Friedmani 10 sekundi reegel

Ökonomist ja geenjus Milton Friedman suri 94 aasta vanusena eelmisel kuul. Milton Friedmani pnust maailma majanduslike toimimiste ja põhjus/tagajärg nähtuste kirjeldajana on hindamatu. Tegemist oli matemaatilise statistikuga, kes leidis selles lahenduse kõigele. Ta seletas lahti täpselt miks toimus Suure Depressiooni nime all kuulsaks saanud USA börsikrahh aastal 1930 ning tema on ka siiani kõige suurem vaba majanduse ja inimese majandusvabaduse pooldaja. Kõigi edu sõltub vabast tegutsemisest, see on tema tees.

Mind pani aga mõtlema Friedmani lause, mille ta ütles oma perekonnatuttavast ameerika majandusteadlase Herbert Steini pojale Benile, kui too tahtis NYCs kihutada Broadway tänavast üle punase tulega. Friedman pidas väikese Beni kinni ja lausus "Milleks riskida oma eluga, selleks et säästa 10 sekundit?"

See lause pani mind mõtlema, kui lugesin ajakirja Time poolt Miltonile pühendatud esseed. Mõtlema pani see mind paljude lihtsate asjade puhul. Näiteks selles et inimeste kiirustamine on otseselt korrellatsioonis nende ebaõnne ja persseminekutega. Ei suvatseta lihtsalt mõelda, viivuks oodata, kuni punasest tulest on saanud roheline ning siis dasi liikuda. Ja uskuge mind ma ei mõtle seda liikluse ja frikin' valgusfoori kontekstis.

Kolasin siin siis indias nagu teate ja vahepeal natukene Eesti uudist sirvides tuli ikka nutt peale kui lollid on enamus inimesed. Lugesin sellest kuidas staartantsuartist Aivar Riisalu riigi number 1 telekanalis ytle musta mehe kohta ruberoid ja ajas muud säärast sousti. Ega ei ole vist raske arvata kas see teema keeratakse totaalselt hulluk kogu riigi banaanimeedias. Loomulikult, kui ma tagasi lendasin olid lehed ikka täis Suurhalli trepil istuvat Riisalut, kes vabandas ette ja taha oma lollakate märkuste pärast. Oli nyyd siis vaja paugutada ja veel teles, saates ja kanalis mida vaatab iga teine eestlane.

Teine näide pisut geopoliitilisem, kuid Iraagi sõja pisniss on ju sama. Demokraatia päästmine! Loomulikult. Husseini maha võtmine! Loomulikult. Nafta? Mitte mingil juhul. Tänaseks on saanud Lähis-Ida kõrbes surma 3000 ameerika sõdurpoissi, kes kunagi enam oma kodumaja trepist ei käi ega naisele kalli tee, hunnik britte, hispaanlasi ja muid rahvuseid samasse auku aetud. Lisaks kaks Eesti poissi ning ligi 200 000 iraaklast. Mõnus. 400 miljardit dollarit on kulunud, Bush on omadega katki nagu litsi huul külmal talvel ning toetusprotsent 30. Madalam selles on olnud vaid üks president ... ja hh üllatust ... see mees polnud mitte keegi muu kui number 41 ehk Georg H.W. Bush, papaa isiklikult (toetus 28% aastal 1991).

MIda tahan öelda: mõtelge inimesed, pidage aru ennem kui teete irratsionaalseid ja endale kahjulikke otsuseid. Alliksaar ütles kenasti, et see mis tuleb tuleb ja see mis peab jääma see jääb. Mina olen õppinud, et oodata tasub. Mitte liiga palju kuid natuke. Ja uskuge ... tasu ei ole pisike :-)

Ok. Aitab halamisest. Ega maailma ma paranda, minu elu on hernes veereb ludinal. Aga Milton, vanapoiss, puhka rahus ja lase siis 70 neitsil ka vahel vaba päeva nautida.

Muhe!