Põrgu Jaht!

Kaunitarid ja keenjused!

Kuigi interneti levik riigis läheneb 100% kogu selle kauni kantsi ulatuses, on ikkagi inimesi kes ei taha ega soovi selle imetabase ühenduse liikmeks astuda. Niisiis, vastutulles inimeste soovidele lükkasin suvise Okaaniatuuri pildid ülesse ka Hella Hundi söögisaali (www.hellhunt.ee).

Harukordselt mõnus fiiling, kui jägid inimesi oma pilte jälgimas. Kuradi edevuse laat. Kuubis. Aga igaljuhul, tulge tehke üks Hundi Hele, vahtige pilti ning veetke kenake aeg. Sõbrad on ju juba niikuinii kohal. Ma juba istun ... 3 hele ja meeleolu on vahetusene :-)

Seniks ...

(Okeaaniaseikluse terve pildirida)

Barceloooooona!

Spanja üks kaunemaid linnu. Ilma naljata. Barcelona ilu ja huvitavus ei ole hoomatavad ühe hetkega, selleks et taibata paiga sisu tuleb selles veeta aega, rahulikult. Tuleb kolada tänavatel, kimada rataste ja metroodega, halastramatult shoppata, uurida Gracia linnaosa kõrtse ning vedada näpuga järge kõikide kuulsate elanike lemmik paike.

Ligi miljonilise elanikkonnaga Suur Barcelona on mõnus lihtne paik, mis on omane kõikidele eurooplastele. Mahe kliima, mõnus päike ning mis kõige olulisem: valusalt chill õhkkond. Inimesed on vabad, rahulikud, naeratavad. Kimuvad tänaval kannabinoide, istuvad tunde kõrtsus head veini ja tapast nautides. Hoolivad üksteisest.

Lisaks pakub paik nii kultuurilises kui rajus kõrtsiroomamises silmad ette paljudele urgastele planeedil. Hipilinnajaona tuntud Gracia, kus ka toimuvad enamused G8 või baski vastased meeleavaldused on paik kus maailmas suurim kõrtsude kontsentratsioon euroopas. 100 meetri peal on 50 kõrtsi. Paigad on kitsad kuid sügavad, kui nii võib öelda.

Tapas, mis spanjas tähendab igasugust suupistet jookide kõrvale, lisab mõnusat vürtsi ning hispaanlaste baarikultuuri peetakse maailam üheks esindulikumaks. Lisaks kui kõrtsud sulgetakse on igal tänavanurgal mõni aafrika mandri esindaja või hindu, kes näpus rippuvast 6-pakist sulle teele õlle müüb.

Teet, oistis iiven miski pokkeri ajakirja, mille ühes kaaskirjas olid Barcas toimunud turniirimehed kolanud mööda kõrtse ning nende sulgemisel "saw the beer sellers, so we could easily work our way home!" Ilusti öeldud.

Barcelona on muidugi ka totaalne shoppahoolikute paradiis, seinast seina igast tränji, mis kisab sinu nime ja rahakotiraudade järgi. Vestlused kohalikega, pikad lõunad ja ööd muudavad Barca heaks paigaks nii piuks, eluks, kui tööks.

Mis peamine, kliima on soe. Igal ajal saab tsikliga sõita, päikese käes kevadiselt ringi tillerdada ning lund näed vaid telekas või külmkapi sügavkülmas.

Barcelona läbi pildikasti

Gibraltari päike

Hispaania lõunariba Andalucias, Cadizist lmeriani ei ole mitte lihtsalt mere ja maa kokkupuutepaik, vaid regulaarne paradiis. Mäed seljataguseks vonkleb ühtne linnaasustus sadu kilomeetrid mööda rannikut Gibraltarist Malagani ja edasi. Pidev päike, tuulekene ning selge ilmaga kättepaistev Aafrika muudavad paiga paigaks kus tsikliga tuult lõigata või autol katus vallasõlmida ning Paul Ankat krappidest maailma paisates mööda rannikut kimada.

Malag ise on vanaldase arhidektuuriga ligi 600 000 elanikuga keskus, milles tänapäeva kapitaliski näitavad meeletud IKEA ja C&A kaubanduskeskused, miljoniled autod ning jahid, millel ruumi poolele Tartule. Kuid käänulistel teedel kolavad käed seljal vaekausiks säetud vanamehed ning suitsetavad üleni musta kandvad moorid annavad mingi uue kultuurilise hingamise.

Iseenesest on muu kõik uus ja arendatud, mitte loomulikult arenenud. Kuid villad, condod ja apartemendid on uhkemast uhkemad, lahtine auto kohustus ning õhtused veiniorgiad tavalised. Detsembris õnnistas Hispaania meid 22 soojakraadi, pideva päikese, kerge tuule ning värske õhuga. Pilvi null.

Ned siis, Sveitser ka juba tuleb. Aitab kirjutamisest, Fuingirola rand, mis laiub kõrtsijalutsil on nüüd minu jõllitusobjekst. Una cervesa pour favour!

Ega muud ... nägesh.

Calahonda kaunid päevad

Portveinimeka

Töö ja kodumaa kaitse nõudsid ohvriks piinarikka leennuvahetusega sõidu ELi tagant poolt 3 vana riigi ühte omapärasemasse linna - Portosse. Douro jõe sängiveerel mõnusalt lösutav linnaahelik, meenutab midagi Viljandi ja Pärnu vahepealset, kuid ei ole tegelikult mittemidagi sellesarnast.

Kuan tegemist on detsembrikuuga, mis meil tähendab põlvini seletamatut pläga, külma tuult ning pimedusest segi joodud mõistust, valitses kauges Portugalis mõnus 16 kraadi nign kevadine päike, mis linnud laulma vedanud ja inimesed tänavale ajanud. Välikõrtsudes porti juues, lastega sekeldades, naisukesega jalutades või sportides.

Portugal on kahepaikne - vaene ühest ja rikas/edukas teisest servast. Väga esinduslik infrastruktuur ning võimsad hooned a'la uhiuus kontserdimaja Casa De Musica või kesklinna hooned. Samas Douro jõe kallastel evivad elumajad, mille aluskorrused täis kõrtse ja restorane, haigeid noorteurkaid ning suveniirikauplusi on totaalne muutumine.

Istud koloniaalajapärandi trepiesisel kõrtsis trimpad külma õlut ning vaatad tänapäevba insenertehnika suurteoseba kerkinud meeletut kaarsilda, mis ühete kallast teisega ühendab. Sildu on palju ja sillad on majesteetlikud. Jõe vastas kaldal asub aga meka, mis linna kuulsaks muutnud ning selle nime maailmasse vinud.

Vastaskalda asukateks on veinimajad. Port veini majad. Oporto, nagu linna kohalikus keeles kutsutaks on andnud oma nime nõukaajal tuntud kangestatud veinide elitaarsemale sugu puule. Portveinide saamislugu on lihtne. Vanad merekarud kes mööda jõge ja ookeani veini vedasid valasid veinile säilimise huvides hulka viinamarjapiiritust, mis muutis mõdu kangemaks ja ei lasknud sellel roisku minna.

Täna on see uus, magu ja pisut tugevama maitsega jook saanud iga korraliku mitmetahulise lõuna või lõunasnäki lahutamatuks maitsestajaks. Kuningatest põdurate paadialustena nudivad igapäevaselt klaasi/punnsuu seda kanget veini.

Veinimajad (nagu Ferreira) pakuvad mitmeid sorte porti, kuulsaimad nimetused on tawny, ruby ja blanco. Tohututes tammevaatides käivad joogid hakkasin mulle istuma iga klaasiga ka iga päevaga üha rohkem. Nende positiivsust suurendab olematu hind meeletu kvaliteedi vastu. Seda siis Portos endas poes käies.

Porto minule olulisim fiitšö lasus aga inimestel ja nende eluviisil. Pisikesed, riiuleid täis seintega, vanamehe nässiga leitveerel kohalikud poed. Mõnusad lokaalid ning mägitänavad, mis keerlesid kui Medusa juuksed. Särasilmil, kolmetreist hambaga vana mersut taksona pidav vanake, katkised tänavad, loogilised linnajooned, odavad hinnad, suhtlus inimeste vahel, Brasiiliapärane samba mõtlemine - manjana ja lebo.

Suvel, kui mitte sellel siis tulevastel, pakin asjad ja armastatud ja kolistan tagasi Portugali! Palju on näha ja palju on rääkida!

Porto kaunil Douro kaldal

9/11 sigadus

Igakordselt mõne lennujaama kontrollpunktist läbides jätab mu süda paar rütmikäiku vahele ning jääb äraootavalt vaikseks. Kas ma kardan et kotist tiritakse välja hävitaja MIG mürske, kilo kokaiini või pornograafil vaadeldavad pildid pisikestest lastest. Miks, ei tea, kuid iga kord metallidetektori häirivat heli enda seljataga kuuldes sureb osa minust.

Jõudmaks Portugali kaunisse sadamalinna Portosse tuli mul teha läbi täpselt neli full cavity läbiotsimist. Näpuga uurkanalites kolama päris ei hakatud, kuid palju puudu ei jäänud. Jälgides järjekordset kolli vaikides minu varbaid ja taldu mudimas hakkas mul neist kahju ning ühtegi kommentaari ma ei lisanud. Isegi siis kui ta mu saapad kolaki masinasse viskas ning mul veel paar tiiru läbi metallimasina lasi astuda.

Frankfurti lennujaamast rebisin ligi kaks islamiusu kurjemast poolest rääkivat raamatut. Esimene räägib traditsioonilise karistusena Pakistanis kambavägistamise läbielanud naisest Mukhtar Mai ja tema memuaarid „Au nimel” (Varraku poolt ka Eesti keeles paar kuud tagasi avaldatud teos. Soovitan soojalt, äärmist ebamugavust tekitav teos). Teine teos oli lihtne islami ajalookäsitlus läbi terroristlike konglomeraatide tegevuse.

Minu intellektuaalne huvi maailma usundite ja poliitilise korra segunemise kohta sai ka minu jurade alustalaks. Kapi suurune aarialane vaatas oma röntgenisilmadega mind mitokondriteni läbi ning otsustas et asi ei ole ikka õige. Miks on noorel, valgel ja tervel mehel kaasas sellise sisuga materjalid. Loomulikult haaras bratwurst lahti ka mu rüperaali, mille taustapildiks ootamatute kokkusattumuste pikas jadas oli loomulikult tuttava kunstniku joonistatud enesetaputerrorist, tänu Ain Kaalepile Eesti keeles põuepommar. Pärast selle visuaali nägemist võtsid asjad kummaliselt kurva pöörde.

Ilma erilise analüüsita olin ma liikunud turisti või ärireisija kategooriast punasesse klastrisse, mis tähendas konkreetseid meetmeid. Mind ei väänatud ega pekstud ega midagi sellist, kuid iga detail minu kotis nokiti seibideni lahti. Iga Tallina kodukorteri võti kontrolliti järgi, raamatute igale lehele visati silm peale, läbi töötati iga ajaleht ning fotoaparaadi avaus, kuni selleni, et vennad Grimmid, kes minuga tegelesid, uurisid teadlikult oma arvutiekraani ning küsisid minu elu/olu/pere/töö/soolise eelistuse jne. kohta igasugu debiilseid küsimusi. Teades, et ainus mida ta oma DELLi nimeliselt ekraanilt nägi oli kas telekava või kuulsaima sakslase HELGA tagasilla otsevaade, hakkas mul lihtsalt kõrini saama.

Ühesõnaga, jutu moraal on see: kui lähete rändama, tööreisile või niisama kaugemasse pealinna külla, vaadake väga, VÄGA konkreetselt üle mis nodi te kaasa veate. Erilise tähelepanuga käige läbi kirjalik materjal ning elimineerige igasugused jäljed usulistele, poliitilistele ja äärmuslikele teemadele. Mein Kapf jätke koju. Teostesari, millega uuritakse Koraani äärmuslikkust, jätke koju. Jätke koju rassistliku sisuga punkmuusika, visake kotist välja kõik South Parkile viitavad materjalid. Loobuge keerulistest tehnilistest vidinatest ning riietuge siiralt tavaliselt.

Viimasel ajal singi lennates olen hakanud tähele panema paranoilist suhtumist iga järjekorras seisja ja vidinasse, mida reisikotis leidub. Kui loeb Koraani järelikult ka terroriseerib. Kuulab punki, kindlasti neonats. Kui ei soovi saada lubrikeeritud kindas näppu anusesse vaadake asjad tõeliselt teraselt üle. Ühendriikide lennule minge lihtsalt sallis ja suspedes. Saate lihtsamalt läbi.

Mõistus ütleb, et te olete idioodid, kuid reaalsus on teine. Alati ei pea olema püksis peituma õppemürsk, põues end peitma mõni tääk või musket. Lihtsatest asjadest võib jäägitult palju jama tulla.

Lennujaamas, kui sallimatuse pühas kraalis tuleb olla aupaklik ning tõeliselt tasane. Kõik asjad tuleb koju jätta mis vähegi küsimusi tekitavad. Aga seda te juba teate.

Niisiis, …

… obrigado, et kuulasite ning järgmised ülesastumised juba uutelt laiuskraadidelt.

Porto

Portugal

07.12.2007

Mehed KÖÖKi!

Kaunitarid ja keenjused!
Võtke põlled varnast ning siirdugem padade manu!

Võtsin siin siis kätte ning andsin sõrme ajakirjakuradile, kes enesele imenud selga tuntud elustiiliajakirja vaieldamatult tuntud kostüümi. Tegemist ajakirjaga KÖÖK. Uurisin maailma, uurisin elu. Kirjutasin. Lõpuks pandi pilt esilehele ning juurde tekst PEATOIMETAJA (tegelt küll Meeste Eri-numbri peatoimetaja Äripäeva ajakirjanik Martin Hanson).

Pmst ... kokakunsti nautivaid ning revolutsioneerivaid mehi on meil virnas, neile aga lugemist pole palju pakkuda. Kui on puudub pauer, sihitult uitatakse rullnoklulse hallil maastikul ning igaühte võetakse ükskõikse idioodi žablooniga.

Tekkis plaan pakkuda miskit muud. Laiapõhjalist. Huvitavat. Intellekti kõditavat. Vahedat ning ilusat. Pead Kertu ja Enega kokku pannes võlusime välja äärmiselt vinge ajakirjanumbri mida võib iisi 40 vabariigi krooni eest poest omale koju kanda ning siis nautida. Muuseas, kui mõne söögi tegemisega, veini mõistmisega või loo ideega hätta jääte, võtke mulle ühendus. Kokk tuleb külla!

Kuna juhtkirjade kirjutamine on üks valus pein, siis ei viitsinud ma seda teha ajakirjas, ega viitsi asja arutada ka siin. Ostke, uurige, lugege.

Esmalt aga lahendage pool pudelit head punast burgunderit, kruttige valmis mõni hea soe salat või elitaarsusele kannale astuv suupiste ning asetage ennast mugavalt kaminatule valgusse istuma. Telefon lülitage välja, et naised segama ei tikuks, sest käes on eneseharimise aeg ning PIIBEL on saabunud. Hiljem võib taas öövirvenduste hammasrataste vahele viskuda ning enesega lasta asju juhtuda.

Hetkel aga las äkilisus jääb õhtu ootele!

www.ajakirikook.ee

Turg avanes!

Eile õhtul kogunes punt rikkaid ja ilusaid et avada staarkokk Imre Kose uus kulinaariakonglomeraat Ülemiste City's. Täpsemalt siis Mercado (aka. turg - hispaania keeles), mis on Eesti suurim resto mahutades miski 500 inimest neljas erinevad kontseptis: korralik saia ja koogi/kohvi koht Boloungerie, minu lemmik Souperie, mis hakkab mõnusat aasia leent koos hea dim sumiga pakkuma. Lisaks Grill Mercado ning Gourme Market.

Kose, kes koos äripartneriga söögikohta 25 miljonit krooni paigutanud, pidas Gourme Marketit kõige vingemaks kogu kontseptis. Ma nõustun 100%liselt. Marketist saab osta värskeid snadwitche, tiramisut ning tervet nimekirja haruldasi patee'si ja hanemaksa siakatet. Lisaks näiteks kogu varustuse sushi valmistamiseks, Vertigo enda brändi teed ning täiesti minule täielikult uudset musta šokolaadi meresoolaga. Mõnus.

Grilli suuremad ja pikemajalised lõunad paralleelsed iseteenindusliku supileeme valikuga kus põhimõtteliselt saad ise oma leeme koostada. Alus on olemas, lisandeid paarkümmend. Sellele visata hulka veel värskest, kohapeal valmistatud taignast küpsetised ning muud polegi tahta.

Kõik materjalid on värsked ning kõik koostised eritoitudes on 100% õiged ehk retsepte ei ole muudetud mugavuse mõttes. LIsaks lubas Kose et hakkab pakkuma rerstorani toidu take-awayd ehk võtad letist hautatud lambaprae ning keedad kodus riisi ja kuumutad paja ja on restorani kvaliteediga õhtusöök normaalse hinnaga olemas.

Väärt koht. Täna jälle.

Ülemiste City Mercado avamine eile detsember kolmandal

Saapakantsi äkilised täkud

Võtsime esindusest prooviks paar Saapakantsi eredamat tähte ning panime Paldiski maanteele väikest tiiru tegema. Kurat need rattad on kiired, ilusad, mugavad ning kurat kui kiired. Tõstsime nokka, kimasime võidu, tegime ka kiiremad ringid Tabasalu ringil.

Ducati väledamad pojad