7.25.2007

Okeaania vol.10: Singapur



Shallallaaa ... moodunbud on kenake nadalajagu paevi ning jeesti meesoknd on joudnud otsapidi Aasia suurinma sadamalinna keedukatlatesse Singapuris. 1819 aastal Briti impeeriumi poolt nii oelda ylevoetud linnakesest on selle pea 200 aastaga saanud maailam suurim sadam ning radiatiivne keskus koigele millel seotud toidu, elektroonika ja shoppinguga.


Aga jatkan koheselt hoopis sellega kus eelmine sissekanne omadega paadis. Niisiis, tollel kauni pyhapaevasel paeval, kui me Wellingtonist oma paljunainud Korillaga minema porutaseime, kondas mottes ainult yks kuratlik mote. BUNJI. Esmalt see plnudki nii hull mottemoll, kuid mida lahemale me kohale joudsime seda kuratlikumaks see tunne kounes.

Kohaks Gravity Cannion ning ainuyksi vaade platvrmilt alla syvikusse, mille pohjas voolas miski neetud veenire tekitas tunde nagu loobuks 12 sormik oma bioloogilisest funktsioonist. Ennast enamvahem kogununa astusime tuppa, ajasime selga rakmed, kuulasime kiire opetuse ning ronisime tuulest raitud sillale. Ytleme nii et kui valjakas alla kargas oli tunne veel monus ja julge. Kui mul endal nagu Pohja-Korea POWil jalad kinni seoti ja suur kumminoor kylge saati oli tunne juba hoopis "imendunum". Kui lahti jagate.

Poms olin ma valmis sellega et ma ennast poolel teel tais kusen ning vaadates syvikus irvitavad marti loin kaega, vaatasin sentimeeter yle ome ketsini all lasuvat 80 meetrist syvikut (muuseas, sellisest korgusest hypates saab iminene miski 4 sekki vabalangemist. nummar, mis?), sosistasin habemesse "no mercy" ning andsin pakkadele valu.
Ma olen igast jaburdusi oma elus kogenud ja labielanud, kuid see oli koige haigem ja lollima kraam mis inimene teha saab. See oeldud ei ole mul plaanis seda enam korrata, kuigi fiiling, mis tekib vabalangemisest, kuni hetkeni, mil a tunned et noor sind, kisub kuni selleni et sa jarjekrdselt taevapoole kaod, on kirjeldamatu. Kukkumine loob koik haalepaelad valla ning gravitatsioon loob vere pah nii julmalt et isegi frau Pamela ei suudaks oma pommi mulle nakku surudes kuunart purjeisse ajada. Yhesonaga, soovitan! Hehehehe ...

Sellega kutsusime asja ohtuks ja laksime hotelli, joime belgia ja aafrika selakotimeetega 2 putlit veini ja keerasime urrud taeva pool. Jargmin paev kolasime Dongoriro rahvuspargi kaikimis radadel, kud kuna ilm oli kylm, oli vihmane ja uulien tegime vaid paaritunnise matka. Aga muhe ikkagi. Kasvoi 4 paevane Dongoriro rossingu yletamin tundub piisav et tagasi minna.

Need olidki hailaidid, mis meremaast veel kirjutamistvaarivad voi siis kirjamusta kannatavad. Ega otaul siis kodus veedeta niet, nalja sai seal palju. Ehk ma kunagi raagin kuidas ma Lwrile lambavilla kaisin pygamas voi miks Valjakas igal lennuotsal oma padja ja teki ara suudab kaotada. Niisiis ...

Singapour.com

Hetkel istun hotellis, muhedas backpackeris, kus tuba masis 13 kohalikku dollarit, mis maarjamaal teeb ca' 100 eeku ning naudin aikest, mis kogu linna laastab. Kurb on olnud ilmaga, kuna pidev vihm ja sobmune taevas ei ole postkaardi pilti suutnud meile linnast pakkuda.

Kui raakida asja tuumast siis mees nimega Raffels, kes oli Briti East Asia Company asjapulk, maandus linnas 1819 ning saatis koik kohalikud kuupeale ning alustas linna yleseitamisega. Tanaseks koosneb linn laiaslaastus business districtist, korghoonete, ringisagiva yuppie'dga ning kareda liiklusega ning rahulik, maaliline ja muuseume ja parke tais koloniaalajastu linnaosaga. Vahele pikitakse veel Chinatown, Little India ning hunnik muid ymbritsevate riikide kloone.

Kuna Indias kaik veel varskelt meeles, vedas mind sinna kaema, mis vark on. Ma ei kujuta ette kuidas suudab hindu iga koha mida ta asustama satub kultiiveerida sarnaseks nagu Delhi alllinna. Kosmaarne laga jalle, no kenam kui paris riigis, kuid korralik meelelu oli jalle sees. Samad lohnad, sama heli ja samad loustad. Monigi koht toi meeldetuletava meenutuse naole.

Igaljuhul, Singapur on piskine koigest 650 ruutkilomeetril asuv linn, kus peaminister saab aastapalgaks 5,5 singapuri toltsi, mis tuleb krontsi saamiseks korrutada 8ga. Riiki on keelatud tuua narimiskummi ning selle konfiskeerimisel puiiril maaratakse sulle 10 000 taala trahvi. Miks on nats sellises staatuses? Sest riigijuhtidel sai korini natsu koristamisest tanavasillutiselt. Riik on natsuvaba.

Edasi, siin pole yhtegi kasiinot, alko elu kallis ning narko suht defka. Kui sind linnas ollega katte saadakse pannakse kinni ja maaratakse trahv. Relva void tuua ylepiiri, kuid relvakujuline shashokalka on juba pahandus.

Enamus elanikke on malaisiast, samuti indoneesiast ja hiinast. Palju on hindusid. Tanavapilt meeenutab kohati Pariisi, laiade pulvarite ja hubaste kohvikutega, milles inimesed kerget einet mone hea raamatuga lahjendavad, kuid paralleelselt on siin korralik hiinalinn, palju inimesi, autoid ja kisa.

Kortsus on siga kallis juua, oll on miski 6-8 taala ja uskuge mind koik on naistemootu putlid. Syya on odav. Head tanaval tehtud rooga saab 2 taalast alates ning kui panna taal juurde hakkab liha ka taldrikule tekkima. 20 taalaga saab sellise sooma et halb hakkab ja seda korralikus restos.

Profylaktika mottes mainin, et kui ma jalle kuskile kirjutamisega toppama jaan, palun alarmeerida eesti riiklike instantse, kuna me siirdume nyyd Indoneesiasse, kus kyll soda pole ga terrorism on kenasti end sisse seadnud. Jakarta peaks olema puhas ning kurat votaks selle riigi alla kuulub ka ju maailma ilusaimaks saareks tunnistatud Bali.


Kolonjaalajastu Singapur, pilt 1830. aastatest.

Pakk in pisniss ... 31. aug. Katri tervitab Singapurist ka koiki.
Seda pidin ka edasi ytlema.

No comments: