Okeaania vol. 5: Teel Bribane ja Queenslandi (kuratneilemeeldibsedakuningannatigalepooletoppid!)

Eduard Korootin koigile! Hanson rohib peenart!

Oldi siin mures, et mul vaja jeeestikeele speller kinkida, kuna nii keeruline pidi olema grammatilistel eestikeelikutel minu rabustsusi rasek hoomata. No proovin paremini, kuid esteks peab manima et ei ole kuigi ergonoomiline see klaver, mida kohalik kangukurukarjus mulle ette soodab ning lisaks ei ole ka olek enam kell 11 otakul kuigi sirge ja loomuomane niet pyydke vastupidada ning septist keelekursustele.

Aga nyyd siis edasi heietusi Austraalia.

Viimane kirjutis jai kenasti nadalate taha, kui olime Sydneyst lahkumas ning eesseisev autotripp kenasti meelt kirgastamas. Teate, ei ole raisk yhti nii lihtne soita 6 tuhat kilomeetrit Toyota Corillas, mis pidevalt 150 kilomeetrist tunnikiirust sisse haarab. Aga jätkame astmeliselt:

Tee, mille pikkuseks juba varem mainitud 6000 kilomeetrit liikus läbi erinevate tagurpidimaa linnade, millest enamusel kas täiesti absurdne või siis vanast maailmast kopeerpaberdatud nimetused. Esimene suurem koht kuhu maandusime oli Newcastle nimeline rannikiulinn, mis enamasti (nagu ka tema vanajuuropi esivanem) tööstuslinn ning suure sadama asupaik.

meie sinna saabudes oli sadama lähistel madalikult tohutusuur Probo Kuala masti õlitanker, mida umbes 7 puksiiri üritasid lahti sikutada. Vägev vaatepilt. Aga koht ise on pisikene nagu püksinööp. Külm oli toona ning eriti kaua me seal ei hänginud. Keerutasime tiiru linnale peale ja siis mõnusasse päkkpäkkerisse kotile. Aga see hotell on mainimist väärt. Tegemist oli vana koloniaalajastu imetabase majaga, mille majesteetlikud koridorid, viktoriaanlikud trepimonstrumid, metsikud kaminad ning üleüldine puine ilme aitas mõnusalt kaasa veini kiiremale omastamisele.



Liikugem edasi järgnevate asustuste manu. Enne suurlinna nimega Brisbane jäi minu teele ette paigad nagu Port Macquarie, millest edasi Coffs Harbour ning Byron Bay. Enamasti suht ilmetud linnamoodustised, kuid märkimist väärib sallitallajate meka Byron Bay, mis on esimene maalapikene mandri Austraalias, kuhu hommikune päikesekiir oma pehme paituse asetab. Nii me siis Mardiga seda kaema läksime. Aiaiaiaiaiai ... ilu nagu Tyra Banks.

Aga muusosas suvaline Klooga.

Brisbane millesse seekordselt sisse ei keeranud tõukan ülesse postituse kui oleme tagasiteel Sydneysse. Siis saab täpsema pildi manu mis värk seal on ja kas on ka väärt mainimist.

Põmst oli enne Brisbane üks oluline, minu olemusele oluline, paik: nimeks Surfers Paradise. Suur, meeletute pilvepurustajatega linn, mis nagu vorst külapoeletil mööda ranniku maalilist randa kulgeb. Kuna surfihooaeg oli täies vormi, kuna laine lõi lagipähe ning tuul paiskas suurema mehe, nagu mina, mõnusasse langevarjueffekti. Lõbuskoht, kuhu tuleb tagasi minna.



Brisbanest lõunas asub selline koht nagu Suinshine Coast, linn ast põhjapoole jääb Gold Cost. Mõlemad looklevad kumbagi suunda miski 150km ning tähistavad kaunimaid randu ning majutusasutusi. Põmst igalpool sama keiss, suur valgeliivaline rand, paljad pepud ja suured lained ... igiarmas!

Põhimõtteliselt lookels sealt edasi meie tee mööda Bruce Higwayd, mis keerutas ennast rannikult minema ning platseeris ennast meeletute ja uskuge mind ligi 2000 kilomeetrit meid saatnud banaani ja suhkruroo istandusteks. Näha polnud kottigi. Vahepeal maandusime Rockhamptoni nimelises linnas, mis on tuntud kui Austraalia lihapealinn. Kole linn.

Edasi põhjapoole kyndes saabus teele McKey nimeline suhteliselt normlen keskläänelinn, mis pakkus meile, kui ma ei eksi korraks kehakinnitust ja kustus meelest.

Aga paik mis hakkas juba fanki meelde tuletama ning jalg vaikselt Rock The Funky Beat'i tatsuma hakkas on koht nimega Townsville. Muhe põhjalinn, kus soe, päike, palju inimesi ning rand kohe linnakõrval. Enne Cairnsi, millest nii kuradi palju kuulnud tõeline pärl.

Seal tahtsime peenised voodisse asetada, mis muidugi ei õnnestunud, kuna koht sedavõrd marvelous, et kõik hotellid silmini rahvast täis. Kusjuures, käimas off-season. Soovitan külastada.

Vut sedasi. Tee põhja nagu ma juba vist olen mainimud oli huvitav ning pikutud intellektuaalsete vestluste poole teemadel kapitalism vs. sotsialism või kumb võidaks kakluse Edgar või Pätmän. Hariv. Lisaks lugesin paar raamatut läbi, kui mart vasakpoolset rooli käänas.

Niisiis,

Päkk in a few ...

Okeeania vol.4: Kimame pohja!

Kell on 9.22. Paevaks on pyhapaev ja kohaks veel viimast hetke Sydney. Valjaks otsis sjut meile Hertzist auto, miski jubepisikese punni, millest tuleb esiistmed valja tosta ning pambud nooriga katusele tommata.

Peisikli on meil plaanis nyyd siis hakata kihutama New South Walesist (Sydneyt ymbritsev maakond) pohjapoole Brisbanesse ning edasi ylesse korallrahule linna nimega Cairns. Seal on soe, inimesed onnelikumad ning sukeldumishooaeg avatud. Hommikul veereb pisikene oopelijunn meie hotelli ette ning kaks pooljommis saga alustavad orienteerumist vasakpoolses liikluses :-) See saab olema yks lobusamaid.

Igaljuhul vaikene ylevaada viimasest kolmeast paevast. Enamus paevi on olnud absurdikad, kuid jaganud ilmeksimatult yhte kindlat mustrit: oosel 5h und, paeval 12 h kolamist ja lollimangimist ning kella 7st taas moned tunnid und. Ka tana laupaeva otakul, kui oli plaanis mitte, ma korrutan mitte uinuda, kukkusime valjakaga molemad nagu vene soldatid sitas saksa sojafilmis, yksi, vaikselt ja kuulsusetult.

Sydney on linnana yks lahedamais kuhu ma oma jala tostnud olen. Linn asub umbes 1700 ruutkilomeetril, mis meie kiire arvutuse kohaselt on tapselt 26 korda vaiksem, kui meie kaunis kodumaa. Siin elab 4 miljonit inimest ning see linn on suur.

Aga hurmav on selle asunduse juures see, et Sydney kesklinn on monusalt kontsentreeritud ning olgugi et miljonilinn, igasuguse probleemita jala labikammmitav. Peatanavad Pitt Street ja Georg Street (kohalik koige suurem kaubandustanav, kus pompoosne Queen Victoria kaunabduskeskus, linna LV ja muud kraami) jooksevad pisikese keskuse yhest otsast teise ning on ideaalseks orientiiriks.

Kummaline on asja juures see, et kolamiseks labi pilvelohkujaterajooni Harbou Bridgeni (kutsutakse ka coathanger bridge) ning edasi botaanikaaedadeni, mille vahele jaab ka koige kuulsam Sydney ehitis ehk 6x kallimaks osutunud ning 1973 aastal kuninganna poolt avatud ooperimaja, mis kusjuures oosel on super kaunismaailmaimekanti ehitis, kuid paeval suht suvaline aspestist korts, mille tuulevarjus hea pudel veibntsi sisse kallata.

Sydney jaguneb meeletule alale tanu sellele et enamus piirkondion kaetud madalate paaripereelamutega. Sea siis kesklinnast eemal asetsevates asundustes. Kogu ookeaniaarne piir on tais monusaid promenaade ning linn on pisut idiootselt mitmetasandiliseks asetatud. Madalamad majad on pikitu labi pilvelohkujatega, mis siis omakorda on pikitud pisikeste, kahekordsete elumajakestega. Absurdne linnamaatik. Lummab sind ning tapab lihtsusega.

Aga igas korralikus linnason ju oma soho, oma vanalinn ning lasnakas. Sydeny Molin Rouge voi Soho on selline koht millel nimeks King Cross, mis tegelikult kandis nime Queens Cross (aussile ikka jubedalt meeldib igale kylale, majale voi kortsuel kuninganna nimi pylge pista), kuid seda aeti pidevalt segamini Queens Gardeniga niet muudeti ymber.

Kings Cross on selline, nokuidas oelda, koikide roomude impeerium. Kui sa siit ei leia seda mis sa reedeooks otsid siis mine koju ema juurde. Yhesonaga kui sa siit seda ei leia. siis sa seda ka vaga ei taha. paevaed restod teevad labi kenakese metamorfoosi, muutudes kella 8ks otakul rahvast pungil pupsikuteks ja sealt edasi siis suurte maoori kuttidega uksel edvistavateks ooklupsideks. neid on ruutkilomeetril tohhujaaibolse.

MMeie esimene Kings Crossi kylastus lahenes kohe kiiresti stripiklupsi poikamisega. Kiirseletus siinkohal siis, mis tahendab siinamil stripiklups. See on kolmekordne korts, kus esimesel korrusel on video, ajakiri ja raamt. Teisel korral ajab miski eit ennast urvi ning on enamvahem kena. Kolmas on aga streight-up litsimaja. Sihukene vark. Maksad 5 toltsi piletkat ja saad kaasa suuresonalise opetuse "first floor is boring, second you got all nudity, girls showing pussy and what not and on the last floor you can go to fuck, if you fancy ". Simpel.

Inimesed aka. aussid

Nagu igayks maist on kuulnud ning mis siin kolades iga sekundiga selgeks saab, on see, et aussi on kuratlikult ladna saga, rahulik ja sobralik, ylbust ei kannata ning lollust aitab lahendada. Monusad sagad. Nende lingo on taiesti segamini inglise keelest ning kohalikust slangist. Uskuge cockney aktsent selle korval on nagu peer tornaados.

Igalpool lennatakse sulle juurde, paritakse kuis laheb, kust parit, kuhu mineka ja soovitavad kiiremas korras pohja-austraaliasse yle kolida. Seal soe ja surf is up ...

Nagu enamus suulinnu on ka siin rahvaste paabel. enamus valismaiseid immigrante on pilukad, hiinast, vientamist ja bangladeshist. Hindut on vahe, tyrklast on vahe ning ka muid nagtu venkusid ja musti. Peamiselt ikka monusalt aariaraasiline linnakene. Sitatoo teevad aga ara immigrandid, samal ajal kui valge meha istub kontori, loeb miljonit ja laheb ohtul 5 taalast Carlton Droughti tegema.

Backbackerites (magusad hotellid) kohtab selle seltskonna koorekihti. Me asume Sydney kesklinnas, Pitt Streetil, ooperimajast 20 mintsa jalutamise kaugusel. Sisuliselt asub Hilton sitemas kohas. Aga fakt on see, et igayks kes ringi uitab ei ole eksinud, vaid tsekib maailma. See on nagu see ytlus, et randamine on nagu raamatu lugemine ning see kes ei kola loeb sellest raamatust vaid lehekylje. Filosoofia.

Aga mingil hommiul oma hostelis silma lahti lykates, mingis suuremas dormitoris mollas seal miski naiskaringi. Pool alasti ja unisena. No ega mul parem meel polnd, jetlag ja eilne viin veel sees. Naahui, suur oli mu yllatus, kui naiska kysis et kust me parit nign minu vastuse peale et Estonia vaatas tyruk mulle sinisilmselt otsa ning lausus "KURAT" ja "MUL ON KOHT TYHI" puhtas eesti keeles, pisikese nederlandiska aktsendiga.

Samas naiteks jaapanlasest klaasikunstnjik Masa, kes siaa surfama tuli ei tea et euroopagi olemas on. Kuradi douphead. aga yllatavalt vahe on siiski neid sallitallajaid siin kes meie kaunist, madalat ja HIV+ pikitud kodumaad ei teaks.

Kodus ja voorsil aka. rannad

Sydneys on terve karukas randu, enamus aga kesklinna piirkonnast korralikult valjaspool. Kuulsaim Sydeney rand on Bondi, mis on ka piirkonnanimi ning see on linna rand. Siin ei filmitud "Kodus ja Voorsil". Paraku on see selline koht, kus Vaikne Ookean otse randa peksab ning monusat lainet loob. Hetkel on talv ning seetottu laine pisku kuid surfarid ja surfitarid ikkagi lainetes.

Bondis on suplusmeeskond, mida kutsutaakse Bondi Icebergs. Liikmeks saad siis kui supled sellel rannal igal pyhapaeval vahemalt neli aastat jarjest. See on rasek, sest hetkel on vesi ikka kuratlikult jahe.

Edasi tuleb selline koht nagu Manly, mis on praamida pool tundi soitu pohja, otse ookeanile. Seal on kjuul koht, mida saab toeliseks beachipiirkonnaks nimetada. Madal ja suvine, isegi eila seal kolades oli paike soe ning ajas jala vette. Kylm. Siin ei filmita "Kodus ja voorsil".

Manly on lahe veel selle poolest et see on koige kiirem viis kaduda suurlinnas Parnu tyypi taieliku letargiasse. Kollid vedelevad rannal jha ootavad lainet, muss mangib ning keegi voistleb kuskil. Pooled vanad on eilasest veel joogised ja grillivad rannas, keegi kakub promenaadil kitra ning paike laheb ainult kuumemaks.

Edasi saame koha, mis on pisut veel pohja, nagu Queensclif. Ilus, sarnane Manlyle, kuid pisem. Siin ei filmitud "Kodus ja voorsil". Veel pohja minnes jouame kohani millel nimeks Freshwater ja Narrabeen. Siin ei filmita "Kodus ja Voorsil". Seda lolli sarja pannakse kokku Seven Studiotes Mobbs Lanele, Epping'is.

Nimuudu siis. Koikides randades on jube tugev hoovus ning kindlasti paar haid ja muud lojust. Nendest mereloomadest konoldes, kaisime Sydney Akvaariumis ning viskasime Haile, raikalale, kuningkalale ning hiiglaslikele tuunadele silma peale. eriti ei viitsiks nende kollidega kuskil Korallrahul 18 meetri sygavusel sukelduses silmitsi sattuda. Kuid siit vaike mote, kui seal rahul on ise asja kontrollides pooltki nii kena kui seal akvaariumis paistis sii ma sinna vee alla ka jaan.

Hommikusoogilinn Sydney

Siin linnas on tervet hunnikute kaupa selliseid kohti nagu Food Court, mis tahendab peisikli tohutusuurt selvehalli, kus sada erinevat kiirrestot. Hiinalinnas, mis on meie juurest 5 minuti tee kaugusel nign taiesti jabur koht. Asutks nagu kontinendilt kontinendile ja taiesti teise keskkonda. Igaljuhul hiinalinnas on tuhat miljonit soomaurgast, hinnad praadidel 5-12 taala ning 3 paeva portsud. Miso on sitt, mis toidu juurde antakse aga muidu on super.

Tyrklane pakub kebabit, hindu enda rokka ning mis pohiline sushi ei maksa siin muffigi. Siit siis perek Hionitele yleskutse, kimage siia. Selle Stockmanni kausitaie sushi ja makiga saab siin katte 40 eeguga ja koha peal volditakse nori sisse. Nii varske et lirtsub hamba all.

Ausside oma sook on inglaste sook, hommikusooma ja kange kohvi.

Okeaania vol.3: Land Down Under

Welkommen till Australia!

Enyveis, peale 17 tunnist lendu ning ligi 24 tunnist vahet Dubaiga saabusime lopuks Austraaliasse. Oigus on neil kes teadsid et siin on talv. kraadi on kuskil 15 paeval (heal juhul) ning kuskil 8-10 oosel. Tuul on talvine ning palm on nukker. Maandusime kell 8 hommikul ning ajad ja paevad ja koik on taiesti sassis. Biokell ytleb "maga", muu keskkond ytleb "hommik", mine jaura.

Peissikli saime esimesel katsel koha monusa oomaja, kesklinnas estend nimelises pakkpakkeris (Sydney Ooperiteatrini on kuskil 20 mintsa jalutamist), tsekkisime ennast sisse ning panime urrud kohe linade vahele. Ilma erilise probleemita sai 6 tundi lennukiistmemaitse suust valja magatud ning kiku ara pestud. Nali selles, et kui arkasime kell 6 oli valjas juba pime. Hetkel on meil kell pool kymme ning val;geks laks alles kell 9 (segaduses biokell ajas mekk 6 ylesse juba, miks ei tea, kuid arvestades et kodumaal on kell 8 tundi taga siis kell 22 on tavaline esimese viinakoksi aeg :-)).

Pimedas kolasime moned tunnid Sydneys. Viskasime silma Ooperi majale, Harbour Bridgele ning kogu muhedale Sydney skailainingule. See on selline kuratlikult muhe linn, kus on piirkonnad nagu Kensington ja The Rock voi Woolloomoolloo. Ei tee nalja.

Eniveis, jattes korvale tuule ja talve (tana mytsi ja kinnaste jarele, arvestades et NZLis on veel kreisim ilm ja hiljem ka lumi peris vajali atribuutika) on linna kurjalt muhe. Madalad majad ja pilvelohkujad on segamini, karges letargias, monorail kihutab nagu silm tulevikku yle su pea kui kolad monusas pargis The Rock linnajaos, kus enamus maju on vanade kaupmeeste 19 sajandi kivist majad, miljoovaartust nagu ratsahobuyss***a!

Aga kuna me olime sygavas lummuses ooperitetris, kohalikust konekeelst ning nendest pilukates (vist filipiinod), kes meie pakkpakkeri soomaurkas omale nuudlit praadisid on tunne raju. Nagu koik raamatud ja siinmaal kainud kirjeldasi non aussi vaga muhe ja iisikouing, sobralik ning tydrukud on kaunid ... uuuuuuu ... sellised hommikul-karjatasin-hobusega-punti-vombateid-aga-nyyd-panen-D&G-selga-ja-kiman-ooperisse tyypi tyrukud. Vaga maalahedased ning usutavad.

Praktika saab kohe elusuuruses meile selgek, kuna tana on esimene valge aeg Sydneys niet uued postitused, kui vombat nahtud ja linnal tiir peal. Nyyd kiire Forster ja linna.

Okeaania vol.2: Dubai

Avaldan kohe kiire vabanduse: palun anda mulle andeks kirjavead, topelt tahed ja ahmane jutt, kuiseda pekas ilmnema. Nimelt olen ma jommis nagu Hillar Hallaste Parnu litsimajas. Ytleme nii et sai kohaliku eestlasega pidutsetud, peris kurjalt kui aus olla. Nibin nabin sai lennujaama.

Aga Dubai, et meelest ei kaoks, on osutunud meeldivaks urkaks. No sona urgas tuleb siin ses seisukohas lugeda jargnevalt: "papiga maaritud korb, kus kasvab valja maailma rajuima Oidipuse kompleksiga inimeste ehitatud linn, kus koik on suure, parem ja korgem kui varasem". No kurat, nad ehitavad ju juba kolmandat palmi Parsia lahte.

Dubai on 1833 aastal asutatud linn, mis on yks neljast Yhhendemiraadist, mis suht vabas koosluses eksisteerivad. Praeguse emiiri vanamees oli see eks esimesena alusas plaaniga ehitada Dubaist maailma suurim ja voimsam linna. Hetkeseisuga see neil ka onnestub, vist.

Igaljuhul, alustame algusest. Dubai on maailma koige karmima immigratsiooni ja kriminaalpoliitikaga riik kuhu minu tee mind viinud on. Meestega on veel kuidas on aga naisterahvad on Dubais ikka suhteliselt kusetud. Pohimotteliselt jargenb praktiliselt igale seaduserikkumisele valjasaatmine voi valjasaatmine, millele eelneb aastakene kongis.

Kuna tegemist on karmi kliima ning naljakate huvialadega tsivilisatsiooniga (araablane on alati keeruline kaamel olnud) siis ka karistused samast valdkonnast. Kokkuporkel kaamliga on trahv minimaalselt 25 000 UADd ehk tsirka 80K krontsi. Kindlasti hakkab omanik vaitma et tegemist oli voistluskaameliga ning kahjukulu touseb paugust miski 50 000 UADni. Keegi kaamli jooksukiirust loomulikult kontrollima ei hakka. Kui kaamlipidajaks on aga emiraadi kodanik siis pole eriti millestki raakida - papp ara maksta, istud paar kuud kongis ja siis lendad koju tagasi.

Asi laheb veel paremaks. Koraanis seisab kirjas et "see kelle aias kasvab viljakandev palm, ei ole kunagi naljas". Niisiis, kui sa kihutad oma maasturiga mone palmi sirgeks pole ka pikkapidu. Kohene traghv 75 000 UAD ja kinni aastaks. Lisaks muidugi maalt valja.

Naistel on selles suhtes yldse pe*****, kuna kohalikule mehele on naine vaid ahi kuhi iganatukse aja tagant pats kuumama panna ning erilist muud eesmarki ei kanna, pole ka naistele mingeid erilisi lihtsustusi tehtud. Ytleme nii, et feminism pole just kuigi au sees, reeglid on sama tihedad kui eestikeele grammatika.

Mitteabielus naine ei voi Dubai elada kellegagi koos, osta ilma litsentsita alkoholi ega synnitada. Esimese kahe puhul jargneb tavaliselt moni paev kartsa ja deporteerimine. Viimase puhul pannakse sind aastaks kinni ja laps aetakse lastekodusse. Kui kartsast vabaned, antakse sulle laks pikki perset ja ulatatakse lennupilet.

Yldiselt on kohalik moos sellise kaitumisega rahul ning ootab abielu kuna see kindlustab heaolu. Liskas hoiab igast jamad eemale.

Perkonnapoliitika

Kuna riik soodustab abielusid emiraadi kodanike vahel, tahendab see jubedal hulgal soodustusi. Abielludes lendab mehe panga kontole 240K eestlast, riik annab villa, auto ning too. Lisaks maksab perek. elulopuni vaid 1/3 elektrist, vesi ja muu kraam o ntasuta. Samuti on emiraadipere lastele tasuta kooliharidus, mis ise tasudes on absurdselt kallis.

Dubais on lubatud mehel votta max. neli naist. Naistele see eriliselt kyll ei meeldi, kuid mis parata, erinevalt Kazastanist ei ole naistel mingit valimisoigust ega otsustusjoudu (geid siniste mytsidega vist kaima ei pea).

Seks enne abielu on suht tabu ning nagu igas moslemiriigis on nikutet naine rikutudkaup ning suht hoorastaatuses. Mehed aga naudivad litside seltskonda ilma probleemita. Hoora on Dubais, nagu ikka peamiselt venelannad, nagu sooja Soome saunas ning hinnad VAU haaliku vaarilised.

Ehitubbuum, minu kann!

Nyyd, Soorukad ja Kruudad, Vooglaiud ja Annused, pange omale napp ninna ja vahetage ametit. Jutus sellest et eestis on ehitusbuum on samapalju loogikat kui jarvepohjast tulevatel mullidel, milles laused aikommerikerikommerikeri. See et meil tommatakse paari aastaga kesklinna paar torni pysti ei anan buumimootu.

Duabisse on viimase 5 aastaga ehitatud 3 Tallinna suurust rajooni, lisaks veetakse korbe Parsia lahte et viimistleda Palmi nimelist saarestikku nign ehitada koiki maailma riike sisaldav Maailm. Hetkel ehitatakse korraga Dubai Harbouri nimelises piirkonnad 500 kuni 50 korruselist pilvelohkujat - nii kontorid kui eluruumid. Planeering on jargmise 5 aastaga panna pysti veel 2000 sarnast.

Kuna Emiraadis on vaid 20% elanikkonnast (Dubais koigest 7% elanikest) emiraadi kodanikud, moodustab ylejaanu peamiselt hindu (60% elanikonnast) ning bangkladeshi ja vietnami riisikiimleja. vaartuslik hindu rakendatakse ehitus"inseneridena", kelle kuupalk on miski 5000 krooni. Koikidel ehitusobjektidel kaib too 24h tunnis ning pilvelohkuja valmimisaeg on keskeltlabi 8-12 kuud.

Jattes korvale majad ning meeletud tee ja sadamaprojektid, ei paase ymber Parsia lehte veetavast korbest, millega hetkel moodustatakse Maailma nimelist pisikest maailmakaarti, kus igariik on myya ning ostjad leitakse personaalkutsete alusel. Naiteks, Eesti suurune ala maksab 15 miljonit krooni.

"Maailmas" ei oel yhtegi silda, yhtegi teed, kuni selleni kui riigi omanik seda sajama hakkab. sisuliselt on omanikuus riigi president ning voib oma riigis teha mida iganes. Kasvatada lambaid, kylvata nisu voi alustada nudistide uusima religiooniga.

Edasi jouame siis naiteks hotellide juurde. Plaanis on hotell nimega Da Vinci, mis tahendab korget torni, kus iga korrust on voimalik hydrauliliselt 360 kraadi poorata. Pomst, keerlevad koik korrused oma suva ehk siis elaniku suva jargi.

Kuulsaim hotell ehk purjekujuline Baja Al Arabia on varsti pisikene piisk, pikas kusejorus. Olgugi hetkel koufge suurem hotell maailmas, koige kallima ja koige parem on tulemas taiesti jaburiad ehitisi. Hetkel ehituses olev koige korgem maja maailmas, mille loppkorgus on oplaanitud 800 meetri kanti valmib korrus nelja paevaga ning omab vopimalust et kui maja on valmis saab seda hiljem ka korgemaks vorpida.

Ahjaa, lisaks tuleb Dubaisse, maailma pikim sild, suurim kultuurikeskus ning suurim, Mall of Dubai nime kandev kaubanduskeskus, mis on samasuur kui 50 jalkavaljakut. Frikin' Oidipused!

kiirelt seletan veel ka kohapeal kasutuseloleva termini BBT ehk Bigger,Better, Taller, mis seda otseselt ka tahendab. Maitsetus ei ole issue, ilu ei ole issue. Pea asi ert BBT.

Joomatuurid

Lakkumisega on Dubais sedasi, et kui litsents olemas (mis tahendab 2 nadalat ootamist ja kogu oma ajalii, ppluss dokumentatsiooni esitamist) void osta mingi kindla kvantiteedi kuus. Kui litsentsi pole ja ostad (yhes emiraatisest on olemas alkopood, mis kerge AKMi eest sulle kasvoi havitaja MIGi kohale veab). NIet katte saab, kuid risk on suur. Kui ment sind peatab ja sul valet alkot kaasas, mata kasvoi liiva alla. Voi joo ara. Alkose peaga roolis olemise eest on vaiksem trahv, kui omamise eest (sic!).

Alks on aga kallis, nii kortsus kui poes. Sigaretti aga voib suitsetada kasvoi synnitusmajas. Piirangut pole. Muu narko on ka suht kattesaadav, kui tead kus uurida.

Parim on aga see et kuigi islami jaoks on alko haram ehk mittekoser, siis ega sellest kuigi kinni ei peeta. Kui on ikka vaja paevapinged maha saada, pannakes tilka niet ujub.

***

Igaljuhul MONKILAND lopuks pakkus kenasti emmotsiooni ning kohalikud jeestlased aitasid sellele palju kaasa. Ja eestlast on emiraadis palju, kinnisvara ja logistika peamiselt. Isegi koolioe leidsin eest, aruandmata :-)

Valjaks oli aga hammastunud kui palju on ikkagi riigi kahepalgelisust ja seda nii kirjutatud kui kirjutamatute reeglite hulgas. Paraku tuleks sinna riiki ka varsti minna, kuna miski paarikymne aastaparast ei mahu enam liikuma.

Fakin' monkiland!

Dubai esimene mulje on korralikult persses. KOgu see kuradi riik kukuks kokku kui nafta papp ja korralikud investeeringud ara votta. Taielikult absurdini viidud pohhuistlik suhtumine koikidesse tegevustesse ei luba kyll arvata et miski muu kui raha seda riiki pysti hoiaks.

5 kohtakust me kysisime et kas on vaja viisat riiki paasuks siis 3 vastas et mudugi mitte, astuge aga pardale j auurige mis Dubaipakub. 2 tykki aga ytlesid minu kena sinist passi vaadates, et ime ennast, te pole isegi juuropi liidus, mis ilmaviissa jutt see on. Nu sai siis seletatud ignorantsele hindule (neid on siin niipalju et mul on flashbackid yhest teisest reisust. See ei ole hea) et usus juba moni aasta oleme, abi sellest mudugimidagi ei tousnud. Hindu vehkis pead paremale ja sakule ja seletas et tema teab ja meie olgui vait.

Igaljuhul maariti meile pahe 50 taalane viisa, mis oli meil tegemata Eestis kuna tuli valja et viisa votab aega tapselt 7 paeva et valmida (vaja on kena hulka tasta uuringut, siis byrokraatia ja lopuks kohliku postiteenindaja kiiremat kondi) ning mille tegemie piiril vottid 20 minutit. Backgroundi uuring sai teoks kysimusega kas kinni oledistunud. Vastus EI andis naeratava kausungi "Terve Tuloa Dubain". Ikka nii hull soomlase morda on ees vist. Vittunpojat.

Aga asi jatkus kiirelt sellega et hotell. mille broneering sisaldas ka transfeeri lennujaamast leidis et tegelikkuses ei ole vist hea kui inimesed kuidagi ise otsustavad ning pani meid fakti ette kas kohe hotelli voi siis mitte kunagi kuna rohkem transfeeri pole. Muhe ah?

NU 3 tundi viisa nikkumist ja nyyd eriti meeldivad vestlused nii piirivalve, taksojuhi kui ka hotelli tindinikkujaga ei anna mulle muud voimalust kui nimetada se kuradi riik MONKILANDIKS. Aruandmata.

Tavaikar kaon puhta lina ja konditsioneeritud ohu juurde unele. Ahjaa muuseas, kell on 4 hommiul, valjas on pime ning 33 kraadi sooja, niiseka nagu maratonijooksja persses ning lohnad taiest uued.

Loodan et hommik on targem ning saab parema elamuse.

Leiters!

Okeaania vol.1: Kaks paeva hiljem

Moodunud 48 tunni jooksul, mis mooda lennanud kiiremini kui karbikust paugutet karabinirahetoi kaasa nalja nabani ja kriitilist momenti. Hetkel viibin kenasti Istanbulis Attatyrki nimelises Tyrgi International lennujaamas ning koblan esimesi uudiseid.

Igaljuhul, laupaeval, just enne arasoitu bussiga Riia poole, hakkas tekkima tunen et asi kuidagi liiga lihtne ning libiseb kui nuga labi pekise ihu, kuid vota napust rahu ei kestnud kaua.

Kuna reede oli toonud eesti meditsiiniperekonda uue doktori, Mart Valjaotsa nimel siis oli 14 tunnine joomatuur mehe ara vzsitanud ning koll laks koju puhkama. Mina kell 4 votsin talle kone, et tavaika, aja urruks pykstesse vota pudel ja kotid kaasa ning lippa Neinari pyhamusse.

Kihutasin siis ise varmasti bussijaama poole, oodates teist urru seal, kuid persetki. Valjakast polnd haisugi, ees ootas aga Dmitriev poiss, kes surest huvist naha kuidas me naahui saame, meid saatma olit tulnd. kell 16.53 votsin kone ning kysimusele kus oled, vastas karvane mehehqaal, et dussi all. Ma kaesin et kellele kuradiel ma helistan, nimeandusr mopsi ekraanil andis kindla veendumuse et ikka Mart see kes teises otsas koriseb.

Mart, pedant ja taielik korrafriik, tommanud pyksirihma lodvaks arvas et aega on nagu raba. Igaljuhul, pikk jutt lyhikeseks, ehmatasin Mardil dussi kylmaks ning saatsin Dimmiku kiirelt Purde tanavale jotat pyydma. Mart oli aga allarite peal, kotid seljas maja ette jooksnud, mille kuradi lootuses seda ma ei tea. Vanemad, kes ka olid poissi tulnud saatma asusid kohe majandama, papaa ronis kohe kuuti ja seletas bussijuhile olukorda, ema seisis lihtsal kaed laiali bussi ette. Kommuniitoo tulemusel oli valjakas kuus j apool minutit hiljem bussis, haises 3 meetri raadiuses ouhta etanooli jargi ning ei saanuyd veel eriti aru, mida?

Edasi: 4 bussi, 4 olut, peatus Valgas ja Riia loennujaam. Hunnik pargadega vastutulijaid, koledad slaavi moorid ning uni Poola ohuliinide ukse ees matil.

Kella 6ne lennuk Istanbuli on maluks samapalju kui sydametunnistus voi 2 keskaklass. Aga peris tore oli maanduda 35 kraadisesse kuumuskeskusesse. Kotid viskasime Left Luggage nimelisse auku, votsime pika riide peale ning astusime tolda.

Eelmise aastaga vorreldes pole linn palju muutunud. Koll tuli kohe esimese asjana karusnahka, suurt vaipa j anahktagi parseldama. Sinine Mosee paikneb samal kohal Aia Sofia korval, Tavuk Doner (kanakebaba) maksis ikka 14 krontsi ning kohalik kalamees vedas sitakala suurelt sillalt kodustele.

Iseenesest kena paev, mart poles paikesest ara niet ajab juba praegu nahka. Metroo systeem Istanbulis annab kenasti voimaluse 20 minutiga linnast lennujaama jouda nii et sai pika paeva teha. Monus oli vaadata kuidas kohaliku ylikooli uste ees olid sabad tarkuse taganoudjasit, kes koik miskit testi tegema laksid.

Miski fakuliteedi ees vedeledes ja paeva esimest pilsnerit lastes, tuli narvilne meha ning uuris kas me ootame ka paasu inka eksamile. Hetkeks tekinud paanika viis tagasi moni aasta :-).

Igaljuhul, nyyd Emiraatidesse. Dubai. Lend kestab 6 tundi. Kui veel voimalust antakse siis sajatan lisa.

Tsau-pakaa!

nagu ytles yks tark meha eelmisel suvel: Paneme nyyd liikumise peale! Laupaev, 23 juuni ning mkul bussi valjumiseni aega tapselt 2 tundfi ja 14 minutit. Valjaots on juu tais kuna sai eila herr doktoriks ning on 14 tundi pudelis uidanud ning loobumismotteid eriti ei evi. Veel.

Igaljuhul, asjad pakitud, toenaoliselt valed ja liiga palju, kuid korrigeerida enam ka ei saa. Peaasi et on pappi ja piletid, ylejaanu leiab kohapealt voi unustab tarbides kosmaarseid hulki alksi.

Kuna bussireis Riiga ning esimene oo RIXi permandol ei ole just koige meeldivam ajaviide Jaanipaeval, mil enamus inimesi kenasti yle lokke kargab ning peduiinide kombel Kuubat vabaks imeb siis votsin ka rehabilitatsiooni mottes kaas pudeli rummi, 4 oltsi, paki sigarillosid ning viimase numbri HUSTLER ajakirjanduskorgklassi.

Egas siis muud. MIna lahkun, teie olge vaprad. Naeme 20 august. Kui igav hakkab Lennake AUSsi voi NZLi kylla.

Tsau-Pakaa, kaamlid ja varbad

Lahku kodumaalt!

Haudiduudi, kaamlid ja varbad! Hanson kõblab taas ...

Vahe on olnud pikka ja kurikuulus. Palju joodud, palju nähtud, palju ... vahet pole. Igaljuhul, vaikimisest sai kaunis siiber ning suvinepäikese kiir ajas silmast sisse ja tuhina peale. Niisiis, nüüd istute ja kuulate mis mul jälle pajatada on. Hooaeg on taas alanud.

Mis siis vahepeal ka sündinud on? Igast. Kvartiira ehitasin valmis ja kolisin sisse, nüüd kõik käivad ahhetavad ja on kadedad. Naabrid vihastasin välja kuna hõivasin auto ja tsikliga ühe kahest garaažist, väljutades seal varem seisnud kola maj hoovile.

Mis veel? vennasvabariiki Ukrainat väisasime. Polekski nagu miskit selle kohta rääkida kui poleks Sakala vantidega seal kolanud.

Pidutsend ja magand ja vahele törts asju mille tõenäolisi tulemeid alles järgmisel aastal kaeda saab. Ahjaa võtsin kätte ja lugesin eelmise EPLi raamatusarja ära. Hea.

Kuid meeldivama suve saamiseks tuleb selleks talve minna. Nagu teist enamus teab siis hakkavad Hansalodjal käed vahel värisema, mis peale koll oma kohvrid pakib, soojakoti põue pistab ning kuskile poole ajama paneb. Aeg jälle sealmaal.

Laupäeval võtan moori kootud kihnuvillased kindad pihku, pistan pauna üll ja astun laeva. Ja kuhu minek küsiote: tekkis mõte minna maakera servale, vaatama kas on ikka ümar või lõpeb raisk kuskil suure kosega ära. Nimelt läheme eilsesse päeva Mille piir jookseb kesk Vanuatu saart. Sinna sii slähemegi. Mina ühel pool ja Väljakas teisel pool mõttelist joont ja mängime Koitu ja Hämarikku. Kuidas see käib ei tea, aga meil mõtted kuumad selleks ajaks juba ja ravimid kaasas.

RSSige siis see kirjaauk endale ära ja oodake postitusi, kuna rüperaal sedakorda kaasas. Egas muud ... mul jalad vähe värisevad ja pass on juba kramplikult pihus. Kui kõikide väljaulatuvate ihuliikmete ja terve mõistusega tagasi saan siis paneme paar kläuhkat, kui midagi maha jääb paneme ka paar kläuhkat.

nokkige siis teri ja loeme ...