Haigeks olemise, kurgust mäda voolamise ja muude kenade kaasmõjude üheks ja tegelikult ka ainsaks kaasfaktoriks on äärmiselt suur hulk jõude istumiseks mõeldud lisaaja tekkimine sinu päevakavasse. Kui ikkagi 3x24 tundi on niisama mune laiaks istuda, kuna pole piisavalt haige et pidevalt magada, pole aga ka terve et trenni, kinno, jooma või resturani minna, tuleb lugeda. Leidsin riiulist kunagi ammu raamatukauplusest koju toodud Cambridge kirjaniku Susanna Clarke triloogia "Jonathan Strange ja Härra Norell". Avasin esimese osa kaane ning täna varahommikul lõpetasin kolmanda osa, sulgesin kaane ja uinusin.
Totaalse Harry Pottery remake ja Pride and Pejudice koopia imes mind nii karmilt endasse, et töötasin nagu rullivahetaja klikiaegseskinos: kui üks raamat läbi, võtsin ilma mujale vaatamata, kusel käimata voodikõrvalt uue pihku ja vurasin edasi. 19 sajandi alguse Londonis ja IInglimaal toimuv saaga kahest võlusrist, nende juradest, surmast, mõrvast, verest, reetmisest ja mustadest jõududest. Väga väga naljakas, huvitav ja endassekiskuv raamat. Pärast al Qaida tekkimisteooriast pungil "Looming Towersit" või turundusõpiku lugemist oli just õiglane vaheetuskaup ajavastu selle triloogia lugemine.
Posts
No comments:
Post a Comment