Eestlane on viinanina

Statistika näitab, et Eesti Vabariigi vol.2 ajal on ennast surnuks joonud, seda kas siis otseses mõttes või kaudselt alkoholist tulnud õnnetuste läbi, Pärnu suuruse linna jagu 15-49 aastaseid mehi. Numbriliselt teeb see kokku 45 700 meest. Kõik maksumaksjad, kõik terved, kõik kellegi lapsed, isad, abikaasad.

Tegemist on maksumaksjatega, riigiarendajatega. Eesti maadleb niigi pidevalt vananeva elanikkonnaga ning proovib leida lahendusi kuidas ennast vähenevate töökäte kõrvalt elus hoida, lisaks sellele joob osa taastootvast kihist ennast lihtsalt „kasti”.

Keskmise sissetulekuga eestlane maksab aastas riigile 23 000 krooni tulumaksumaksu ning tema tööandja 32 000 krooni sotsiaalmaksu. Korrutades selle hukkunud inimeste hulgaga saame aastate lõikes arvutada välja kaotatud raha. Korporatiivmaailmas nimetatakse seda kuluks, Eesti Riigis aga kantakse need ebatõenäoliste sissetulekute kilda.

Kui aga hakata arvutama ja analüüsima, miilist mõju majandusele oleks avaldanud nende 45tuhande inimese elustiil, tarbimisharjumused ja üldised kulud, oleks summa väga palju suurem.

Alkoholi kuritarvitamisega kaasneb ühiskonnale koormuse tõus seoses ärajäämanähtudega inimeste madala tööproduktiivsuse, töölt puudumiste, haigestumiste ja suremuse, veel tööeas elanikkond muutumisega vähemproduktiivseks. Tulemuseks on riigi majandusliku kasvu vähenemine.

Statistikat vaadates on numbrid veelgi jubedamad.

Per capita alkoholi tarbimine on olnud Eestis tõusutrend aastaid. See kuhu me oleme jõudnud tänaseks on täiesti absurd. Meist joovad rohkem vaid Venemaa ning Kasahstan. Et mõõta tegelikku alkoholikahju ühiskonnale on olemas kordaja, mis näitab alkoholiga seotud surmade arvu. Summaarne, kõigi alkoholiga seotud surmade Eesti kordaja 310,7 on 3 korda kõrgem Euroopa Liidu ja ligi 2 korda kõrgem Kesk- ja Ida-Euroopa vastavatest keskmistest näitajatest, olles väiksem vaid Kasahstani kordajast 492,8.

Maailma Terviseorganisatsiooni uurimus on näidanud, et 25% 15-29 aastaste meeste surmadest Euroopas on seotud alkoholiga. See on suur kaotus ühiskonnale ja perekondadele.

Eestis tarbiti absoluutalkoholi ühe elaniku kohta 2002.a. 10,3 liitrit ja 2003.a. 10,9 liitrit; ühe täiskasvanud elaniku kohta 2002.a. 12,4 liitrit ja 2003.a. 13,1 liitrit.

Kui need numbrid veel emmotsiooni ei avalda siis aastatel 1991-1999 on hukkunud Eestis enesetapu läbi ligi 5000 inimest. Valdav enamus suitsiide tehakse joobes. (Kohtuekspertiisibüroo)

2001.a. süüdimõistetutest 75 % olid tahtliku tapmise või tapmiskatse sooritamise ajal joobes, 72 % vägistamistest ja vägistamiskatsetest ning 66 % ülirasketest kehavigastustest sooritati alkoholijoobes. (Politseiamet)

Veel ühe kurioosumina saab tuua teismelised, kelle hulgas on alkoholi tarbimine viimastel aastatel kiire kasvutrendiga. Alkoholi tarvitamine noorte hulgas põhjustab vägivaldset käitumist ja avaliku korra rikkumist. Alkohol on noorte vanuserühmas 10 kuni 24 eluaastat kõige olulisem tervisedeterminant.

Vastavalt Euroopa Kooli Uuringu Projekti Alkohol ja Teised Uimastid (ESPAD), pole enam ebatavaline, et 15-16-eluaastased kooliõpilased joovad end purju, pärast löövad kedagi näkku, varastavad poest ning lähevad kinni. Enne kui nad hakkavad taastootma alustavad nad ulatuslikku maksuraha kulupõhist raiskamist kongis istudes.

Kui muidu peetakse suurimaks mõrvariks maailmas Jossif Stalini kõrval tubakat ja nikotiini siis eesti puhul on asjad sassis. Muidugi sureb suitsetamisest tulevate kopsuvähkide, südamehaiguste ning muude puudulikkustega rohkem inimesi kui joomise kätte, kuid vahe on minimaalne. Pits sama tihedalt kui üks sigaret hakkab juba kuidagi tavaliseks saama.

Kindlasti ei saa seda võtta ühesena ja alkoholi ainsaks tagajärjeks kuid Tööinspektsiooni andmetel on Eestis tööõnnetused 10 aastaga 1994 aasta 211 juhtumilt 2004 aastaks tõusnud 632 juhtumini. Kas see tuleb sellest et meil tehakse rohkem tööd ning nagu teada siis tegijal juhtub. Või on ikka enamus töölisi tulnud jokkis peaga tööle. Ma usun viimast, sest alles eelmisel nädalal saadi jälle kätte purjus liinibussijuht.

Mis oli kogu selle heietuse mõte. Esiteks, me pole piisavalt rikas riik et ennast lollustega tappa. Teiseks, kui on valida kas juua või maksu maksta, siis paraku tuleb valida teine sest see aitab lastel kasvada ja riigil kosuda. Ja kolmandaks võiks ennem igat pitsi mõelda sellele, et see on kergem viis. Eestlane pole aga kergema viisiga kunagi leppinud. Talupojad oleme ja talupojaliku järjekindlusega peaksime ka edasi rühkima.

Ühesõnaga tuleks joodikud kas võõrutada või saata nagu Moskva olümpia ajal prostid 110 kilomeetri posti juurde.

Ja kes vaidleb vastu et alkoholi müügi piiramine ning eripoodide loomine, reklaami keelamine ning alaealiste alkoholi tarbimise vähendamine on kuidagi seotud inimõiguste piiramisega siis mõelge sellele, et varsti meil lihtsalt pole enam inimesi kellel oleks mingite õiguste piiramise üle kaevata.

Jätke joomine ja minge tööle, kuradi muidusööjad!