Portveinimeka

Töö ja kodumaa kaitse nõudsid ohvriks piinarikka leennuvahetusega sõidu ELi tagant poolt 3 vana riigi ühte omapärasemasse linna - Portosse. Douro jõe sängiveerel mõnusalt lösutav linnaahelik, meenutab midagi Viljandi ja Pärnu vahepealset, kuid ei ole tegelikult mittemidagi sellesarnast.

Kuan tegemist on detsembrikuuga, mis meil tähendab põlvini seletamatut pläga, külma tuult ning pimedusest segi joodud mõistust, valitses kauges Portugalis mõnus 16 kraadi nign kevadine päike, mis linnud laulma vedanud ja inimesed tänavale ajanud. Välikõrtsudes porti juues, lastega sekeldades, naisukesega jalutades või sportides.

Portugal on kahepaikne - vaene ühest ja rikas/edukas teisest servast. Väga esinduslik infrastruktuur ning võimsad hooned a'la uhiuus kontserdimaja Casa De Musica või kesklinna hooned. Samas Douro jõe kallastel evivad elumajad, mille aluskorrused täis kõrtse ja restorane, haigeid noorteurkaid ning suveniirikauplusi on totaalne muutumine.

Istud koloniaalajapärandi trepiesisel kõrtsis trimpad külma õlut ning vaatad tänapäevba insenertehnika suurteoseba kerkinud meeletut kaarsilda, mis ühete kallast teisega ühendab. Sildu on palju ja sillad on majesteetlikud. Jõe vastas kaldal asub aga meka, mis linna kuulsaks muutnud ning selle nime maailmasse vinud.

Vastaskalda asukateks on veinimajad. Port veini majad. Oporto, nagu linna kohalikus keeles kutsutaks on andnud oma nime nõukaajal tuntud kangestatud veinide elitaarsemale sugu puule. Portveinide saamislugu on lihtne. Vanad merekarud kes mööda jõge ja ookeani veini vedasid valasid veinile säilimise huvides hulka viinamarjapiiritust, mis muutis mõdu kangemaks ja ei lasknud sellel roisku minna.

Täna on see uus, magu ja pisut tugevama maitsega jook saanud iga korraliku mitmetahulise lõuna või lõunasnäki lahutamatuks maitsestajaks. Kuningatest põdurate paadialustena nudivad igapäevaselt klaasi/punnsuu seda kanget veini.

Veinimajad (nagu Ferreira) pakuvad mitmeid sorte porti, kuulsaimad nimetused on tawny, ruby ja blanco. Tohututes tammevaatides käivad joogid hakkasin mulle istuma iga klaasiga ka iga päevaga üha rohkem. Nende positiivsust suurendab olematu hind meeletu kvaliteedi vastu. Seda siis Portos endas poes käies.

Porto minule olulisim fiitšö lasus aga inimestel ja nende eluviisil. Pisikesed, riiuleid täis seintega, vanamehe nässiga leitveerel kohalikud poed. Mõnusad lokaalid ning mägitänavad, mis keerlesid kui Medusa juuksed. Särasilmil, kolmetreist hambaga vana mersut taksona pidav vanake, katkised tänavad, loogilised linnajooned, odavad hinnad, suhtlus inimeste vahel, Brasiiliapärane samba mõtlemine - manjana ja lebo.

Suvel, kui mitte sellel siis tulevastel, pakin asjad ja armastatud ja kolistan tagasi Portugali! Palju on näha ja palju on rääkida!

Porto kaunil Douro kaldal