Pest vishies from Indoneesia!

Miskimuu ikka eriti paremini seda paikka ei suuda kujutada:

Wulfmorgentahlerpoisid!

Okeaania vol.11: Indoneesia

Indoneesia paalinn, kus kokku pesitseb 9 milli pooleteisemeetrist asja, puhub jalust monusa puhtuse, segaduse ning kaootilisehinnakultuuriga. Tahendab seda ei ole siin. Koik on myygiks ja koik on kaubeldav. Eile kauplesin kortsus viina hinda 20 minni ja sain mis tahtsin.

Indoneesia pesitseb Kagu-Aaasias kokku 6 saarel (Sumatra, Kalimantan, Java, Sulavesi, Bali ja Papua), mahutab 220 miljonit pilukat ning toibub peale 90 aastate diktaatorite voitluse majanduslangust. Kuigi kohalik imperaator istub juba aastaid kongis on siin ja seal silmata sellist ahastavat pompoossust et jube.

Jakarta keskne vaatamisvaarsus on vabaduse valjak. See on miski 10 hektarine kivisillutisega plats, mille keskel ilustseb 200 meetrine Vabadussammas, ehk nagu me mardiga kiirelt ristisime Vabadus Fallos. Ymber paikneb hunnik arhidektuuriliselt nibinnabin mingit maitset yletav ehitiste pundar, mille syvikutes byroktraatiat rehitsetakse.

Riigi seisukohalt on alati ju hea kui on palju maad ninginimelu ei maksa rohkem kui pudel olut voi kilo mandarini. Siin on need asjad paigas, kioik on myygiks, nagu juba eespool mainisin. Muslem roogib hommikul kell 4 palvusele ja teeb esimese unevaheaja. Kella 6ajal on teine vahefinis.

Kolasime eile mooda vana sadama ala ningkoloniaalmaastiku, kus siiani naha palju seda millega hollandi mehed 200 aastat tagasi hakkama said. Vedelesim (ning lakkusime) Bavaria nimelises kortus mis oli peamine anastaja joomaurgas. Toeline oaas. Oll oli kallis miski 27000 ruupiat, aga mis teha, kui tahad istuda mugavas tugitoolis, plekkkasti asemel ning kylmast, pestud klaasist jaakylma piffi libistada. Lisaks vaatas sind korgusest signeeritud Lehva Lenca oma taielikku aupaistet. Ilus.



Jakartas on eluolu selline nagu igas siinses riigis. Kuigi kohalik meenuytab midagi korealasa, hindu ja uksenupu vahepealset on nad koik jube toredad, sobraliku ja abivalmid. Hammastas esiteks see kui puhas siin on. Slummid loomuliult on sitahaisust jasurmast paksud, kuid yldiselt on ikka korralik liberaalimperialism. Lisaks puuduvad sagad kes sulle pidevalt miskit soga yritavad maha parseldada, 100 ruupia eest teejuhiks olla voi platusid puhastada.

Elamione on hotellis korralikult monus, koik on kaejala juures ningtuba plekib 170 000 ruupiat aka. miski 220 eeku. See siis kahepeale. Villa saab kuksiul 1000 raha eest. Seal on aga hinna sees kja jooma, naised ning hommikune takso suguhaiguste dispanserisse.

Lahe on ka see, et ma hoian hetkel taskus sulana taiesti ametlikul pooleist miljonit raha ning ylban kortsus mitme olle ja sakusmendiga.

Teine huvitav tahelepanek on siin see et kohalik on himasalt uhke oma kultuuri jaelukeskkonna yle. Ei evita euroopat voi arenenumat Aasiat. Tapsemalt ei taheta olla kellegi teiste kui enda sarnaed. See on mulle uus. Meil tahavad koik olla kas Sposaatod voi Heldur Jogiojad ehk siis keskid teised kui nad on. Lahe oli vaadata kuidas tanavapyhkija oma tood tegi. ei mingit sovietliku ylejalalaskmist. Kui puhas siis taielikult.

Hwetkel vedelen miskis naljakas korts/internetikohvikus/autopesulas/spas asutuses ning tomman sigaretti ja joon hohaliku 0,6 suurust Bintangi nimelist kervamarjukest. Elu on rosin. Nagu ikka.

Homme toimetan ennast siselennule ja pokan Balile paikest ja valget naist vaatama. Siselennud on siin odavad ningesimesena Indoneesias saan lennata Airbus 320. Mille kuradiga nad varem ootsusid ei kujut ette kuid Ega ta TU tyypi raudlinnus viledam ei olnd.

Mart saatis koik vittu ja pani hommikul rongiga Jogyokartasse, kus miki oluline tempel vajkab silmamist. Ma ei leidnud erilist lusti mingi kiviklibui vahtimisest javiskan hoopis liivases teist kylge.

Ninii, Terroristid vast viikendil ei toota ningsaabun kenasti ikka lennujaama oma uutele reisidele 31 tagasi.

Folki teile ...

Vittu ... ma emigreerun Norra!

Norra printsess õpetab inimesi inglitega rääkima

Norra printsess Märtha Louise väidab, et tal on selgeltnägemisvõime ja et ta võib õpetada inimesi inglitega rääkima - selle tarvis rajab ta terve alternatiivravi keskuse.


Norra kuningapaari 35-aastane füsioterapeudist tütar andis oma võimetest teada veebilehel, millel ta reklaamib oma uut alternatiivravikeskust Astarte Education, vahendab BBC.
Printsessi sõnul taipas ta juba lapsena, et suudab inimeste tundeid „lugeda”. Inglitele lähedale aitas teda aga suhtlemine hobustega, selgitas Märtha Louise.

Printsess kinnitas, et tema alternatiivravikeskusse tulijad õpivad oma eludes imesid looma ja rakendama oma inglite jõudu. Märtha Louise sõnul on inglid jõud, mis meid ümbritseb ja aitab kõigis eluvaldkondades.

Kolmeaastane programm printsessi keskuses maksab ligi 47 000 Eesti krooni aastas ehk siis kolme aasta peale kokku tuleb inglitega suhtlema õppimise eest maksta 141 000 Eesti krooni.
Norra kuningakoda kinnitas, et neil ei ole printsessi ravikeskuseplaanidega mingit seost. Printsess Märtha Louise on Norra troonipärimisjärgluses neljandal kohal.

***

AAAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHA
AHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAHAH... ebareaalne ...

Norra kuningakojas on rasked ajad, kui kuninganna enneaegselt sogaseks muutub. See on mbes sama nagu ma hakkaks paukuma et ma olen John Lennoni rekarnatsioon, aga kobam, kuna laulda ei oska. See mudugi oleks nagu peer tornaados, sellekorval mis tana Oslos toimub :-)

Tra, elu on ikka seiklus.

Okeaania vol.10: Singapur

Shallallaaa ... moodunbud on kenake nadalajagu paevi ning jeesti meesoknd on joudnud otsapidi Aasia suurinma sadamalinna keedukatlatesse Singapuris. 1819 aastal Briti impeeriumi poolt nii oelda ylevoetud linnakesest on selle pea 200 aastaga saanud maailam suurim sadam ning radiatiivne keskus koigele millel seotud toidu, elektroonika ja shoppinguga.

Aga jatkan koheselt hoopis sellega kus eelmine sissekanne omadega paadis. Niisiis, tollel kauni pyhapaevasel paeval, kui me Wellingtonist oma paljunainud Korillaga minema porutaseime, kondas mottes ainult yks kuratlik mote. BUNJI. Esmalt see plnudki nii hull mottemoll, kuid mida lahemale me kohale joudsime seda kuratlikumaks see tunne kounes.

Kohaks Gravity Cannion ning ainuyksi vaade platvrmilt alla syvikusse, mille pohjas voolas miski neetud veenire tekitas tunde nagu loobuks 12 sormik oma bioloogilisest funktsioonist. Ennast enamvahem kogununa astusime tuppa, ajasime selga rakmed, kuulasime kiire opetuse ning ronisime tuulest raitud sillale. Ytleme nii et kui valjakas alla kargas oli tunne veel monus ja julge. Kui mul endal nagu Pohja-Korea POWil jalad kinni seoti ja suur kumminoor kylge saati oli tunne juba hoopis "imendunum". Kui lahti jagate.

Poms olin ma valmis sellega et ma ennast poolel teel tais kusen ning vaadates syvikus irvitavad marti loin kaega, vaatasin sentimeeter yle ome ketsini all lasuvat 80 meetrist syvikut (muuseas, sellisest korgusest hypates saab iminene miski 4 sekki vabalangemist. nummar, mis?), sosistasin habemesse "no mercy" ning andsin pakkadele valu.
Ma olen igast jaburdusi oma elus kogenud ja labielanud, kuid see oli koige haigem ja lollima kraam mis inimene teha saab. See oeldud ei ole mul plaanis seda enam korrata, kuigi fiiling, mis tekib vabalangemisest, kuni hetkeni, mil a tunned et noor sind, kisub kuni selleni et sa jarjekrdselt taevapoole kaod, on kirjeldamatu. Kukkumine loob koik haalepaelad valla ning gravitatsioon loob vere pah nii julmalt et isegi frau Pamela ei suudaks oma pommi mulle nakku surudes kuunart purjeisse ajada. Yhesonaga, soovitan! Hehehehe ...

Sellega kutsusime asja ohtuks ja laksime hotelli, joime belgia ja aafrika selakotimeetega 2 putlit veini ja keerasime urrud taeva pool. Jargmin paev kolasime Dongoriro rahvuspargi kaikimis radadel, kud kuna ilm oli kylm, oli vihmane ja uulien tegime vaid paaritunnise matka. Aga muhe ikkagi. Kasvoi 4 paevane Dongoriro rossingu yletamin tundub piisav et tagasi minna.

Need olidki hailaidid, mis meremaast veel kirjutamistvaarivad voi siis kirjamusta kannatavad. Ega otaul siis kodus veedeta niet, nalja sai seal palju. Ehk ma kunagi raagin kuidas ma Lwrile lambavilla kaisin pygamas voi miks Valjakas igal lennuotsal oma padja ja teki ara suudab kaotada. Niisiis ...

Singapour.com

Hetkel istun hotellis, muhedas backpackeris, kus tuba masis 13 kohalikku dollarit, mis maarjamaal teeb ca' 100 eeku ning naudin aikest, mis kogu linna laastab. Kurb on olnud ilmaga, kuna pidev vihm ja sobmune taevas ei ole postkaardi pilti suutnud meile linnast pakkuda.

Kui raakida asja tuumast siis mees nimega Raffels, kes oli Briti East Asia Company asjapulk, maandus linnas 1819 ning saatis koik kohalikud kuupeale ning alustas linna yleseitamisega. Tanaseks koosneb linn laiaslaastus business districtist, korghoonete, ringisagiva yuppie'dga ning kareda liiklusega ning rahulik, maaliline ja muuseume ja parke tais koloniaalajastu linnaosaga. Vahele pikitakse veel Chinatown, Little India ning hunnik muid ymbritsevate riikide kloone.

Kuna Indias kaik veel varskelt meeles, vedas mind sinna kaema, mis vark on. Ma ei kujuta ette kuidas suudab hindu iga koha mida ta asustama satub kultiiveerida sarnaseks nagu Delhi alllinna. Kosmaarne laga jalle, no kenam kui paris riigis, kuid korralik meelelu oli jalle sees. Samad lohnad, sama heli ja samad loustad. Monigi koht toi meeldetuletava meenutuse naole.

Igaljuhul, Singapur on piskine koigest 650 ruutkilomeetril asuv linn, kus peaminister saab aastapalgaks 5,5 singapuri toltsi, mis tuleb krontsi saamiseks korrutada 8ga. Riiki on keelatud tuua narimiskummi ning selle konfiskeerimisel puiiril maaratakse sulle 10 000 taala trahvi. Miks on nats sellises staatuses? Sest riigijuhtidel sai korini natsu koristamisest tanavasillutiselt. Riik on natsuvaba.

Edasi, siin pole yhtegi kasiinot, alko elu kallis ning narko suht defka. Kui sind linnas ollega katte saadakse pannakse kinni ja maaratakse trahv. Relva void tuua ylepiiri, kuid relvakujuline shashokalka on juba pahandus.

Enamus elanikke on malaisiast, samuti indoneesiast ja hiinast. Palju on hindusid. Tanavapilt meeenutab kohati Pariisi, laiade pulvarite ja hubaste kohvikutega, milles inimesed kerget einet mone hea raamatuga lahjendavad, kuid paralleelselt on siin korralik hiinalinn, palju inimesi, autoid ja kisa.

Kortsus on siga kallis juua, oll on miski 6-8 taala ja uskuge mind koik on naistemootu putlid. Syya on odav. Head tanaval tehtud rooga saab 2 taalast alates ning kui panna taal juurde hakkab liha ka taldrikule tekkima. 20 taalaga saab sellise sooma et halb hakkab ja seda korralikus restos.

Profylaktika mottes mainin, et kui ma jalle kuskile kirjutamisega toppama jaan, palun alarmeerida eesti riiklike instantse, kuna me siirdume nyyd Indoneesiasse, kus kyll soda pole ga terrorism on kenasti end sisse seadnud. Jakarta peaks olema puhas ning kurat votaks selle riigi alla kuulub ka ju maailma ilusaimaks saareks tunnistatud Bali.


Kolonjaalajastu Singapur, pilt 1830. aastatest.

Pakk in pisniss ... 31. aug. Katri tervitab Singapurist ka koiki.
Seda pidin ka edasi ytlema.

Okeaania vol.9: NZL

Paivaa, kaunitrid ja keenjused, Hansonionu annab jalle vilet.

Esiteks vabandan kohje kui minu diktsioon, mis kirjapildina tana esindatud muutub klaustrofoobseks ning loetamatuks, sonad hakkavad thtedest vesuma voi yldse jutt lopeb siis teadke et se on kylmast, kylmast mis on viinud viimase ajuraku emigreerumiseni soojemasse kohueenepiirkonda. Niisiis, oleme joudnud vulkaaniklisele Uus-Meremaale.

Hetkel veedn kena varajast parastlounat sallitallajalikus NZLi pealinnas Wellingtonis, kus on temperatuuri kuskil 10 kraadi, mollab meeletu tuul ning sajab vihma. Kauguses paistavad lumised maetipud ning meeletult kaunis loodusmaastik.

Peab kohe mainima, et Wellingot on korrralik pensjokate linn. Siin on kyll valitsus ja kena hulk (400 000 kui ma ei eksi) elnikke, maenolvalt yle pealinna kiikav Wellingtoni ylikool ning suhteliselt kena Sadamapiirkond, ei ole siin linnas ikka mingisugust fanki sees. Selleparas me tana ka siit lahkume.

Maandusime Aucklandis ...

... 17.juuli parastlounal ning olime suhteliselt yllatunud, et ilm mis meid selles kummalises linnas esmalt vastu vottiso li soe, paikseline ning monusalt maikuine. Peale monusat peedistamise piiril* ning Control of Epidemia punkris paasesime lopuks linna.

Esimene asi mis kohe silma jai oli suhtumine. Kiivi (nii kutsutakse uusmeremaalast, ehk siis Kiwi tahendab siisn kohalikku ja seda karvast lindu kes muneb samasuure muna kui ta ise) on tunduvalt kylmem, ei naerata nii lihtsalt, ei ole nii seltsiv kui wallaby (nikname for aussies!). See tekitas kohe nii kena kodutunde, monus eestlaslik jahedus ning lollijuuajamise piiratus. Hea.

Niisiis, Auckland on Pohjasaare koige suurem linn ning finantskeskus, majutab see kyla pisut rohkem kui 1,2 milli kiivit ja muud rahvust ning on peamine lennujaam NZLis. Lennujaamad on ka Wellingtonis ja Lounasaarel Cristchurcis, kuid need pisemad.

Auckland koosneb 5 linnas, mis on samasuguses yhenduses kui ytleme Viimsi Tallinnaga. Pealinna keskus asub Auckland Citys ning ylejaanud no. "linnad" on tegelikult Nomme tyypi madalad lamurajoonid. NZLi loodusega me seal kuigi palju kohe kokku ei puutunud, kuna linn on nagu linn ikka ning erilist elamust see sisse ei jatnud.

Siiski kaks asja mis tasub jargi tsekkida. Esimene on linna keskuses asuv SkyTower, mis on 328m korge, ning lounapoolkera koige korgem torn. Vordluseks, Eiffeli torn on ainult 4m madalam. Nii et siis kuradi korge. Inimene paaseb torni 220 m korgusele ning sealt alla vaatamine on omeette tegevus. Me tegime 185m peal asuvas lounges paar olut ning nautisime vaadet. Muuseas, 150 taala eest saab legaalselt tornist ka alla hypata. Selline riik siis.

Teine koht, kuhu tasub minna on Uus-Meremaa muuseum, mis on ymbitsetud kena Botaanika aia ja pargiga. Monuis koht chilliks ja jalutuseks ning kergeks infoseedeks peale muuseumi materjalitulva.

Ajaloost siis sedapalju, et ...

... Uus-Meremaa asub maailma koige vulkaanilisemal platool. Siin lendas pool saart 1996 aastal minema kui 8,2 magnituudine poiss maapouest paikese katte tuli. Igaljuhul oli 90 prossa saarest metsa alla ning suht inimtyhi, kuni ajani umbes 700AD kui Polyneesia saarestikust lendasid oma kajakite ja pambusest kanuudega siia kanti Maori koimud Maui, Paka jne. Sisuliselt Kagu-Aasia paritolu ning keelesugemega hoimud asustasid selle saare ara, nimetasid kodumaaks ning jaid siia passima. Osad nende vennaksed kimasid aga ameerikate poole, joudsidki valja nii Hawaii saartele, kui lounameerika mandrile.

Osad neist votsid nouks keerata aga ots ringi nig tulla samuti sellele kaunile vulkaanimaastikule. Sellest ajast algab meremaa muutumine. Kuna Maorid toid kaasa kumara ehk maguskartuli ja kuri ehk lounameerikas tunud koera Uus-Meremaa originaalia hakkas segunema sisserandajatega.

Igajuhul sebisid maorid siin suhteliselt segamatult ringi, avastasid maad ja teenisid jumalaid, kuni Kuninganna ametlike anastajateni 18 sajandi alguses. Seal peale muutub saare nagu ja ajalugu opeamiselt tanu eurooplaste ehk pakeha'de** mojutuste all.

Ma ei hakka seda ajalugu edasi raakima. Lugege raamatust edasi. Kuid jatkates oma liikumist sellel maal, rentisime mardiga miskilt umbkeelselt hindult jargmise Corolla, seekord 1,3 liitrise totaalse rusuhunniku ning andsime tuld.

Esimene ettejuhtuv koht oli Rotorua nimeline linn, mis on saare koige vulkaanilisem ja termoaktiivsem nurk. Linnas haiseb nagu madamunalaos, kuna vaavlived purskavad igas vabast avausest valja. Istusime seal siis 3 tundi kuumas basseisni, lasime kasti olut ning kuulasime piirkonna ajalugu.

Plaan oli siis jargmisel paeval kihutada edais Taupo jarve juurde, kus saaks ega bungeed, kuid avastasime et esiteks on ilm sitt ning teiseks on hyppekoht liiga madal. Koigest 45m. Pakuti valja et minge pisut eemale ning seal on kanjon, kust saab 88m pealt alla karata. Sinna me nyyd siis minna planeerimegi. Et kui miski 3 paeva jooksul pole uusi postitusi tulnud, heklistage vanematele ja teatage kurvast uudisest :-)

Aga teel Wellingtoni lendasime labi ka termaalpiirkonnast nimega Wai-O-Tapu, kus keisrid, keevad mudabasseinid annvad marku mis tgelt selle plneedi ihus toimumas on. Pildil leiab punaka mangaani ribaga vaavlivee, mid kutsutakse hellitavalt Shampanja Basseiniks. Seda peamiselst oma mulina ning kuju poolest.



Varvide virr-varr, ytleksin mina. Onjuu. Aga kuna siin on talv, ning igalpool on udu, meeletult kylm ning tuul, siis me ei saanud nii selget pilti kogu sellest aedikust kus see termaalpark asub, kui suvisel ajal.

Niisiis, mul on kaed jaatunud, iPod laetud ning astun sooja autosse et minna siis bungetama. Muuseas, kohalik kuli, kellega Rotorua hostelis jointi koos tegin ytles, et kindlasti votaks selle hyppe, kus lopus vette lendad. Ma ytlesin et jube kylm ju on. Saga vaatas mind j ytles rahulikul ilmel: "Don't worry about the cold. Youwill be to worrid about not to shit yourself on the way down to think about the weather!"

Inaff seed.

P.S. Nuvut. Eile oli ka spordis siinsetele kena paev. Rugbis peksti austraaliale tyrukute silt rinnale. Seis 26:12 Uusmeremaale. Peale selle voitis naiste NZL koondis sellises spordis nagu NETBALL ussisid. Sellest soprdist aga hiljem.

------------------------------------------------------
* - Nimelt kysis murelik pilk klaaskastist et oi Eestlsed, kust te kyll Uus-Meremaa kohta kuulsite. Mul vajus karp polvini. Vastasin samasuguse irooniaga, et no teate, inimesed loevad, uurivad kaarte. Kas teie siis ei tee seda? See viis asjavist liiga kaugele ning piiripunktist valjununa ning koik materjalid, pileid ja passid tagasi kotti suranuna astus ligi jargmine kiivi ning lasi kogu protseduuril korduda. Ning kui ma teravalt kysisin et kas ma toesti naen selline morvar voi salakaubavedaja valja, et mind peab 2x kontrollima vottis koll ette ka koik jargmised piiriyletajad :-)

** - Pakeha tahendab maori keeles eurooplast.

Okeaania vol.8: Brisbane

Brisbane, Queenslandi nimetamata pealinn, samuti ka selle osariigi suurim linn, on kuratlikult kena koht kus kolada ja lakuda, uueumis istuda ja mooda kinosid kolistada. Elamiseks on linn aga kuidagi molekulaarselt toksiline. Seal kannatab olla nadala maks, siis hakkabmiski jama peas kasama ja huluks ajama.

See on nagu vanaemale maale kylla minemisega, terve aasta hullult tahad minna, kuid nadal lehmapiima joonud tahaks raisk, linna tagasi voi mujale. Seda tunnet on raske seletada.

Linnas elab poltesit miljonit inimest ning on korralik kultuurikeskus. Siin on muuseume, galeriisid, kinosid ning teatreid nagu kaubanduskeskusi Tallinnas voi systlaid koplis. Kolasin modernismi ning kuni 1970 aastate kohaliku kunsti naitavas galeriisjoe kaldal ning kohtasin kummaliselt korget taset. Samuti panin tahele yhte Picassot ning Miro loodud munaskulptuuri.

Brisbane monusaim eelis on tea muhe vaiksus arvestades tema mahulist suurust jaelanikke. Kumaline lause eh? Aga tegelikkuses on asi selles, et koik mis on selles kaunis kohas nahtav ja naha taetrav, asub kenasti kesklinnas.

Kui tahab kolada mones pargis ningkuulata kuidas paadid mooduvad ning kohalik tudeng Brisbane joel aerutab pakub linna palju kohti, kui soov heasti einestada, leiab palju kohti selleks Hiinalinas, sadamaalal voi lihtsalt tanaval jolkudes ning silmad lahti hoides.

Nagu igas linnas nonda ka Brisbanes on suur hulk pilusilmseid sisserandajaid, musti inimesi pole, neegreid ma pean silma. Suhteliselt suur multikultuursus. Mulle meeldis see keskus pisut enam kui Sydney kuigi ka pealinn on totaalne tipp.

Me sattusime elama Brisbane kesklinna heasse hotelli, kust koik oli kajala juures, isegi lahemal. Oluline on arusaada, et linn koosneba jallegi nagu enamus suurasustusi umbes 10 erinevast keskusest, millele saab ligi koige meeldivamalt paadiga, mis on kiiruse jahinnaga anab koigele muule transpordile silmad ette.

Aga kui tahab saada toeliselt monusat Brisbane elamust tuleb siia tulla suvehakul, kui koik hakkab monusalt pouhkema ja pargid on sallitallajalikult kenad. Muhe kraam mis muu. Aga kevadehakk on siin linnas, kuskil okti lopp. Praegu kui valitseb saiakuivatav 10 kraadi vilus ei ole siin just kuigi monus. Ytleme nii et tuule parast kesktanaval marke kladesse ei lao.

Pohilise ilu rikub vist klausel, et me saabusime siia suvisest pohjast, kus ilma naljatamata naha seljast kypsetas.

Nu nii, Queensland out!


Vaade Sputnik 69 pardale paigutatud laatsest.


Oine vaade on linnast labi ujuva Brsbane joelt modukalt maaliline!

Austraalia timetable!

Konkreetsuse huvides ning et endal oleks kena parast vaadata kuidas aeg kulus ja jagunes. Ekstravagantselt on kulunud see 3 nadalat. Istanbul, Dubai ja Sydney. Proovime:

23.06 - Lahkusime Tartust bussiga kell 18.00 ning saabusime Riia lennujaama praktiliselt enne sydaood.
24.06 - Varahommmikul kell 06.00 lendasime Riiast Istanbuli, kust peale kebabi narimisest taidetud paeva lendasime ohtul edasi Dubai poole.
25.07 - Saabusime Dubaisse varahommmiikul ning algas seiklus maal hellitusnimega Monkiland.
26.06 - Edasi viis tee, peale 38 tunnist Emiraatide vaisamist lennuga labi Bangkoki Sydneysse. leend kestis vahemaandumisega 17 tundi, kell aga liikus edasi 24 tundi.
01.07 - Hakkasime Sydneyst autoga Cairnsi poole kihutama. Cairnsi 3000 kilomeetrit. Planeeritud 4 paeva soitmiseks. Kaisime Echo Point nimelises kohas Sinistel Magedel. Ohtuks joudsime Newcastlei.
02.07 - Lahkusime Newcastlist ning lendasime labi Brisbane edasi pohja poole (keeruline on taibata et mida rohkem pohja poole lahed seda troopilisemaks ja soojemaks laheb). Ohtuks saabusime Byron Bay nimelisse kohta, kus on poolsaar, millele jouab esimesena Austraalias hommikupaike. Korralik sallitallajate kants. Autoga 730 km tehtud.
03.07 - Lahkusime Byron Shirest ning soitsime kaks paeva jutti labi McKey, mille lahedal uinusime juua tois mingis korralikus motelli urkas (umbes selline koht kus madratsi seest tapetud litsi laiba voiks leida) ja Townsvillli, mille lahedal tegime ka une, autos loomulikult.
05.07 - hommikul joudsime Cairnsi ning alustasime planeeringutega. Bronnisime 3 paevase sukeldumise.
06.07 - Kell 08.00 transport Cairnsi sadamasse ning edasi tee Korallrahule, kus ees 2 ood ja kolm paeva sukeldumist (kokku 9 allminekut)
08.07 - Kell 16 joudsime tagasi mandrile, koikumine on ikka sees ning korvad lukus. Tagasi hotelli ning unele. Plaan olla veel moned paevad selles kenas kuurortis. Plaan minna Kuranda ja Daintree rahvusparki.
11.07 - lahkume Cairnsist ning liigume tagasi Brisbanesse, kust plaan riigist lahkuda. Teel saime kokku ka Needo ja Riaga, kes suurimas toostuslinnas Gladstone puldasoeluvad aka. tood teevad/eelavad. Lendasime mooda ka suurimast liiva saarest Fraser, mis Brisbanest 40km.
14.07 - Jouame pealelounal Brisbanesse ning kihutasime jalgpalli kaddoma. Peale selle veel kino ja teater, muuseum ja linnaekskursioon.
17.07 - Kell 08.10 tousis raudlind Brisbane lennujaamast ning viis meid Valjakaga

Vot sedasi. Jargmine kord TIMETABLE rubriik juba NZL planeeringutega.

Okeaania vol.7: Kohalik Parnu aka. Cairns

Cairns, mis mulle meenutab monusa ohustiku ja ilusa rannaesplanaadi polest Parnut, on Pohja Queenslandi suurim kuurort ning olulisim koht, kus inimesi ja moike muud Korallrahule viiakse.

Cairns on ka koht, kus me viibisime sellel reisil paikset6ena koige kauem, miski 5 paeva vist. Nimetatud tollase kuberneri William Wellington Cairns'i auks ning loodud 1876 aastal oli tegemist olulise keskusega kullapalaviku aegadel.

Mons on see et linn ei ole suur jala kaimiseks ning 128 000 elanikku tundub tanaval kuidagi rohkem. Elukene veeeb seal ainult turismi ymber, koik kohad pakuvad sukeldumis, snorgeldamis voi kurat tab mis muid tuure et saaks aint inimsed rahule viia, Korallrahaule siis.

No aga mis ma siin rohkem seda lugu vantan, loe ise: http://en.wikipedia.org/wiki/Cairns

Oleme siin nyyd 6 paeva juba prassinud. Aitab kolistam edasi. Oigemini tagasi.

Okeaania vol.6:Great Barrier Reef aka. 18 meetrit allpool

Loen siin kiirelt oma sukeldumis paevikut ning 07.07.07 seisab selline sissekanne:

Allamineku aeg 06.35
Ylesnaasemise aeg 07.22
Pohjaaeg 35 minutit
Sygavus 18 meetrit
Allesjaanud ohk 40 atti (alustatud ohk 20 atti)

"Esimene ametlik yksisukeldumine. Hinges valitses vaikene hirm, pole varem sygavusi ilma julgestuseta votnud. Aga uun et saime Mardiga hakkama. Kolasime Easti Timori nimelisel rahul ningviskasime silma igasugu pudipadile. Mis oluline, nagiume suurt kilpkonna letargiliselt ringi sebimas, koralloi alumises osas, nii 30 meetrisygavusekl, kuhu minul luba kukkuda pole silmasime hea nahtavuse parast ilusat 6m eetri pikkust Valgeipphaid. Nagin ara ka koikide poolt palju mainitud Nemo, kes koos emakalaga rahulikult korallis sabistas. Juu oli mida pesta. Niisiis, nyyd kiire duss, sook ja 2 tunni parast jargmine rahu."

Korallrahu koosneb hunnikust erinevatest sukeldutavatest rahudest, mis ilma suurema karata sinu ees lahti rulluvad. Ytleme nii et kui kellelgi on yldse soov sukeldumisega tegeleda siis palun seda ust siia voi Kagu-Aasiasse tegema tulla, hinad on samad mis meil kuid kurja kus siin on selge jamonus vsi, soolane kui Kuradi sylg aga monus.

Kolmepaevane vedelemine laeval, kus anti 3x paevas krralik sook, ning mida taitis vahemalt 3 sukeldumist paevas, mojus kaalule laastavalt. Kilod kaovad, sport voidab.

Kogupakett maksis meile miski 650 aussi taala ningtahenda 9 sukeldumist nignkunikut nalja kohalike meestega. Lobus hunnik elunautiaid on kogu sukldujate punt. Teisel paeval tuli pardale venku nimega Sergei aka Sir Gay. Pohi kutt, kes saltuga sukelduma hyppas ningSchivas Regali otakutel libistas. Kuidagi kodune tunne tekkis maia.

Igaljuhul me nyyd Valjakaga sertifikaatidega sukeldumiskunnid ning mote, mul vahemalt, lasta seda pyssi natukene rohkem ehk teha ka advanced divri kursused ja rescue diveri kursused kunagi. Egiptimaal akki.



Kilpkonnapoisid olid suht tavalised kylalised, kuid oise
kilkonna kontrollimine oli koige haigem tegu, mis olla saab.
Saga magab, sina lahed juurde ja kratsid kuklas.


Korallrahu, maailma suurim elusorganism, on ainus kasvav
elumark, mida kosmosest vaadata saab. Ilus.

Austraalia hinnapoliitika

Motisklesin pisut asjayle ning alustan uusime rubriigiga selles blogis. Tegemist siis riikidesiseste konkreetsemate nubrite tutvustamisega, lisaks veel fakte ja muud huinjaad. Lugege ja hinnake.

Niisiis, hinnapoliitika:

- Hotellid on muidugi igast klassist. me oleme olnud 3*maksimaalselt ja selle hing oli Cairnsis miski 120 taala. Ei miskit hullu. Kohelikud Backpacker maaksab aga 24 kuni 28 taala, mis on eriti ideaalne. Vaga lahedada kohad koik - interneti, self-catering koogi ja liftide ja vilede ja muu kamaga. (oluline fakt, mida mujal pole kohanud on toik et iga vidin on tagatisraha eest - noud, lisatekk, votmed, parkla jnejne. Papi saad valjakolimisel tagasi.) Backpackerid on linna tsentrumites enamasti. paremad kohad linna ja kortsus ryndamiseks kui Hiltonil voi Holiday Innil.

- ahjaa, aussis valitseb dollar (1 AUD = 9 EEK) ja on meetermoodustik. Asumaa kuid peale selle et elektri pistikud on miskit taiesti arulagedad masud on koik kuidagi euroopa ja usa segu. UKst pole sittagi jargi. Nii siis veel, kohalik hadanumber on 000, tahistatakse Kuninganna synni iga juuni teisel esmaspaeval, siis koikides suurtes linnades on olemas koikide kuningate ja kuningannade nimelised tanavad - UK kunnide ja kunnitaride omad siis. Lisaks on Brisbanes nii et ida-laane suunalised on koik mooride nimedega tanavad ja pohja-louna suunalised on mehad.

- admin poolelt on sedas: Riigi "omanikuks" on Her Majesty Queen of Australia. Riiki juhib president, kelle pakub valja peaminister ning kelle vannutab ametisse kuninganna. Peministri nimetab ametisse valimistulemuste kohaselt Presitent. Austraalias on 6 osariiki - New South Wales (Sydney), Queensland (Brisbane), Victoria (Melbourn), Pohja-Austraalia (Darwin), Louna-Austraalia ja Laane-Austraalia. Igast osariigist saab parlamenti 12 ehk siis kokku 72 matsi.

- Edasi olulisim: oll maksab poes 4 taala ja kortsus 6 keskmiselt. Mooduks on elunaljakas 0.4L voi 0,6L ajukas. Veints on aga mesi minu hingele, kuna odav ja hea. Primaarselt maksab vein mitte rohkem kui 10 taala, aga saab ka 5 ja 25 taalaga. Jackobs Creek on 50 kulli pudel ja kurat kui hea see semillioni marjast valge modu mekib. Head on veel 2005 aastakaigu pinot noir ja 2006 shiraz. Viina hind peksab seal 25 ja 50 taala vahel. Kohalikud tegelevad ka rummi valmistamisega - Bundabergi nimeline rumm. Hea aga kallis.

- soomamajandus on siin nagu igas arenenud riigis. Poest ostes on koik kolmandiku kallim kui jeestis, restod on miski 3 korda kallimad - olenevalt spetsialiteedist. Mis on aga odav ning millega tsementeeritakse austraalaaste (nagu enamuste pekiste riikide) surmavat tulevikku ehk siis McSydamehaigus ja Sizzler ja Subway ja Burger King on eluodavad. Samas hinnas mis meil kuid korrelleeruvalt ikka jube odav. Muidugi mis on muhe on igas linnas laiuv Hiinalinn, mis uskuda voi mitte on parim soomapaikk igas linnas. Hiinakas saab kenasti soonuks mikis 7 taala eest, tyrklane myyb kebabi 6kaga ning SUSHi (seda vaghemalt Sydney tanaval) saab katte 3-5 taalaga, 8 erinevat maki ja sushi rulli.

- Autorent on 25 = kindlustus ehk kokku miski 34 taalaga saab kenasti 4rattalise istmeks. Kytus, kuna puurivad ise, kukub hinnaga 1,25 taala liitrilt. Ehk siis mitte koige hullem.

- Turismikraam: Sydneys maksab ferrypilet (return) 12 taala, sellega saab Bondi beachile ja Manlysse - geniaalselt ilusad puhkepiirkonnad. Lisaks kihutab paat mooda ooperiteatrist ja Harbour Bridgest. Brisbanes on joepaat (2 liini) odav 4.10 taala per nospel. Linna tuurid bussidega maksavad miski 30 taala 24h.

- Konelemine jeesti maksab korralikult kui teha seda EMT nimelises vorgus - 30 krontsi ehk min. Kohapeal on eluodavad pakkumised, kus saab 30 sendi ehk 3 krooniga siit jeesti elistada. Mulle aga istub abivahenmd nimega Skype - 1 min 30 senti, eesti senti :-) Aitahh Skype!

- nii, sport: Sukeldumine on kallis nagu igal pool. 3 paevane (kaks ood) laevaga Korallrahul maksab koos 9 sukeldumise ja kursusega 650 taala, kui kursust ei taha saab 400 taalaga sama paketi. Paevane sukeldumine - 3 all kaiku - kokku 200 taala. Sukeldumise juures on muhe see et lisanduvad maksud aka. korallipidamise maks, sadamamaks ning 50 taala et teha kohustuslik tervise kontroll, mis koikide standardite jargi oli taielik nali. Nii edasi on muhe tegeleda koikides Austraalia magedes ja orgudes haikimisega, mis on tasuta erinevates loodusparkides aka Daintree voi Kuranda pargid. Wakeboard on hea aja viitmine - tund 34 taala. Lasime lendu nii et kaed ruippusid 2 paeva korval.

- Kaisin kohalikus selvehallis (siin neid kaks suuremat Coles ja Woolsworth) ringi ja panin asja kirja mis maksab. turva kais ringi ja vahtis mind nagu Tarbijaameti ohvitseri. Igaljuhul, poelett:

• Kalkun 13 toltsi kilo
• Sigaliha 10 toltsi kilo
• Mahl 5 toltsi 2L
• Austrid 11 toltsi 12tk
• Peanutbutter (mmm) 2 taala purk
• Leib (sai okeika) 2taala pats
• Kondoomid aka. vihmakeep 6 toltsi kolmik
• Sigaretid (aka. Peter Jackson) 10 toltsi pakk
• Pesupehmendi 7 toltsi karp
• Vesi 2 toltsi 2L
• Hustleri roomuvihik 8 toltsi
• Kiirnuudel 2 eeku

jne.

Let's be KINKY together!

Mees istub baaris ja joob. Korvale istub piltilus blond daam ning tellib omale martini. Kummutab selle sisse ja tellib koheselt uue. Mees vaatab naist ja kysib:"ei ol vist aprim paev tana?"

naine vastab et pole jah, mees jattis maha kuna naine olevat liiga perversne.
mehel kohe nagu naerul:"milline kokku sattumus, minu naine jattis mu maha, kuna
ka mina olevat liiga perversne".

Naine teeeb siis ettepaneku et mindagu tema juurde ja oldagu koos perverssed. Kokkulepitud, makstakse joogid ja siirdutakse proua poole. Naine palun enda juures mehel eeskojas oodata, nii kaua kui ta endale midagi mugavamat selga ajab. Naine paneb jalga nahksed saapad, paneb selga nahkpesu ja haarab nurgast piitsa.

Joudes eeskotta avastab ta et mees pistab palitut yll ja on lahkumas. "mis juhtus, pidime ju koos pervestsed olema?" uurib naine.

"No kurat, ma juba nikkusin su koera ja sittusin sulle ridikylli. Kui perversseks enam minna saab!" on mees kummastanud.

vot sellise nalja raakis mulle kohalik viinapoodnik kell 3 hommikul. Ei tea miks. Vist minu loust meeldis.

Vehicle homosexual ...

... valjakas pistis selle nime mulle suure sildiga rindu, kuna ma pidavat olema huligaan. Vat kus lopsaks! Aga toenaoliselt kohaliku jeuroopa pati jareltulijaga vorreldes olen vist ja pisut karedam teel.

Noh, eks seda testosterooni on ka kogunenud siin kuhjaga, aga peamiselt vist selleparast et kohalik soidab 100 km alas kenasti 80ga ning eriti ei habene seda. Olgugi et karjatse estonski paren, aga persse, ma ei suuda alla 120 siin midagi ettevotta. Teed on sirged, margistatud nagu Heathrow maandumisrada ning teed palistatud 2,5 meetriste suhkrurooistanduystega nii et isegi kui lendab teelt valja siis oled nagu bobisoitja rennis, servalt visatakse teel kohe tagasi.

Igaljuhul, on meil sedljataga aruandmata 3000 kiltra autos nimega Corolla, mis erilise meeleerksusega ei priiska, kuid on meid kenasti kohale toonud Aussi pohjakuurortidesse Cairnsi, Townsvilli ja Port Douglasesse.

Ytleme nii, et fraas iga algus on raske rihib pisut mooda, kui tegemist on parempoolse kolliga vasakpoolses liikluses. Sydneys votmed pihus Hertzi esindusest valja kolistades istusin tuimalt autosse ja avastasin et roolimiseks on koht 50cm liiga paremal. Nii, esimene reha. Teise reha panime siis kui linnas liiklema hakkasime, ikka suht naljakas oli vaadata bussi ja autojuhte, kes tollakil nagudega vaatasid kui ma vastassuunavoondis neile silma kaesin.

Iseenesest sai umbes 2 tunniga asja selgeks ning nyyd vihume nagu vanad rekapeerud. Aga kui ma ytlen et siin maal on koik UP SIDE DOWN siis nii see ka on. Autos on makk pahupidi, nupud ei allu nendele kasklustele mille ma ahrjunud olen ning koige rohkem nalja teinud, ning siinkohal mart kinnitab neid monusaid pyksimargamise lahedaseid naeruminutikymnendeid, on fakt et rooliymbruse kangid on ka pahupidi.

Esimest pooret tehes, kenast reastudes ning keerama asudes pesin instinktiivselt kohe ara aknad. Ja nii ikka monukend korda. Naljakalt on suun parema kae alla viidud. Ja liikluses vaklitseb monus baila, ylekaiguradadel on kirjad Pedestrian, give way to traffic ning nurkadel sildid Turn with care. Suhteliselt ebastandardne liikluskultuur idaeuroopa pedekale, kes ikka eriti liikluskultuurist ei jaga.

Ment on rahulik ning esimesel kohtumisel nendega oli tunne et kohe hakkame suudlema, nii ilusti raakis ja moosis, et hoia ikka rihm peal, muidu paneme kongi.

Ei viitsi rohkem hetkel sogada. Peame minema haiglasse ja laskma oma kubet katsuda ja kopsu vaadata, et sukeldumiskolbuliseks ennast atesteerida. Hommikul kimame 3 paevaks merele koralli ja kohalikku raabist kaema. Ostsin juba 30 taalaga miski vuffli filmilindiga veealuse kaamera ka ning kaeme mis valja tuleb.

Oukei, kui millalgi paadilt tagasi manneril ja kainus sees, kirjutan juurde, meie seiklustest inlandis ehk sellel kreisil maal kus varsti hakatakse vist katt ka jalaga andma, nii pahupidi on koik.

Sallallaa ...