Eilaõhtane väliseestlaste poolt kokku klopsitud ja meie kodukandist pärit maailmakuulsa investeerimispankuri Steve jürvetsoni rahastatud filmi "Laulev Revolutsioon" linastus ETVs pani mind tõsiselt mõne inimese mentaalses tervises kahtlema. Filmi idee on ju hiilgav, vanu kaadreid vaadates, nende taguseid julgustükke ning ohte mõtestades lõi nii münelgi korral silma vee kalkvele ning südamesse puges tugev tunne, eestlase tunne. Korralik rindele mineku eelne fiilis.
Filmi ülesehitus oli hea, režii, kaameratöö ja heli suurepärased. Super võimsad olid ka tegelaskujud, kuid nendest algab ka täielik arusaamatus. Heinz Valk rääkis Eesti keeles. Hirvo Surva purssis aga inglist. Enamus eestlasi rääkis filmis võõras keeles, üritas anda edasi mingeidki tundeid ja mütteid neile võõras keeles, vaid meile omasest tundest. Sellest tuli välja ilge õudukas, millest ei ole kasu meile, meie teema tutvutamisel ega ameeriklastel selle kuulamisel.
Valk rääkis emmotsionaalkselt ja palju ja kenasti, samuti paljud teised. LKuid enamuste inglise keel lubas vaid nimetada lauseid nagu "It was beautiful, great!" seda selle peale kui küsiti, mis tunne oli seista maailma pikimas inimketis. No jeekim ...
Lennast Meri suutis anda tunded edasi adekvaatselt. Filmi vaatamiest jäi mulje nagu tegemist oleks halvaks läinud muna söömisega - muna nöeb veel päris kena välja kuid keskelt on kraam mäda. Alati, ma rõhutan alati suudab inimene emakeeles rohkem ja emmotsionaalsemalt rääkida. Tõlkija töö on see edasi anda.
Pettumus.
Posts
No comments:
Post a Comment