8.04.2007

Okeaania vol.13: Bankok



Sallallaa ... Hansalodi koplab taas. Seekordselt siis maailma laidiboide, odava seksi ja hullude myydimeeste pealinnast. Loen siin yle 2 nadala uudiseid kodumaalt ning naeran endal selgroogu krampi. MIda perset teil seal kaimas on ... ilge ilkumine ja hala. Isegi Kivirahk oli hakanud, eirates oma tavaparast teravust sogama miskit imelikku vanainimese asja sellest et igalpool on larm ja et tsiklimehed on libahundid. Mis mottes?

Lopuks aga siiski rehabiliteeris eesti ajakirjanduse EPLi lugu sellest, kuidas

Ühes Tallinna kaubanduskeskuses üritas 29-aastane mees varastada üheksa kilo Eesti juustu. T***, elu on ikka seiklus?

Aga igaljuhul, et siis Bankok. Vat see on koige raskem peatykk, mida ma siia kirjutama asun, esiteks kuna mul on Venemaa suurune pohmell (lootus oli et pohmell jai Riiga, kuid raisk leidis siit meid ikka ylesse) kuid peamiselt kuna see on nii kuradi kirju ja vinku linn.

Saabusime siia 5 paeva tagasi, kuid tunne on nagu oleks siin olnud aastaid. Vaga kylalislahke, sobralik ja lihtsalt vaba linn. Ja lisaks on siin OODAV ... uuu. Taskaosoit on 10 eeku ning kortsus saab 100 kronuga ennast lauaalla syya. MInus on kasvama asunud arusaab et Tai saab vahelduseks minu uueks kodumaaks ning kui koik muu deilib on siin alati voimalik leida omale lahe enklaav kus redutada, kirjutada ning lihtsalt sallitallata.

Sallitallamisest kantuna, kohtasime siin soomepoissi nimega Tony, kes on juba viimased 7 aastat salli tallanud. Teeb seda Madriidis ning kui kysisin et mis tood teed, kus opid vaatas mulle lahkelt ja veits idiootlikult otsa ja ytles et ei tee muffigi. Mangin nats muusikat, olen sopradega jne. Peale 7 olut hakkas mulle midagi sogama Valgusest, mille kohal ma taiesti teadmatult heli maha keerasin. Aga muidu taitsa tore jorma.

Nii karmi tallamist ei planeeri, ega suudakski, kuid nats on seda ikka lahe teha. Rahulikult ilma mureta ning monusalt. Okeikar, aga siis paigast nimega Tai. Ja Bankok. Algas koik sellega et kuri piirivalvur meile 4 tundi karvast nappu soolde ajas ning noudis ilget hunnikut paberimajandust pilte ja pileteid. Siin ei ole neile oluline, et sa siia riiki tulid pappi riskama, vaid et kuna sa nahhui tombad. Naljakaim selles suhtes on veel see, et kui sa riiki lendad siis kaod ka riigist lennukiga, ei ole voimalik nagu meil plaanis seda teha rongiga.

Monus viha kerkis kui peale 4 tundi ikka veel tehti nagu nagu me oleksime leeprahaiged ning sooviksime siia tulla porandlae sylitama. Mul oli nii raju kopp ees et hakkasin plaanima et panen lennujaamast otsed Malaisiasse edasi. Nyyd olen rahul, et ikka leidipoid kadoma tulin.

Linnas endas elab miski 6 milku iminest ning 100 000 riksat aka. tuk-tuk. Minul oli vaimusilmas sellest linnast ja rioigist ikka kurjalt sitem ja robustsem ilming, kuid nagu nyydne tegelikkus seda naitab on see linn puhtam ja ilusam kui London, Riia voi Elva. Tohutu 3 korrust Taevarongi kihutab linna Wall Streeti, hoorarajooni ja muu olulise templimajanduse vahet. Inimesed on trendikad ning isegi jalutu kannab Lacosti rohelise joonega valget ketsi oma kondi otsas.

Raha vaartus on muidugi negatiivne koige suhtesm, millega varem arvestanud. Seda siin kulub tuhandetes, aga bahtides, mis on 3x jeestikronust pisem. Et korralikult syya ei ole vaja palju maksta, ega palju liigutada sest kohalikud myyvad igasugustest lafgadest voimatult head soogikraami hinnaga mis ei registreeri millegi realistlikuga. Regulaarne paradiis, mis?

Aga syya siin jagub ning ma ei usu et keegi kunagi kodudes siin miskit vaaritab, mul on tunne et siinsetel kodudel on kaks peldikut aga mitte kooki. Primaarselt lastkse ikka nuudlit ja kala, riisi ja muid juuri. Monus on sellejuures see et koik valmib sinu silme all ning ilma igasuguse saladuseta. Robustne jah, kui Green Curry Chickeni ja Rice with Prown erinevad yksteisest vaid yhe kannutai vee ulatuses, mis toidukordade vahel yle panni lendab. Koik sama kulbi ja harjaga. Ja koik soovad.

Banglumpoo, ehk niioelda odavreisijate meka, on Bankoki koige huvitavam linnajaguy, sest pidu on 24 tundi yleval ning kasutades Tarantino lausungit, et if we don't have it, you don't want it, et 300 meetril tanaval on olemas absoluutselt koik mida eluks kunagi yldse peaks vaja minema ja rohkemgi. Ja lahe on see et minusugused sallitallajad on siin enamuses, monus valgete linnaosa. Lisaks on kortud suured, masaaz karmim, tanav puhtam ja koksid kangemad.

Eile kolasin Hiinalinnas ning paugutasin olut, kui tekkis mote votta yks vesi, kuna olu ots paistmas, laksin siis mehe juurde, kes paistis asjag kursis olema, kellele peaks pappi viskama, et putli eluvett napuvahele saaks. Andisn raha ja votsin putli. Kaimas oli miski karneval ja kuna mehel ei olnud vahetusraha nada, tegi ettepaneku et ma tema sobra juures sama vaaringu eest miskit pyssi laseksin, et kui marki saan saan auhinna. Sitta kah, panin sarve palgele ja kuulisin esimese korraga punasesse sellele lolile margile. Nii, nyyd siis Martin auhinnavoitja. Ikka korrali karnevali vark, kui keskele lased saad kindla kraami, mulle ulatati kuld kala.

Nii ma siis seisin kesed Hiinalinna, noutult keset kisa kara ning join jargmist olut ja pigistasin teises kaes torujaks pressitud kilekotti kus sees hulpis sama noutu naoga kala. Sellele hetkel me palju ei erinenud. Kalale panin nimeks Roger. Roger the Goldfish. Vana tombleb nii hullult ringi et mart, nyyd ju arst ja asjast teadlik, arvas et kutil on langetobi ja teda peaks natukene elektrifitseerima ja sabapidi stepslisse panema. Sadist raisk.

Niisiis, nyyd ei ela me mardiga kahekesi bankoki 100 krontsases hotellitoas vaid meil on ka kala ja segadus. Me oleme regulaarne pedepaar. Njah, ega siin lihtne ei ole.

Ajaa, miskil paeval kaisime Tai poksi vaatamas, verine kraam. Kohale joudes andis miski 12 aastane vana oma eakaaslasele ringis sedasi pasunasse, et UNICEFi lastekaitsjad oleks kohapeal pulbriks ennnast ehmatanud. Aga kutid olid rahul, vanemad kilkasid ja raha vahetas kasi.

Pohiline place-to-be siin on loomulikult Sukumviti nimeline rajoon, kus ooklubi ja titty bar saavad monusa kooslusena eluterveks eluosaks. Leidipoi maksab 750 tund ning see, kui tahad titty baris ise laval tantsida ja paljaks kakkuda, ei maksa midagi. kontrollitud fakt. Ma panin tadidest paremini ja miski koll tahtis mulle tippi pykiahele surada. Naiss. Et kui koik muu persse kukub on mul varuplaan olemas.

Edasi panen mina home hommikul Koala Lumpurisse ja mart tallab siin oma salli edasi. Oli meeldiv ning 100 minult sellele, kes alkoholi nyyd toiduks nimetas.

Olen raakinud.

1 comment:

Kats said...

Niuks, mulle sa enam rohkem külla ei jõudnudki. Aga ma mõistan, sul nüüd teised prioriteedid - ikkagi Rogeri eest vaja hoolt kanda ja noh, ege se strippari elu ka kerge pole... Igatahes, jõudu!