. Sadist raisk.

Niisiis, nyyd ei ela me mardiga kahekesi bankoki 100 krontsases hotellitoas vaid meil on ka kala ja segadus. Me oleme regulaarne pedepaar. Njah, ega siin lihtne ei ole.

Ajaa, miskil paeval kaisime Tai poksi vaatamas, verine kraam. Kohale joudes andis miski 12 aastane vana oma eakaaslasele ringis sedasi pasunasse, et UNICEFi lastekaitsjad oleks kohapeal pulbriks ennnast ehmatanud. Aga kutid olid rahul, vanemad kilkasid ja raha vahetas kasi.

Pohiline place-to-be siin on loomulikult Sukumviti nimeline rajoon, kus ooklubi ja titty bar saavad monusa kooslusena eluterveks eluosaks. Leidipoi maksab 750 tund ning see, kui tahad titty baris ise laval tantsida ja paljaks kakkuda, ei maksa midagi. kontrollitud fakt. Ma panin tadidest paremini ja miski koll tahtis mulle tippi pykiahele surada. Naiss. Et kui koik muu persse kukub on mul varuplaan olemas.

Edasi panen mina home hommikul Koala Lumpurisse ja mart tallab siin oma salli edasi. Oli meeldiv ning 100 minult sellele, kes alkoholi nyyd toiduks nimetas.

Olen raakinud.

Okeaania vol.12: Bali

Strangelove, this how ... taruiraraa ... Kuda ripub, sa"gad ja sa"gatarid?

Kell on miljoon, ma rummist sooda ning Mart kuskil Indoneesia teises servas. Esimene kord kui erinevatele teedele siirdusime. Va"ljakas tahtis kuskil metsade keskel miskeid vanade preestripeerude poolt siledaks lihvitud ja taiskritseldatud kivihunnikuid vaadata, mis kunagi templi nime pidid kandma ning minu kyynal erilist sadet selle plaani peale ei loonud. Niisiis saatsin asjak ukele, ostsin piletka ning kimasin Balile. Kui juba Indos olen siis peaks ikka siia ka sisse poikama. Moeldud/tehtud.

Indoneesia nagu juba mainitud kosneb perssetaiest raastest, ega nad vist isegi tapselt tea, 1000000 kanast ning 235 miljonist iminesest. Palju. Yhesonaga, Bali on yks pisemaid, kjuid ilusamad eksemplare ning ei pea keegi kahtlema, kui ma ytlen et tegemist on regulaase frikkin paradiisiga.

Jakartast vottis lend aega 1h ning maksis 400 ning oli tugevalt kahtlase vaartusega lennuki poolt teenindatu, mis aga nagu arusaada siiski siia joudis. Kusjuures mussi mangis stjuardess kasetmagnetoolalt. Krambid lahkusid alles ohtuks.

Bali on sajaga vinge paik igasuhuseks asjaks. Elamiseks, Suvitamiseks. paikeseks. Joomiseks. Sukeldumiseks. Naise votmiseks. Ara kadumiseks. Ning sulaselgeks hedonismiks, mille juurde kuuluivad masaazist ja kuuvalgetest jalutuskaikudest rannal, rajuima peo, hiilgava einelaua ning lobusate inimesteni.

Ytleme nii et Bali ei ole viimasest 2005 aasta pommiplahvatusest veel korralikult taastunud, kuid on sinnapoole teel (Bali pealinna Denpasari lahedal asuv koige kuulsam rand KUTA oli pommiohvriks ka 2002 aastal, mis meie kaasmaalasi onneks kaasa ei viinud). Aga peale koige rannaliku on soon 3000m korge magi, paar vulkaani, hunnik erinevat ohtliku looma ning maagilised seened, mis on illegaalsed, kuid politsei kaest asja uurides surus saga mul katt ja lausus surmtosiselt: "FLY". Aaahahahaha ... rajuim.

Tutvusin rannas peale segaste saksa vanainimeste, kes syydimatult ennast rannas alasti kakkusid ja Jaapani surfimeeste ka Rootsi tyttoga, keda kutsutakse Sara. See raakis et on tallanud juba 8 kuud oma salli ning tuli Balile loppu venitama ja puhkama. Oli lennanud Stockist labi La Pazi Boliivias ja kulutanud sellele vahemaandumistega 36 tundi. See vottis karbi lahti. Meie 18 tundi on sellekorval nagu ninanokkimine, nauditav ja koolitust mittevajav.

Aga inimestega tutvumine on lihtne nagu 1+1. Iga mittekohalik on sallitallaja ning kohe kui see on selgeks saadud on soprus paigas. Monus.

Rentisin saarel tsikli ning tegin natukene tiiru, kuid ega mone paevaga ei saanud suur aru, kuigi pildi sai ette nats kuhu kunagi kodu tuleb rajada. Voi suvemokki.

Rahu valja!