Okeaania vol.14: Malaisia

Malaisia, kui ma voin sedasi valjenduda ja mitte saada koikide moslemite kuldvihma retsipiendiks, on sama huvitav kui vana tellis ning ohkab samasuurt roomu ja mollu nagu Bingo Loto. Kuala Lumpur on suhteliselt suur kuid aariselt organiseeritud linn. See on puhas, kuid sarnaselt lennul KL tutvutud geipoisi lausega, moistsin suhteliselt kiiresti et tegemist on taiest patuselt igava linnaga.

Olgu, Petronas Twin Towerid on voimsad, oosel kiftimad kuio paeval, Walkway on 41 korrusel ja naitab kogu business districti katte. Jaa, ka KL Tower, maailma korgeim telekommi torn, on suur ja kena. Loomulikult on suur Hiinalinn ja palju muid asju. Kuid inimesed on tanaval loodud ainult palvuseks ning koikidel on selline nagu peas naguhommikusest kohvist oleks leidnud poja merisea sitajunne.

Moslemi vark mulle ikka ei istu, nad on liiga rahulikud ja taiesti tujutud. Koik toimis liiga hasti ning kergi ei nautinud seda et nad elavad.

Ainus pluss, mis ma leidsin on ... okeika kaks plussi ... esteks loodus on meeletult kena. Laguunid ja saared ning ookeani surutud palmid on iddyllilised ning vanainimesena on see koht aus.

Teine rajuim asi ja pluss on see et Malaisia on koige, pean silmas us mina oma urrukat naitamas kainud olen, sulaselgemalt odavaim riik. Purksi saab on Ronaldi kaest miski 20 eeguga per menyy ning Skytrain lennujaamast kuhu iganes maksab 3 eeku. Ma oiotsin esimene kord kolme piletiga. Nii odav oli kohe.

Aga kanni panin maha uskumatult kirjus ja paksult rahvast pungil Hiinalinnas. Hotell oli aus, portjee ja pakikandjaga kes nagi valja nagu saga filmist 4 Tuba. Viskasin talle 4 eeku ja see tegi puhtama kniksu kui Kaie Korb. Bankokist alates peksis peas selline pohmell, et ei lasknud esimesel paeval enne kella2 oosel toast valja, kuid siis juba MOslem magas ja Hiinalinnas puhus vaid voidudnud tuul.

Ja jah, Bankokist araminnes laks asi nii hulluks et Mardiga pistsime miskile virnale kohalikult viskile silmadpahe ning kakerdasime Khao Sani tanavatpidi ringi ja yritasime ostetud ritsikaid kudagi alla saada. Ei saanudki. Igaljuhul kell 7 minevat lendu ootasin mina uhiuues Bankoki lennujaamas lasakil, selg vastu konditsioneerisammast peatait valja uinudes. MIski kohalik koristaja tombas lapiga vahepeal jalgevahelt ja yle nao kuid see ei andnud mingit reaktsiooni. Igaljuhul KL ma joudsin ning hea oli et sain.

Pohimotteliselt sain linna paevaga yle vaadatud ning ega seal kauem olnudki passida vaja. Rongi ja putku. Aga yht peab tunnistama, ookeaniaarsed alad on vinkud ja sinna kindlati tagasi kui mone aasta parast plaanis Laose, Kambodza, Myanmarri, Vietnami, Tai ja Malaisia ots. Vut sedasi.

Piis Aut!