Eduard Korootin koigile! Hanson rohib peenart!
Oldi siin mures, et mul vaja jeeestikeele speller kinkida, kuna nii keeruline pidi olema grammatilistel eestikeelikutel minu rabustsusi rasek hoomata. No proovin paremini, kuid esteks peab manima et ei ole kuigi ergonoomiline see klaver, mida kohalik kangukurukarjus mulle ette soodab ning lisaks ei ole ka olek enam kell 11 otakul kuigi sirge ja loomuomane niet pyydke vastupidada ning septist keelekursustele.
Aga nyyd siis edasi heietusi Austraalia.
Viimane kirjutis jai kenasti nadalate taha, kui olime Sydneyst lahkumas ning eesseisev autotripp kenasti meelt kirgastamas. Teate, ei ole raisk yhti nii lihtne soita 6 tuhat kilomeetrit Toyota Corillas, mis pidevalt 150 kilomeetrist tunnikiirust sisse haarab. Aga jätkame astmeliselt:
Tee, mille pikkuseks juba varem mainitud 6000 kilomeetrit liikus läbi erinevate tagurpidimaa linnade, millest enamusel kas täiesti absurdne või siis vanast maailmast kopeerpaberdatud nimetused. Esimene suurem koht kuhu maandusime oli Newcastle nimeline rannikiulinn, mis enamasti (nagu ka tema vanajuuropi esivanem) tööstuslinn ning suure sadama asupaik.
meie sinna saabudes oli sadama lähistel madalikult tohutusuur Probo Kuala masti õlitanker, mida umbes 7 puksiiri üritasid lahti sikutada. Vägev vaatepilt. Aga koht ise on pisikene nagu püksinööp. Külm oli toona ning eriti kaua me seal ei hänginud. Keerutasime tiiru linnale peale ja siis mõnusasse päkkpäkkerisse kotile. Aga see hotell on mainimist väärt. Tegemist oli vana koloniaalajastu imetabase majaga, mille majesteetlikud koridorid, viktoriaanlikud trepimonstrumid, metsikud kaminad ning üleüldine puine ilme aitas mõnusalt kaasa veini kiiremale omastamisele.
Liikugem edasi järgnevate asustuste manu. Enne suurlinna nimega Brisbane jäi minu teele ette paigad nagu Port Macquarie, millest edasi Coffs Harbour ning Byron Bay. Enamasti suht ilmetud linnamoodustised, kuid märkimist väärib sallitallajate meka Byron Bay, mis on esimene maalapikene mandri Austraalias, kuhu hommikune päikesekiir oma pehme paituse asetab. Nii me siis Mardiga seda kaema läksime. Aiaiaiaiaiai ... ilu nagu Tyra Banks.
Aga muusosas suvaline Klooga.
Brisbane millesse seekordselt sisse ei keeranud tõukan ülesse postituse kui oleme tagasiteel Sydneysse. Siis saab täpsema pildi manu mis värk seal on ja kas on ka väärt mainimist.
Põmst oli enne Brisbane üks oluline, minu olemusele oluline, paik: nimeks Surfers Paradise. Suur, meeletute pilvepurustajatega linn, mis nagu vorst külapoeletil mööda ranniku maalilist randa kulgeb. Kuna surfihooaeg oli täies vormi, kuna laine lõi lagipähe ning tuul paiskas suurema mehe, nagu mina, mõnusasse langevarjueffekti. Lõbuskoht, kuhu tuleb tagasi minna.
Brisbanest lõunas asub selline koht nagu Suinshine Coast, linn ast põhjapoole jääb Gold Cost. Mõlemad looklevad kumbagi suunda miski 150km ning tähistavad kaunimaid randu ning majutusasutusi. Põmst igalpool sama keiss, suur valgeliivaline rand, paljad pepud ja suured lained ... igiarmas!
Põhimõtteliselt lookels sealt edasi meie tee mööda Bruce Higwayd, mis keerutas ennast rannikult minema ning platseeris ennast meeletute ja uskuge mind ligi 2000 kilomeetrit meid saatnud banaani ja suhkruroo istandusteks. Näha polnud kottigi. Vahepeal maandusime Rockhamptoni nimelises linnas, mis on tuntud kui Austraalia lihapealinn. Kole linn.
Edasi põhjapoole kyndes saabus teele McKey nimeline suhteliselt normlen keskläänelinn, mis pakkus meile, kui ma ei eksi korraks kehakinnitust ja kustus meelest.
Aga paik mis hakkas juba fanki meelde tuletama ning jalg vaikselt Rock The Funky Beat'i tatsuma hakkas on koht nimega Townsville. Muhe põhjalinn, kus soe, päike, palju inimesi ning rand kohe linnakõrval. Enne Cairnsi, millest nii kuradi palju kuulnud tõeline pärl.
Seal tahtsime peenised voodisse asetada, mis muidugi ei õnnestunud, kuna koht sedavõrd marvelous, et kõik hotellid silmini rahvast täis. Kusjuures, käimas off-season. Soovitan külastada.
Vut sedasi. Tee põhja nagu ma juba vist olen mainimud oli huvitav ning pikutud intellektuaalsete vestluste poole teemadel kapitalism vs. sotsialism või kumb võidaks kakluse Edgar või Pätmän. Hariv. Lisaks lugesin paar raamatut läbi, kui mart vasakpoolset rooli käänas.
Niisiis,
Päkk in a few ...
Posts
No comments:
Post a Comment