Tulin eile hilisõhtuse laevaga helsinkist ning pidin järjekordselt peldikus ennast süstimas käima. Nädala sees oli laev surutud täis joodukist porovanureid ning hunnikuteviisi alaealisi eesti koolilapsi. Ma siis alveerin oma elusuurte kottidega mööda laeva ja üritan persealuseks midagi mugavat leida. Lõpuks, laeva ülemisel tekil tundub viisakas pubi mind endasse kutsuvat - õlp 3.90 jeuri. Väike suits ja asun tööd tegema. Kolm pool tundi on liiga kaua, et seda mõtetult raista.
Ja siis hakkab pihta: põrand hakkab värisema ja teisipäeva õhtul läheb pupsikus lahti selline kuradi HUMPPA, et hoia ja keela, vanakesed veerevad ühest tantsupõranda nurgast teise ja tagasi. Õlli ja konjaakinit veereb ojana ning muusika muudab seesmised spasmid väljakannatamatuteks, kõik eestlased vibelesid nagu lastud jänesed. Mu kunagine jahimehest sõber avas kunagi oma jahil käimise saladuse, talle nimelt meeldis vaadata loomade surmaeelseid spasme. NU seal laeval oleks ta saanud sellise giogaorgasmi, et vanal oleks ots puruks olnd nagu krokodilli kahelasuline.
See selleks. Mind täiesti põnevusega paneb mõtlema teemal, et kas tõesti 80 km mis meid neist eraldab suudab sessoonsuse ja polaarööga panna sellise põntsu, et viin ja HUMPPA on ainus mis neid vanasi keskmes hoiab? Ma ei tea. Aga ma suudlen maad millel kõnnib kiirlaevade ja helikopterireiside leiutaja.
Kui ma veelkord peaksin kolm pool tundi laevapeldikus ennast süstima ja prilllauaga vigastama siis saab keegi nuga!
4.05.2006
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Posts
No comments:
Post a Comment