Pärlipeegel

Eile hommikuse pohmelliravimisega poolepeale jõudnuna lõin käima teleka ja leidsin seal seest minu poole loobitavat tulva infot, kuidas oma juukseid ja meiki paremini teha ja hooldada. Mingid tõelised linnapeibed, kellel jalad algasid rindade alt ja suurest solaariumist ajas suuümbrust kollaseks seletasid asju millel puudus igasugune kokkupuude maailmaga.

Aga parim osa kogu saatest saabus siis, kui hakati rääkima püsimeigist. Rumalamatele teadmiseks et tegemist on tatoveeringu alaliigiga, kus joonistatakse piirjooned suu, silma ja kulmude juurde. Siis seisad ilma naeratamataja suud avamata 28 päeva kuni haavad paranevad. Määrid mingeid ravivaid möginaid (20g purk 100 eeku, kuuri ajal kulub neid 5-6) ja siis voila ei pea neva enam ennast meikimea. See et sa näed välja nagu piirjoonepaber laste värvi-ise raamatust, ainult numbrid on puudu.

Ma naersin ja nutsin korraga. Ilu on ikka nats ka oma teha, mõistusega aga on nagu vaakumiga - suuremaks vaakumit tõmmata ei saa ja kui survele järgi anda, imetakse ka viimane välja.