Kiri minu arvuti korval, kust seda postitust teile ylesse lykkan. BY ORDER OF POLICE COMISSIONER. :)
Kuhu ma siis eelmisel korral pidama jain. Ahjaa. Kaubandus ja raha. Ega sellega muud ei olegi, kui et kui on oled kunn ja soidad taksos, kui ei ole siis pole sind ka olemas. Koik.Nii lihtne see siin ongi.
Edasi raagin natukene söögist. Kulinaarselt ei ole India sedavõrd huvitav kui näiteks Tai või Hiina, kuid sellel on omad võlud. Võlude all pean silmas peamiselt aga Lõuna-India roogasid ja toidu valmistamise kunsti ja oskust. Esiteks tuleb ära märkida kiire tõsiasi et Põhja-Indias liha ei sööda. Põhjuseks esiteks see et moslem ei söö siga, hindu ei näpi lehma ja kana ei ole just kuigi pandav yldises plaanis. Põhimõtteliselt ei suutnud maleida ühtegi hjaosariike kimasime.
Põhilised söögid on masalad, mis on põhimõtteliselt erinevatest juurviljadest ja kuumasta tumedast kastmest kokku keeratud soga, kuhu lükatakse sisse ka oad ja herned ning kartul. Lisaks palju erinevaid kastmeid ja küpsis. See on põhiline tänavatoit. Samuti kartulist, oast ja muust jamast kokku pandud soga taignas, millel nimeks samosa.
Enamus toidud on õlihunnikus praetud saiad, mille vahel erinevad juurviljad. Samuti on kuulus masala dosa, mis on pannkook, millel vahel samasugune soga, mis igal pool. Oluline vahe on see, et dosaga on kaasas kastmed: küüslaugu maguskaste, mis on super mahe ja sulab suus. Teine kaste on terav ja soe ning samuti haruldaselt maitsev.
Tänavatoitlustus on Indias igal pool väga suurepärane, maitsed ja erinevad valikud, kuid aina paremaks läheb toiduvalik kui liikuda allapoole Inidas ehk siis lõunasse. Lõuna-India kjuziin on hoopis teist masti kui põhjapoolsetes osariikides. Selle toidu mõju on selgelt näha ka inimeste olemuses, nad on suuremad, rullakamad ja rõõmsamad. Mitte rosinakombel krimpsus nagu mujal.
Minu suureks rõõmuks on liha ja eriti kala väga kindlalt lõunapoolse kulinaaria osa. Ja see rõõmustasii minu meeli kui ka ihu. Mõnusad kana masalad, mis kummis mõnusatest ürtidest ning suurepärasest piprast, suus sulavad liha road, kus loom on nii pehmeks hautatud et sulab keelel nagu jäätis. Imeline.
Liaks muidugi kala - barracuda, pomfret, hai, rai jnejne. Kõik erinevates kastmetes, koos riisi, nuudlite või kohaliku kahekihilise saia naaniga. Hai kala mida proovisin paaris erinas kohas just erilist maitseelamust ei tekitanudm kuna maitses nagu sitasti küpsetatud kana, kuid mõte oli ülev. Barracuda aga kardemoni ja chilli kastmes grillituna oli aga oioioi-elamus.
LIsaks unustada kuninkrabisid, hiid ja tiigerkrevette või austreid. Absoluutselt tasemel teeninduse ja kokapoistega tekkisid laudadele sellised road et hoia pead kinni. Mis mind aga totaalselt üllatas oli tõik et suppi hindu ei armasta. Ei ole ühtegi traditsioonilist leent ega suppi, mis üheskirestos või kokaraamatus figureeriks. Hautisi bagu muda, aga suppe netu :-)
Lõppkokkuvõttes võtsin kaalus siiski alla, kuid tagasisõidu 50 tundi rongis kasvatas korraliku sakumuskuli ümber piha niet nüüd on vaja palju trenni ja dieeti et see vürtsine india pekk maha käia :-)
Transport
Liikumine nii suures riigi kui seda on India on alati raskendatud ning aega tuleb varuda viisakalt igaks liikumimseks. Olgu see siis linnas, maal või õhus. Kuna Indias on 1,1 miljardit inimest siis uskuge mind neid inimesi on nii palju et raske on jalagi liikuda. Ma kolasin Delhids ringi ja tunne oli nagu oleks Gulliver lilliputtide maal. Mulle kõik sellid rinnuni ja neid oli seal nii palju igal pool nagu Tartu raekojaplatsis uusaastaööl. Mõtsin et kui ma peaks jooksma hakkama saan koheselt kriminaalkurjategijaks, kuna surman esimese poole sammuga juba 1000 pisikest murjamit. Hull kraam.
Aga tagasi liikumise juurde. India põhiline ja suurim vahend linnade vaheliseks kulgemiseks on rong. Rong on nagu rong ikka, kuid sellega reisimine on kogemus ja elamus kogu eluks, mida iga vähegi uudishiuga rännuhing proovima peaks. Platskaart ja esimene klass on mõnusad ning enamvähem ventileeritud kompkud, kus muidugi 300 inimesest tekkiv soki ja higi hais lõpuks kuuli hakkab kokku väänama aga kiired pitsid viint või rummi ja suht ükskõikseks võtab.
Rong on Indias umbes nagu UKs. Ta jääb pea alati hiljaks, liigub aeglaselt ... aga alti jõuab kohale. Uskuge mind. Ma sõitsin 12 tunnist kuni 50 tunniste otsadeni rongiga möKohale jõudsin alati, kuid hiljem kui plaanis. varuge alati 12h järgmise asjani ning siis olete omadega mäel. Rong jääb alati hiljaks kuskil 2-6h. See on normaalne ja keegi eriti ei köhi.
Rongi rõõm on ka see et vahel on peatustes 30 mintsased peatused, saab šopata ja suitsu teha ja lihtsalt ringutada. Rongis liigub pidevalt ringi hunnik selle kes erinevat söödavat maha parseldab. Enamasti on kraam söödav ja isegi hea. Lisaks kondavad termostega kohvi müüad ning vahel ka pähkli taadid kes sulle India-pähkleid müüvad (seal riigis tuntud ka kui lihtsalt PÄHKLID :-))
Lisaks sõidab Indias ühistranspordi mõistes üsna edukalt ka buss, kuid siin hakkab siis pihta taseme vahede hullus. EL ei laseks isegi kellelgi mõttes selliseid busse hoida, kui Indias ringi kimavad. Reformvoodit meenutav juhiiste tundussellise persehoidjana, mis siinmaal ainult eluaegsetele sarivägistajatele kannialuseks antaks. Jube. Bussidel pole ühtegi aknaklaasi, istmed on puust ning 200 kilomeetrine sõit võtab üldiselt 4-5h aega. Maksab muidugi miski 15 eeku kuid tunned ka kuhu võiks ekstra 20 kronu minna. Bussijuhid on aga hullud, teid pole, kiirused suured, bussid ülekoormatud ning amortisaatoririkkest tingituna vapuvad nii et hambad suust ja munad vahtu.
Kihutasime Kerala mägedes mööda rajumaid S-teid. Vahemärkkus: hindu bussijuhid on maailmas enimnõutud priid bussijuhte. Need sellid oskavad sõita ja kui mõnele neist anda pihku WRC auto siis pandaks koheselt see sari kinni kuina miski vana võidaks pidevalt 6 minutilise edumaaga ning jooks juba rajal kõrval sõpradega õlut samal ajal kui teised veel viimast boksipeatust teevad. Ja ma ei tee nalja. Vanad oskavad. Keralas, kus on mäed, s-kurve täis teed, rajult libe, vihmane, teedel on augud suured kui Kaali kraatrid ja pidevalt tuleb keegi vatu, kihutasin need kutid 100 km tunnis mäest alla n ii et mul nirises säärest midagi pruunpüdelat ollust. Hullud. Mul on nyyd kaks sünnipäeva!
Bussidest eemaldudes, on riigis olemas ka lennuliikulus, mis on aga kallis ja see on sama mis meil siin niet seda ei putu, puudub erilisus. Samas on raju linnades toimuv. Sõidetakse kõigega millel rattad all. Rikšad, kolmerattalised kuudiga tsiklid on põhiline vahend, on ka taksod ja autod ja velo-rikšad. Need on ga aeglased ja mul oli pidevalt tunne et see 40 kilone kutt läheb kohe katki seal rattal ning ma saan süüdistuse lapstööjõu kasutamises. Linnadeso n aga üldse jala liikumine otstarbeksm. Jõuab igale poole kiiremini.
Liiklus on Indias sama hull kui Egiptimaal, Gruusias ja hullemates unenägudes toimuv kokku panna. Täiesti ebareaalne, kuidas keegi surma ei saa seal. Samas kui saab siis paugust 100 matsi korraga. Eelmisel aastal sai Indias liiklusõnnetustes surma 80 000 inimest, see on frikin' 3 pänut :-)
Haigused
India kubised haigustest ning jamadest inimfüsiolooogias. Süüfilis, leepra ja suhkruhaigus on vaid mõned. Kui kuuled kedagi tänavanurgal köhimas siis uskuge mind neil ei ole külmast ilmas kähe kurk või tatine nina. Vanad pauguvad tuberkuloosikepikest oma ihust tänavale. Linnas ringi seigeldes näed selle kes naeratavad sulle otsa ning nende hamad on verised. Kopsuid tulevad suukaudu välja.
Lisaks on meeletult leeprahaigeid, kellel jalad ja käed pole kohakuti ning eriti inimese moodi enam välja ei näe. Veel üks kena haigus mis Indiat ründab on suhkruhaigus. Indias on sama palju suhkruhaigeid kui ülejäänud maailmas kokku. Iga 3 hindu on haige. Suhkruhaige.
Samas suhteliselt mõnus oli vaadata inimesi Goal. Terved, rõõmsad ja ilusad :-) Meie midagi ligi ei korjanud, kuna kasutatud alkoholikogused, vee rõõmud ning muud psühhotroopsed teisendid ei tekitanud isegi võimalust et mõni tont kuskilt kinni saaks haarata. Mul isegi pidas sulgur nagu just poest tulnud singipakk.
Poliitika
Poliitiline seis Indias on keerulisem kui Tootside suhtedraama või see kuidas Kristiina Heidmets missiks sai. Igas osariigis on oma parlament ja kohalikud omavalitsused. Peale selle on veel üldine riiklik juhtimine. On peaminister ja President kellel on uueks ametiajaks valimise eel 85% rahva toetus. Ma olen sellest kõrgemat toetusprotsenti kohanud veel vaid Valgevenes või vanas NSVLis, kus ikka normaalselt 99% toetusest läks vajalikule kandidaadile. Indias on tegemist aga vabade valimistega :-) Raju.
Samas mässumeelseid piirkondi on kah. Nii põhjas kui idaosas. Seal isegi meie seal viibimise ajal paugutati püsse ja killiti mõningaid ebaolulisi kõrvalosatäitjaid. Põhjuse leiab alati. Aga poliitiliselt on dualistliku süsteemiga India suhteliselt killustunud, kuna iga osariik on autonoomne ja isemajandav.
Suhted välisriikidega on keerulised igal pool. Indias on need aga ikka teravad. Üheltpoolt Pakistan, teiselt Hiina ning kolmandalt veel kaunis maailmavõrdsustaja USA. Pakistaninga on sõditud pidevalt. 197o aastate pikem sõda on tänaseks küll enamustel meelst kadunud, kuid mõned pered ootavad siiani oma omakseid Pakistani vangilaagritest tagasi. Tõenäoliselt ka vastupidi. Hiina see vastu on suur küsimärk igal pool. India ja Hiina suhete nurgakiviks loodetakse lükata vastastikune tuumapakt, mis tähendaks piiranguid ning ülevaadet. Sama asja aetakse ak USAga. USA aga ei mõista India majandusvõimu ning peab neid ikkagi perifeerseks matsiühiskonnaks. Olgugi et viimase aasta jooksul on India ostnud ülesse nii ameerika kui ka euroopa ttevõtteid. Ja mitte 100 000 eeku ettevõtteid vaid angu miljardi dollari ettevõtteid. Majandus õitseb ja poliitika annab sellel aina ruumi ja luba.
Uus Ühiskond
Uus Ühiskond on rubriik, kus peaks rääkima sellest kuidas India tegelikult toimib, kuid ausalt öeldes pole mul õrna aimugi. Selleks peaks seal ikka ea paar aastat elama et seda mõista. Samas linnades toimub sama mis igalpool mujal. Globaliseerumine, tehnoloogiline revolutsioon, kommete liberaliseerimine ja ineternetiseerumine.
Igal noorel on iPod ja läppar, uusi kuulsaid muusikud ja filme teatakse peast ning seks ei ole enam tabu nagu enamasti India kohta aatakse. Olgugi et kokkulepitud abielud prevaleerivad ning enamus mehi soovivad et nende abikaasa oleks abielludes süütu, tuleb siiski märkida et enamus mehi on ka enne abielu seksuaalvahekokrdades nii meeste kui ka naistega. Gey on riigi okeika.
Metroseksuaalsus on kah in. Vägagi. Kuni 25 aastastelt noormeestel küsides, mis on neile olulisuse edetabeli 5 esimest asja ehk siis Masslovi püramiidi tipuastmed, saame umbes sellise järjestuse:
1. hea väljanägene
2. ilusad riided
3. raha et väljas käia
4. oma pruut
5. perekond ja kodu
Kinda skeeri minu jaouks. Mumbai, mis on Bollywoodi kodulinnaks, on teistest pisut erinev. Suurima majandus ja finantskeskusena on siia koondunud enamus India rikkusest ning noored ja ka pisut vanemad uus rkkad lammutavad linna nagu ise tahavad. Lugesin just lehest, kuidas noored kihutavadoma luksautodega purjuspeaga nats viltu ja satuvad kõnniteele. Eesti poleks sellest sittagi, keerad aga nats rooli ja kimad edasi. Indias aga tapad tõenäoliselt perekonna jagu seal magavaid inimesi. See on suht igapäevane teem aseal. Raju ah?
Aga noored on enamasti samasugused nagu meil - rõõmsad, lustakad ja sotsialiseeruvad. Neis loodetakse uut Indiat, seda indialast, kes suudab maailmas tõsiselt läbi lüüa. Samas majanduslikust aspektist on India täna ikka sajaa liides sealses piirkonnas, kui jätte Hiina ja tema müstiline edulugu korraks märkimata. Raha poistel on, oskusi on, viitsimist on. Andke minna. Hotmaili looja oli hindu, maailma suurima terasetootja omanik on hindu, kontinendi parim õlu Kingfisher läheb müüki kuna hindu seda ajab. :-)
Religioon
Religioossest plaanist on India sama mitmeksine kui tema inimesed. Põhilised religioonid - ehk hinduism, katoliilus, moslemiusk - katavad enamuse riigist ning uskuge või mitte moselmeid on täna Indias rohkem kui hinduismi pooldajaid. Indias on kokku 160 erinevat usundit, mis selle teeb aga eriti mõnusaks on see et ükski usun ei ole vägivaldne ning usuvaen on täiesti puudulik. Mitte nagu katoliku kiriku järgijad, kes protestatlikuse ja katoliikluse asja selgitavad kuuliga oma venna peas.
Templid ja mošeed palistavad linnu, alatrid on pea iga paarisaja meetri tagant. Inimesed on rahulikud ja pühad lehmad longivad mööda linnu. Palju on pühamehi kes pidevalt midagi kuulutavad, kes üritav oma sisemise jõuga inimesi päästa. Dalai Lamagi resideerub juba ligi 50 aastat India põhjaosas.
Inimesed
Posts
No comments:
Post a Comment