Okeaania vol.11: Indoneesia

Indoneesia paalinn, kus kokku pesitseb 9 milli pooleteisemeetrist asja, puhub jalust monusa puhtuse, segaduse ning kaootilisehinnakultuuriga. Tahendab seda ei ole siin. Koik on myygiks ja koik on kaubeldav. Eile kauplesin kortsus viina hinda 20 minni ja sain mis tahtsin.

Indoneesia pesitseb Kagu-Aaasias kokku 6 saarel (Sumatra, Kalimantan, Java, Sulavesi, Bali ja Papua), mahutab 220 miljonit pilukat ning toibub peale 90 aastate diktaatorite voitluse majanduslangust. Kuigi kohalik imperaator istub juba aastaid kongis on siin ja seal silmata sellist ahastavat pompoossust et jube.

Jakarta keskne vaatamisvaarsus on vabaduse valjak. See on miski 10 hektarine kivisillutisega plats, mille keskel ilustseb 200 meetrine Vabadussammas, ehk nagu me mardiga kiirelt ristisime Vabadus Fallos. Ymber paikneb hunnik arhidektuuriliselt nibinnabin mingit maitset yletav ehitiste pundar, mille syvikutes byroktraatiat rehitsetakse.

Riigi seisukohalt on alati ju hea kui on palju maad ninginimelu ei maksa rohkem kui pudel olut voi kilo mandarini. Siin on need asjad paigas, kioik on myygiks, nagu juba eespool mainisin. Muslem roogib hommikul kell 4 palvusele ja teeb esimese unevaheaja. Kella 6ajal on teine vahefinis.

Kolasime eile mooda vana sadama ala ningkoloniaalmaastiku, kus siiani naha palju seda millega hollandi mehed 200 aastat tagasi hakkama said. Vedelesim (ning lakkusime) Bavaria nimelises kortus mis oli peamine anastaja joomaurgas. Toeline oaas. Oll oli kallis miski 27000 ruupiat, aga mis teha, kui tahad istuda mugavas tugitoolis, plekkkasti asemel ning kylmast, pestud klaasist jaakylma piffi libistada. Lisaks vaatas sind korgusest signeeritud Lehva Lenca oma taielikku aupaistet. Ilus.



Jakartas on eluolu selline nagu igas siinses riigis. Kuigi kohalik meenuytab midagi korealasa, hindu ja uksenupu vahepealset on nad koik jube toredad, sobraliku ja abivalmid. Hammastas esiteks see kui puhas siin on. Slummid loomuliult on sitahaisust jasurmast paksud, kuid yldiselt on ikka korralik liberaalimperialism. Lisaks puuduvad sagad kes sulle pidevalt miskit soga yritavad maha parseldada, 100 ruupia eest teejuhiks olla voi platusid puhastada.

Elamione on hotellis korralikult monus, koik on kaejala juures ningtuba plekib 170 000 ruupiat aka. miski 220 eeku. See siis kahepeale. Villa saab kuksiul 1000 raha eest. Seal on aga hinna sees kja jooma, naised ning hommikune takso suguhaiguste dispanserisse.

Lahe on ka see, et ma hoian hetkel taskus sulana taiesti ametlikul pooleist miljonit raha ning ylban kortsus mitme olle ja sakusmendiga.

Teine huvitav tahelepanek on siin see et kohalik on himasalt uhke oma kultuuri jaelukeskkonna yle. Ei evita euroopat voi arenenumat Aasiat. Tapsemalt ei taheta olla kellegi teiste kui enda sarnaed. See on mulle uus. Meil tahavad koik olla kas Sposaatod voi Heldur Jogiojad ehk siis keskid teised kui nad on. Lahe oli vaadata kuidas tanavapyhkija oma tood tegi. ei mingit sovietliku ylejalalaskmist. Kui puhas siis taielikult.

Hwetkel vedelen miskis naljakas korts/internetikohvikus/autopesulas/spas asutuses ning tomman sigaretti ja joon hohaliku 0,6 suurust Bintangi nimelist kervamarjukest. Elu on rosin. Nagu ikka.

Homme toimetan ennast siselennule ja pokan Balile paikest ja valget naist vaatama. Siselennud on siin odavad ningesimesena Indoneesias saan lennata Airbus 320. Mille kuradiga nad varem ootsusid ei kujut ette kuid Ega ta TU tyypi raudlinnus viledam ei olnd.

Mart saatis koik vittu ja pani hommikul rongiga Jogyokartasse, kus miki oluline tempel vajkab silmamist. Ma ei leidnud erilist lusti mingi kiviklibui vahtimisest javiskan hoopis liivases teist kylge.

Ninii, Terroristid vast viikendil ei toota ningsaabun kenasti ikka lennujaama oma uutele reisidele 31 tagasi.

Folki teile ...