6.27.2009
Michale Jackson ajas interneti umbe
6.25.2009
Kirjutamine ei edene
Rahulikku Jaani!
Laulev revolutsioon
6.20.2009
Sherlock Holmes
6.18.2009
6.17.2009
6.16.2009
Maailma lennujaamad
6.12.2009
Keenia vol.4: Mombassa
Mombassa, Keenia esimene suurlinn, mille araablased ja Porrtugali meresüitjad kaubakeskuseks lõid on ka täna üks olulisimaid Keenia ja kogu Ida-Aafrika sadamaid. Tähendab see siis seda, et siiani enamus kaubast mis tuleb Araabiamaadest või Indiast jõuab just siia sadamasse. Mombassa ise asub saarel, mille üõhja osa on rikkurite pärusmaa ning lõunapool tööstuse ja vaesuse kants.
Mombassa parim osa on tema rannad. Bamburi Beach, mis asub väljaspoolo saart on imeline. Pikk, valge liiva, türkiisisinese mere ning metsiku hulga neegripoiatega kes absoluutselt kõike müüvad, safarisid, meretrippe, kanepit, kkokaiini, naisi, puust ahvikujusid, Keenia sildiga võtmehoidjaid, lapsi. Kõike. Hotelli alalt välja ei saa astuda, kuna tyybid klammerduvad.
Kõik inimesed on kenasti oma hotelli aladel, mille piirdel liiguvad kenas kostüümis tädid/onud köes suured puust malakad. Ning siis nagu loomavaguni uksel, on terve hunnik näljaseid vaatamas hotelli. Keeruline. Ning kui sa ikka öösel sinna lähed siis nuga neerus on garanteeritud. Nad löövad maha ka. Somaalia kulid on leidnud tee kogu Keenia rannikule, nii Mombassasse, kui Malindisse kui Lamusse.
Muuseas Lamu-malindi maantee pidi olema hullem kui jääda Somaalias reidile. Kohe lendavad kollid peale ja annavad nuga, röövivad paljaks. Esimesel sellil tõmbavad kõri läbi, näidispoomise eesmärgil ja keegi enam ei mölise ega seleta. Kõik käib kenasti nii nagu asjaosalistel vaja.
Kuid Mombassa on ama hull koht kui kõik muud liinnad Keenias, prügine ning must. Tänavaveerel on müügiks pudelid koohaliku kärakaga, 300 kohalikuga teeb peegliga hurtsikus kohalik Sergei Zverev sulle sonksu ja viib habeme. Naised müüvad ennast. Masajalgsed ja porised lapsed jooksevad käsi ees ning inimesd elavad kõrvuti prügimäel ja 5* hotellides ja villades.
Indias oli karm näha vaesust, kui vaesus Aafrikas on midagi veel hullemat. See on lihtsalt rusuv. Mombassa on hea koht kui tahab tulla hotelli. Linnas endas peale 15 sajandil portugaallaste poolt hitatud Fort Jesuse ja araablaste poolt 100% asustatud vanalinna ei ole midagi. Tunnne suts ja valmis. Enamus aega naudid džunglivälimusega kokteile ja head seljamassaaši om hotelliperimeetril.
* * *
Paar päeva hiljem tagasi Nairobis, kohtasime hotellis lahedat säga. Michael Sacks. Lõuna-Aafrika Vabariigist. Vend tuuritab mööda maailma, hetkel peamiselt Aafrikas ringi ning kaardistab kogu tegevust - elukohti, transpordivõimalusi, hotelle, hosteleid, inimesi, pakkumisi, lennuhindu, kõiksuguseid tegevusi. Teeb neist filmi ning hindab teenut, paneb oma koddulehele ülesse ning müüb läbi selle neid teeenusied. Tema koduleht on tema reisiagentuur - Backpackers Guide To the Galaxy Travel Agency :-) Väga uhke ning sitaks kasulik paik. Tegemist on portaaliga inimestele kes ajavad taga ise oma reisisihti. Ma vaatasin selat Mozambique asj ujuba välja. Raju.
Aga mees rääkis sellest kuidas köivad asjad LAVis. Kui juhtud pimedas kuskil ringi kolama, hiilitakse seljatagant ligi ja lüüakse noaga õlga, näiteks. Topitakse autosse ning siis hakatakse tohterdama, no et sa kohe maha ei sureks, ootatakse kella 12ni ning siis minnakse sinuga sinu panga ATMini. Seal võtad esimese ropsu välja enne kella 12 ja siis teise pale kella 12. Ehk siis uuel päeval :-) Raju.
Mehed tulistavad auto rehvi põõsast katki. Tulevad appi sulle ratast vahetama ja siis röövivad auto :-) Või teevad õlgedest inimkuju ja heidavad selle sõitvale auto ette. Sa peatad ja vennad lahkuvad sinu varandusega. Ehk nagu Tätte kirjutatud lugu räägib "... talle ei meeldinud meie varanduslik lõhe". Tõsi.
Aafrika on karm, samas ilus, samas käre, kuid samas armas.
SMILE. YOU'RE IN AFRICA!
Keenia vol.3: Nairobi-Mombassa rongist
Neeger ei ole inimene. Nende jaoks on kõik justkui nali, kõige korraldamiine huumor ning ajamõõde sajandites mitte sekundites/minutites. Neile on aega mustmiljon, emakene loodus andis päikese ning sooja ilma, las aeg lendab. Aafrika oleks maailma parim koht kus elada, kui siin poleks neegreid. Kuid nagu minu tädipoeg vihjab tibladele meie koduriigis, kui Aafrikas poleks neegreid siis kesse kurat tööd teeks, uksi avaks, tänavat koristaks või posti veaks.
Täpsel kellaajal väljauma pidavad rongid lahkuvad perroonilt pool tundi hiljem ja saabuvad oma destinatsiooni nii 7 tunnise hilinemisega. Lugedes Nairobis Keenia raudtee ametlikku uudiskirja koos hinnatabeliga leiab * märgi alt sõnumi „Palume tungivalt järgmiseks päevaks kohtumisi, olulisi kogunemisi või kokkusaamisi kokku lepida, rong hilineb tõenäoliselt. Hilinemise aeg määramatu“.
Nairobi-Mombassa rong peaks oma reeglite järgi jõudma sadamalinna kell 8 hommikul. Meie raudvärten leidis oma tee „Welcome to Mombassa“ sildi alt läbi alles kell 16.30. Imeline. Rongireis on alati imeline. Suvel 2006 mitmeid kuid mööda euroopat rongidega kimades olen saanud endasse nii kurja rongipisiku, et mulle on rong kui üsk, nagu uuesti koju pääs. Kohe jään magama ngu pisikene laps. Ilus.
Keenia Railwway on aga omaette nähtus. Kunagi kui inglased siin maad võtsid, ehk siis kunagi 18 sajandi alguses, hakkasid nad ehitama raudteejaama alt Tanzaniast läbi Keenia Ugandasse. Oluline olid ikka orjad, elevandiluu ja muud ilusad asjad. Raudtee omas Nairobis poolt linna, omas töötajaid ehitisi, suhkruroo istandusi ja paljut muud. Ütleme nii et raudtee oligi Keenia, praktiliselt kogu riik.
Veetsin kunagi 55 tundi jutti Indias rongis sõites lõinatipust Delhisse. Ma olen sõitnud jänest neegrimaades ning haisenud 7 päevast pesematust Zagrebi ja Sarajevo kandis liikudes. Keenia raudtee on aga omaette nähtus. Mitte miski ei tööta. Ööesel läheb mootor rikk inign ikaldus kestab 6 tundi. Parim osa on aga tõsiasjas et Nairobist Mombassasse sõites on rada allamäge ja me jäime ikka 7 tundi hiljaks. Nairobisse tagasi kimades saime tunnise hilinemisega kaubale.
Rong on aus. Esimene klass. Teine klass ja Jobude klass. Saad linad ja süüa kui plekki viskad. Mombassast Nairobi poole kimades saab hommikusöögi kõrvaseks vaadata kaelakirjakuid ja sebrasid. Vut sedasi. Aga kõik on kui filmist „Moskva Pisaraid Ei Usu“ ja selasetest rongitseenidest. Mõnusalt aus vanakooli restoranivagun, kus ühes otsas UZI automaapistoolaga valvur ja sind teenindamas räpae särgiga „must“. Katkine lauakate kuid head söögid. Käisin ka köögis ära. Tahtsi näha kuidas asjad käivad. Ikka nii nagu alati ja mujal.
Rong koliseb mõnuga ning öösel on hea magada, kuna kuumas kliimas liigud vagunis ja platskaardis õhk. Võtad und, vaja enne lukustada uks 2 riiviga. Siiski oli mul õudukas öösel et keegi lükkab oma pika matšeete uksepilust sisse ja kahhab rappima. Aaa ... siin nali ka:
„Teate mis vahet on neegril ja autorehvil?! „Kui rehvile ketid külge tõmmata, ei hakka too räppima!“
Sedasi siis. Aga rongigsa sõit on aus. Lisaks sellele et tegemist on öö rongiga ning sa ei pea hotelli eest maksma saad ka progressida oma sõidus. Ja tagasi. Mombassa imes nii hullusti et meie plaanid tagasi lennata said tagasilöögi ning me tulime varem Nairobisse tagasi. Plaan oli lennaata teisipäeval kohe otse elnnujaama ja sealt juuropisse, kuid kui sul ikka 3 päeva vaid sajab, ei ole viitsimist kuurortis vahtida.
Haige osa sõidust on aga see, mille keskel sõit linna sisenedes toimub. GETTO. See on kolm pulka puitu ja palju kilet. Seal elavad inimesed pasa ja jubeduse keskel, müüvad riideid ja elavad prügis. Kole.
Kuid eila rongi istudes leidsin ennast situatsioonist, kus naaber platskaardis o0li kena 2 aastane lap end täis lasknud. Ema kes liikus tema täidetud mähmkega peldiku suunas, komistas ja lennutas kogu sitarahe mööda vahunit laiali. Oi ... me kõik teame mis aroom on värskel inimlapsesital. Tore oli vaadata kuidas mehed jooksid lapid, mopid, luuadj akurat mis käes asja koristama. Lõpuks jooksis miski vend purgi peldikuvärskendajat vagunisse tyhjaks ja pure murtud. Ilus. Aasias poleks sedagi saanud.
6.09.2009
Keenia vol.2: Maasai Mara
Kuid safari ... maksad palju. Sõidad kaugele ja näed näiteks kuidas lõvi närib just tapetud vesipüffli sisikonda. Sa näed kuidas tema magu on kakutud paljaks ning seal sees olnud rohi välja roogitud. Näed kuidas lõvi haukab rajult püffli sitasoolt nii et just seeiditu mööda suunurka lippab. Kuri kraam. Kolme päevaga saad näha lõvi, kirjakut, gepardit, sebrat, antiloope, igast muud sodi, vantsi, hippot ehk siis jõehobu, lepardit ja kõike muud.
Meie kino toimus Maasai Maras, kus ka ülevalolevad mehed kenasti savannis ringi kolistasid ja loomi karjatasid. Maasai Mara on maailma parim koht, kus kõiki loomi korraga näha. Enamus loomi elab alaliselt Serengetis mis asub teisel pool mägesid Tansaanisas, kuid nad tulevad nagu linnud Keeniasse talvituma.
Maasai mehed, mehed nendes kirjudes sallides, odadega kes kargavad kõrgele, on Mara põhiline rahvus. Vana, Sudaanist siia rännanud suguharu elab rahulikku mullaonni elu. sisu on selles, et siiani Maasai mehed saavad täiskasvanuks kui tapavad lõvi 24 aastaselt. Ning siis ... kes neist ka kambas hüppab peale lõvitappu kõrgemale siis see saab tasuta abielluda. Abiellud sa aga 9 aastasega ja moos. Niisiis siin on ikka raju iseteguvus käimas. Samas meid kohalikus savionnikülas ringi jooksutanud giid ütles et kimab järgmine kuu Californiasse Berckly ülikooli miskit õpima. Mis teha. Elu on ebaõiglane.
Njah. Pildid kopin kohe interneti siisse. Pikemad lood siis varsti ...
6.06.2009
Keenia läbi pldikasti!
Nairobi
Edgar saatis kirja. Mina vastasin.
Mina ei lähe valima. Mina olen Keenias. Ja kui läheksin valima, valiksin Reformierakonna, IRL ja sotsid. Miks küsid? Sest nii Sinu kui ka Keskerakonna
populistlikud loosungid on solvavad ja valed. Kuidas Ansiopi vastane võitlus meid europarlamendis aitab?
Vivat Revolution!
Martin Hanson
ajakirjanik
p.s. palun ära mulle enam kirja saada. Edgar, sa oled hea linnapea, kuid hoiame ikka linna, riigi ja eeuro asjad lahus.
From: Edgar Savisaar
Sent: Saturday, June 06, 2009 10:29 AM
To: martin.hanson@cuisine.ee
Subject: 50:50
Tere!
Kuigi mitmed arvamusküsitlused näitavad, et Keskerakond võidab Euroopa Parlamendi valimised, otsustab tulemused siiski see, kui paljud valijad otsustavad sel pühapäeval valimistest osa võtta.
On selge, et Eesti vajab muutusi. Tööpuudus on ületanud 100 000 inimese piiri, kuid Eestil pole hetkel isegi kindlust selles osas, kas meil on või ei ole valitsust...
Võitlus on tasavägine ning Reformierakond pingutab tõsiselt, et seisu enda kasuks pöörata. See tähendab ainult üht – kui olukord on 50:50, siis on iga hääl äärmiselt oluline.
Kui te soovite, et Eesti keskenduks pärast valimisi tõsiselt uute töökohtade loomisele ja majanduskriisi leevendamisele, siis minge sel pühapäeval 7. juunil kindlasti valima ja andke oma hääl Keskerakonna nimekirjale nr 104. Kutsuge ka oma lähedasi ja tuttavaid seda tegema. Selgitage neile olukorda, et Keskerakonnale ei ole alternatiivi.
Tänan Teid,
Edgar Savisaar
Eesti vajab vahetust!
Keenia vol.1: Nairobi
Niisiis ... inimkonna häll Keenia. Paratamatu irooniku ja eelarvamusliidrina ootasin korrliku kakorfooniat, laga ja segadust, millesse paska mõõdutundega juurde segatud ning visatud hulk mõnuga, kistarinnalisust, hoolimatust, vereiha ning ükskõiksust. Maailma ühe suurima immuunsusdefitsiidi haiguse levikuga Keenia on aga ilus riik, sõbralike ja naeratavate inimestega, võimsa loodusega. Inimkonna häll.
Jalgadega punase mulla pilvi ülesse trampides mööda Nairobi tänavaid uidates, kliimat nautides ning inimesi vaadates, hakkasin mõtlema väga konkreetsele ebakõlale. Aafrika on imelise looduse, loomade ning maastikuga paik. Imelise kliima, sellet tuleneva looduse, sellest tuleneva inimese ja kultuuriga paik. Miks lubas see, kellel selleks voli antud, jätta nii kauni paiga maailma kõige vähem koostööaltite, ebatöökamate ja muude paarialiste jurade kätte.
Olgugi, et patrioot ning Eestisse armunud, ei saa ma aru miks andis „see kellel selleks voli“ Aafrika mandrit meile? Skkandinaaavia ei ole eriti hea koht elamiseks, sita ajab keema iga aasta 9 kuud kestev talv, suvi mis saab läbi tänasel päeval juba tunddidega ning vihm, mis sajab kuid kui ulema hakkab. Miks ei jäänud Aafrika meile, meile kes me oleks ehk vähemene suutnud siit elulooma välja pitsitada.
Ärge saage valesti aru. Keenias toimib kõik, kõik tsiviliseeritud maailma hüved ja pahed. Kuid see on kõik kuidagi keskaegne. Inimesed on loiud, riides nagu vargast naabrid, lohvakalt. Aga tõsiseslt rääkides on siin inimesed imeliselt sõbralikud, kaunid ja head. Nad astuvad sulle igal pool ligi ja hakkavad uurima, selges inglises, äärmiselt soojalt ja abivalmilt. Ei ole näinud ühtegi mitte naeratavat keenialast. Isegi karmiolekuga sõdurid, mehed ja naised, kui neile ilusti naeratada, ilmub tumeda naha alt välja rida lumivalgeid hambaid, mis soojade silmadega sulle vastavad. Imeline.
Sõitsime mööda koolibussist, kust lapsed ennast meile lehvitades nii sügavale välja ajasid, et peaaegu teele oleksid kukknud. Samas on ka erandeid. Meid hakkas Nairobi tänavatel järgi jõlkuma kolm meest, kes pakkusid safarisid, turismiinfi ja kõike muud. Saatsin nad eestlasliku korrektsuse ja konkreetsuse, kuid esteetilisusega võssa. Nemad aga jõlkusid 3 tundi meist 15 meetri kaugusel, ootasid iga poe ukse taga ja iga hotelli ees, kuhu me sisse kargasime. Lauril oli junn jahe, nagu ta hoiljem tunnistas. Mitte väga, kuid oli tundnud kõhedust. Mul poln vahet, värdjad on mind igalpool maailmas sama moodi jälitanud. Ega see kes haugub ei hammusta.
Nairobery
Kuum Keenia palinna nimi, on tõenäoliselt sajaga õige kuna öösel Coldplayd kuulates läbi linna taksoga kihutades ei olnd seal hingelistki, vaid suured sildid – HILTON, SHERATON, IBM, Smile.Your in Kenya! Inimesi aga ei hingelistki. Öösel ei ole ilus sii valgel inimesel linnas kolada. Me saame päeval siin niigi täieliku silmapaaridehunniku osaliseks. Öösel lisanduksid verised suud ja noad neerudes. Ei ole vaja ... neerud on vajalikud.
Kuid siin on ohtlik, kui seda ohtu otsida. Meie elupaiga omanikpiiga sõnas, et „sellel aastale ieole veel ühtegi turisti Nairobis maha löödud, on olnud hea aasta“. Nüüd on siis kaks võimalust: kas on olnud hea aasta kuna ei oel teada saadud, või on viha turistivere järel nii suureks kasvand et kohe kui nägu näitad lüüakse maha. Ei tea. Kuid hetkel istudes meie öömaja, mis on Wildbeest Camp nimeline hotell, kus juures on ka hiiglaslikud safaritelgid, milles me elame ja hetkel kirjutan, ning vaadates vihma, mis peksab aias olevatele akaatisapuu lehtedele mõnusat trummi, ei ole küll aru saada et oleks aafrikas, kõik on valged ja rahulikud. Võibolla annab sellele lisa fakt, et meil on 5 meetrised aiad, mille otsas on klaasikillud, meil on kolm püssiga valvurit ja koerad. Et siis niimoodi.
Kuid röövitakse siin mehiselt, Mina röövisin näiteks suveniiripes, kui kauplesin kogu kauba 50% peale. Röövisime ka söögikohas, kus varastasime nii imelisi maitseid et jube. Samuti loomade juures, kui käisime väikeseid orvusk jäöänud elevante söötmas või kaelkirjakutega suudelmas.
Änimalid
Eilane päev oli sissejuhatus, jalutus, kuulsas kuid meeletult igavas palinnas, hunnik postkaarte, mitu õlut ning palju musti inimesi meie ajalugu uurimas. Saime teada, mis inimesed keenialased on, kuidas nad suhtuvad valgesse. Muuseas, kõik teavad kus eesti on. Põhjas. Skandinaavias. Seda oli lahe kuulda. Vanasti tuli kaardilt näidata ja siis ka ei usutud. Peeti meid petisteks, kuna nii kaugel pole võimalik elada. Aga ...
Täna, oli tihe päev, päike võttis ära minu näo ning käed, kuid sain need aloega määrides tagasi. Panime hommikul tõllaga minema ja lendasime mingisugusesse orvuks jäänud elevantipoegade pika, kus nii lahedaid vendi nagu piltidelt näha toideti, pesti ja näidati. Saab 4000 šillingi eest omale ka ühe neist adopteerida, mis tähendab, et ostad neile aastase söögivaru ja ssaad neid vaatamas käia. Seal sai nalja kui pisikene 5 kuune ninasarviku poiss meid ründama hakkas ja ringi lippas, üli lahe.
Edasi liikudes, leidis Lauri enesele eluarmastuse. Ilus, pikkkade jalgadega,m sihvaka kaelaga ning tonni kaaluva kaelkirjaku kellega rämedalt inimeste nähes tatti kukkus panema. Parafraseerides Vonnegutti, siis „ja nii see läheb ...“ Zoofiilist pedepiss, kuna kaelkirjak oli ka isane. Igaljuhul ei ole kirjakut nii lähedalt varem näinud, ilusad loomad, maijesteetlikud isegi.
Kuid loomadest ei olnud need ainsad, kes meie vaatevälja jäid. Kirjakute juurest tulles sõi teepervel suur metssiga kellegi jäetud McEinet ning baboonid leidsid hingerahu mööduvate autode jälgimisel. Gekkod on siin igal pool ning ainus kes mind ei näri on malaariakärbes, keda on ka näha.
Siiski sai ka kultuuri nauditud ja käidud Karen Blixeni majamuuseumis ning nähtud kuidas oli reaalselt see mida 1985 aasta Oskariga kaunistatud parim film Out Of Africa püüdis näidata. Lahe koht, ajalooline ja vidinaid täis. Ma olen lugenud raamatut ja näinud filmi nign mulle meeldib Kareni jõud ja sitkus, lisaks tarkus jagada tasuta arstiabi oma 700 alluvale ning maksta neile palka.
Põhimõtteliselt on Keenia geniaalne. Lihtne, selge, odav ja paradigma vana. Kui on rahaon elu, kui on elu siis on ilus. Meil on raha ning kaunis olla. Homme kimame kolmepäevasele tiirule Masai Marasse safartile ning siis saate taas lugeda.