9.25.2008

Hommikul sain teate, et elu läheb sitaks


Ärkasin hommikul jubeda peavaluga. Eilane akvaviit tegi oma järelnoppimist. Hakkasin pükse jalga tõmbama ning lõkkasin varbaga läbi ningisuguse augu ja kärsitasin sääre maani puruks. Dušši all kukkus seeb paha ning seda tõstes lõin kuklaga vastu segistit, hetkeks nägin käsikäes minu poole lippavata Gandhit ja Adolfit. Panin ketsid jalga, kuid üks koduloom oli sellesse oksekingi lisanud. Nagu päkapikk, kuid õelam. Tööle sõites pidas kinni politsei ning oli tige kuna koondati ning nüüd on vaja neil, allesjäänuil kauem ja rohkem töötada. Kontoris oli liftil "päevad" lekkis miskit asja ning jala tuli minna 9. korrusele. Jõudes pärale avastasin et arvuti on alla jäänud. Kontoris kohvi kallimaks läinud, printimine keelustatud ning koosolekuid peetakse pimedas.

Kuulsin et Merrill Lynch ära ostetud ning Leehmani Vennad keerutavad hauas, kuna 158 aastat ajalugu persse kieeratud. Lugesin et Ansip näeb kuidas eestis elu kasvab, statistikaamet vehib aga nina alla - märgilise kasvunumbriga. Oi seda lollust.

Põhimõtteliselt ei ole midagi halvasti, kuid inimestel näod on kurjad, psühhiaatritel on päevad head. Kõik jooksevad ringi nagu nugaq ribides ning loevad viimast raha, olgugi et pank on siiski veel lahti. Sõda pole, kriisi pole, raha on ja elu ilus, kuid inimesel on nägu kuri. Kui nüüd veel külm ja pime talv ka tuleb, siis kahaneb Eesti elanikkond 40%.

Kurb on vaadata inimesi, kes nutavad et ei suuda oma Hummeri liisingut tasuda või hanemaksa asemel peab kukepasteeti sööma, et Armani natu kallis kuid Bossi ei taha kanda. Tuleks kogu rahvas aastaks Indiasse viia elama. Ma usun et uue Paradiisi saaksime meie geograafilisse piirkonda luua.


No comments: