Hispaania lõunariba Andalucias, Cadizist lmeriani ei ole mitte lihtsalt mere ja maa kokkupuutepaik, vaid regulaarne paradiis. Mäed seljataguseks vonkleb ühtne linnaasustus sadu kilomeetrid mööda rannikut Gibraltarist Malagani ja edasi. Pidev päike, tuulekene ning selge ilmaga kättepaistev Aafrika muudavad paiga paigaks kus tsikliga tuult lõigata või autol katus vallasõlmida ning Paul Ankat krappidest maailma paisates mööda rannikut kimada.
Malag ise on vanaldase arhidektuuriga ligi 600 000 elanikuga keskus, milles tänapäeva kapitaliski näitavad meeletud IKEA ja C&A kaubanduskeskused, miljoniled autod ning jahid, millel ruumi poolele Tartule. Kuid käänulistel teedel kolavad käed seljal vaekausiks säetud vanamehed ning suitsetavad üleni musta kandvad moorid annavad mingi uue kultuurilise hingamise.
Iseenesest on muu kõik uus ja arendatud, mitte loomulikult arenenud. Kuid villad, condod ja apartemendid on uhkemast uhkemad, lahtine auto kohustus ning õhtused veiniorgiad tavalised. Detsembris õnnistas Hispaania meid 22 soojakraadi, pideva päikese, kerge tuule ning värske õhuga. Pilvi null.
Ned siis, Sveitser ka juba tuleb. Aitab kirjutamisest, Fuingirola rand, mis laiub kõrtsijalutsil on nüüd minu jõllitusobjekst. Una cervesa pour favour!
Ega muud ... nägesh.
Calahonda kaunid päevad
Posts
No comments:
Post a Comment