India vol.4: Pisut motisklusi, Natuke hindujuttu ...

Kirjutan siis nyyd natukene rohkem sellest millega siin Indias kokku olen puutunud ja koik kes siia tulevad toenaoliselt kokku puutuvad.

Esiteks pea olma valmis kohutava palavusega mis pidevalt ja igal pool valitseb, paeval ja oosel, vahet pole. Oosel on see isegi karmim kuna ohk ei liigu ja on lihtsalt lambe. Paeval saab paikese syyks asjad ajada.

Tegemist on subtroopikaga, kuid niiskus ja kuumus on siiski erinevad sellest mis on meie suved. Yhelt poolt on kergem taluda, kuid pidev vedeliku kaotus ja niisked riided muudavad asjaolud jamaks. Mere aares on lisamonuks meri ja tuul, mis jahutab. Linnades nagu Delhi voi Mumbai, seda luksust eritiei ole (olgugi et Mumbai on sadamalinn) ning pidev leitsaks lausa tapab.

Tanavapilt on suhteliselt troostitud. Majad on madalad, korrast ara, prygi vedeleb absoluutselt igal poool, koeri on meeletult ning inimesi on niii kohutavalt palju et hirm on peal. Mina kes ma pole just pisem mees siin ilma, kardan et kui ma suurema sammjuga minema hakkan siis murran neid poolek snagu Suur Toll jyrrarraku joonisfilmis.

De;hi on lisaks mustusele, konstantsele kuse haisule ka koige sudusem riik maailmas. Ja seda oli tunda. Isegi minu suitsetaja kops hakas tund peale joudmist streikima ja koha tuli peale. Sudule annab palju lisa ka fakt et koik paeval elutegevusest tekkinud prygi poletatakse :) suured lokked polevad igal pool ning selline suits aidab linna et loika voi noaga. Louna pool on seda vahem ning harva. Ka inimese on lounas suuremad ja kuidagi rohkem rilaksid.

Liiklus on sama perses nagu igas lounapoolses riigis. Reegel on see et kui sul on suurem soiduvahed oled kunna ja sealt siis hierarhia vastavalt laheb. Tuled, eriti suunatuled, kasutust ei leia. Signaaliga antakse marku koigest: soovist poorajta, tagurdada,peatuda voi mida iganes muud teha. Samas tanavatel annavad tuld lehmad, kes rahulkult maletsedes oma asju ajavad ning pidevalt liiklust segavad, hobused kaamlid ja koikvoimalikud riksad ehk 3 rattalised kaanega tsiklid mis 30 ruupia eest sind kuhu iganes viib.

Klassikaline ostu-myygi suhe algab sellest et sell vaatab otsa ja leiab et sul laheb seda jubedalt vaja mis tal pakkuda ja ta siis moosib sind. Hinnaga lyyakse esiteks kirves, naiteks miski kamiir sallli eest kysis 800, ma ytlesin 50. Vana vaatas jube lollaka naoga otsa ja lausus 700 ja mina jalle et 75 jnejne, kuni lopuks onnelikult 200 ruupia eest salli ligi sain. Kvaliteet ylihea ja sall vaga ilus :) Musil laksid nyyd silmad sarma onjuu... :)

Aga koik kaib kaubeldes ja koik on myygiks. Indias on ka jube palju kerjuseid, kes pidevalt sult pappi manguvad ja kuidagi ei lahku sinust ja lopuks lausa selga ronivad. Olen sellega Sarajevos ja seal kandis ringi kolades sellega kokku puutunud, aga siin on kerjust hulk ja nahaalsus julm. Vaga julm. Nad rebivad sul kaest mida iganes ja kihutavad sellega tundmatusse. Ma jain nii oma vee pudelist ilma. Ja lapsed tulevad kambakesi ja roogivad ja sakutavad ja lahti ei lase. Tegelikult on keiss selles et no. pimp votab lapsed enda juurde toole ning kerjatud raha korjab ara. Raju.

Kui mainisin et koik on myygiks siis seda ta on. Bhopali linna rongijaamas tuli minu juure yks onnetu mees, kelle jalge vahel sibas kauni naeratusega armas poiss. Vaatasin et onelik isa ja kuulan ara mis mureks. Mure oli konkreetne: ega sa last ei taha osta? Pakin sisse ja kohe annan kaasa? Sae pekki, ma kysisn kohe yle et mida, kas ma kuulsin oieti. Mingit eksitust ei olnud, laps oli myygiks. Kui palju tahtis poisikluti eest ei joudnud kysida, sest ment peksis kuti meie juurest minema.

jatkub ...