Eile panime tilka ...

... mis neljapäevasel päeval tõotab aint "head". Nii ka läks. Erit mõnus olla täna ei ole ning tööpäevale kah ei kutsu just suuri tegusi võitudeks vormistama. Aga mis teha, minema peab, sest sealt tuleb kodulaenu maksmiseks raha, riie selga ja leib lauale. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida. Nii siis eile ...

... läksime siis aga kenasti linna ja hakkasime võtma. Võtsime pudeli, siis teise, kolmanda ja ka neljanda ning Moskva kene ettekandja teatas et enam ei anta kuna oleme kõik veini ära joonud. Selge siis, panime palitud selga ja liikusime edasi. Paistis Stereo, mis peale meie sissesadamist vaikseks jäi ning kust meid peale üht pudelit head shiraz'i välja aeti. Niisiis läheme edasi looga.

Otsustasime siirduda Hollywoodi kõrval elava sõbra juurde, kuid ette jäi Valli Baar, mis oma headuses läbi tuhmunud ukseklaasi näitas silti - "millimallikas on Valli baari rõõmu allikas". Mõeldud tehtud, lasime omale siis kiirelt tobasko lörtsuga tekiila-aniisiviinasegud teha ja sõit algas. Edasi on ähmane, kuid sõbra juurde jõudsime ning seal ka pudel veini sai kapist leitud ja ära joodud.

Ennast diivanile vedades avastasin perssealt ajalehe, mis osutus Nopvaluxi pakkumisleheks ja selle lahti löömin eoli selge viga. Pakuti 15 krooniga 10t kellapatareid, 125 osalist õmbluskomplekti ja munakeetjat. Ja jama lugu on see et otsustasimj ekambas need ära tuua poest. Kuna aga pood avatakse kell 10 siis aja sirgeks vewnitamiseks läksime linnapeale jõlkuma.

Pikk jutt lühikeseks, on mul nüüd kodus laual katkin emunakeetja (sests ee kukkus teepeal maha ja purunes), õbluskomplekt ja kellapatareid. Kuidas, ei tea; miks, ka ei tea!