Pokits eint empti!

Laupäev. 13.23. Tallinn. Hipodroom. Teine jooks.

Peale tormist reedet panime maikad selga, soni pähe ning kõplasime ennast hipodroomile. Tallinna hipodroomile. Olgugi, et tegemist on paigaga pealinnas, maksab eesti kroo nnign suht viisakalt saab eesti keeles hakkama, oli esimene tunne rajale jõudes selline, nagu planeet maa roteeriks mõne miljoni valgusaasta kaugusel.

Unustage ära derbyle omased prouad, 1m raadiusega kübaratega, frakkides mehed ning pokaalis loksuv šampanja. Selle asemele on Asicu dress, kilekott ja soe õlu. Košmaarne realism, mida eriti mujal ei näe. Kopli turul ehk laup varahommikul.

Aga tõesti tõesti ... iga teisip, neljap ja laup jooksevad kaarikud seitse jooksu algusega 13.00. Panused 2 kroonist kuni selleni palju pappi taskus on. Me olime tagasihoidlikud - panustega 2 - 15 kroonini puhastasime võidufondi kokku miski 1000 krooni väärtuses.

Samas kõrvalletis võitis soomlasest joomarluse käes vaevlev jorma 20 kroonise panusega 7 tonni või kohalik kennaadi kes arvas õieti milline on 6 jooksu esikolmik, rabas 2 kroonise panusega 2,5 kilo puhast. Selline paik siis.

Aga täiesti ausalt - parimat meelelahutsut kord kuus välja ei mõtle. Panustad, ronid rajapiirdesse ning röögid kõrvad peast ning võit on magus, isegi väikese panusega. Kino!