Korea vol.1: Start!

"Korea Vabariik (eestikeelne mitteametlik nimetus Lõuna-Korea; korea keeles Daehan Min-geuk koreakeelne mitteametlik nimi on Hangeuk) on riik Kaug-Idas, mis hõlmab Korea poolsaare lõunaosa. Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust. Maismaapiir (238 km) on Lõuna-Koreal ainult põhjast Põhja-Koreaga, koos millega ta moodustas 1948. aastani ühtse riigi. Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan."

Riigi koreakeelne nimi tähendab 'Suur Hani Vabariik' ningRiigi koreakeelne nimi tähendab 'Suur Hani Vabariik' ning selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk ('Suur Hani Impeerium'). Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan ('Lõuna-Han') ja Põhja-Koreas Namchosŏn ('Lõuna-Chosŏn' (McCune-Reischaueri transkriptsioon)/ 'Lõuna-Joseon' (Korea uus omaladina)). selle aluseks on võetud Korea ametlik nimi 1890. aastatest Jaapani okupatsioonini Koreas Daehan Jeguk ('Suur Hani Impeerium'). Lõuna-Koread nimetatakse riigis endas tavaliselt Namhan ('Lõuna-Han') ja Põhja-Koreas Namchosŏn ('Lõuna-Chosŏn' (McCune-Reischaueri transkriptsioon)/ 'Lõuna-Joseon' (Korea uus omaladina)).

Pealinn on Seoul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehituse alustamist planeeritakse 2007. aastale ja lõpetamist 2030. aastale. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Riigivõimuasutuste üleviimine ei alga enne 2012. aastat. Uude linna viiakse üle valitsusasutused, võib-olla ka parlament ja ülemkohus. Lõuna-Korea riigieelarve suuruseks on 120 miljardit dollarit ning rahaühik on Lõuna-Koreas won (KRW). 1 USA dollar on 1251,09 woni (2002).

Wikipedia.org

* * *

Ega loodus tühja kohta ei salli ning ma mõtlesin et selline koht just täpselt Koreas kuskil paiknema peab. Piletid näppu ning padavai uurima. Istun Helsinkis lennujaamas ning kritseldan ootavaid emmotsioone. Libistan juba 5 Lapin Kultat ning ootan kella viiest Souli. Ega suurt muud riigi kohta ei tea, et sõda ühendriiklastega oli 1953 ning aastast 1942 ei ole Lõuna ja Põhi enam koos ühtne riik. Ahjaa ... Lõuna-Koreasse siiski minek. Kuidas sa prouaga sinna nõukamaale lähed, võtavad veel ilusa naise käest ära ja panevad äket vedama või suhkruvatti kühveldama.

Igaljuhul, hetkel muud kui õlleuima ning läbilõiget hommikusest hulluste tundidest rääkida ei ole. Enamus asju sai kodumaal purki, palju veel mitte. Niet tagasi tulen, seda võin lubada. Sünnipäev vaja pidada juu ning golf mängida veel viimastel oktoobripäevadel.

Oodake siis pilte ja uusi postitusi.

Kaunitar ja Keenjus (Silvia ja Martini kehastuses)