Järjekordset Keskerakonna, reformi, SDE ja IRLi valmisrämpsu postkastist otse prügisse koputades jäin lugema siiski mulle pahatahtlikult topitud kuulutusi, mida iga erakond mulle siis ära kõik teeb. Tööd annab, abi annab, noored ajab kooli ja pensionäridele pappi ja kõike kõike. Paraku on see kõik täielik möga kui riik pankrotistuma hakkab. Eilaõhtune Välisilm Esitleb filmi Paska Vuosi andis selgelt mõelda, et suured Skandinaavia pangad on juppipidi juba pankrotti minemas, vähemalt nende Balti riikide sõsarad. Lisaks panevad poliitikud järjepidevalt näkku erinevate lollide plaanide ja keeldudega. Lollustega mis kaudselt meile raha toovad.
1. Näiteks kultuuriasutuste kõrgem käibemaksumäär ehk siis piletite maksumäära tõus.
Madonna kontsert tõi kaudselt selle ühe päevaga Eestisse 5 miljonit lisakrooni otseselt kulutustena kauplustes, kõrtsides, klubides ja hotellides, kui umbes kaks korda niipalju kõiksugu muu tuluna (transport, maksud jne). Miks siis ei suuda me luua Tallinnast keskkonda kus on lisaks iga aastasele ühele tippkonsale ja kolmele heale simmanile, oleks midagi veel. See ei ole korraldaja küsimus. Korraldajaid on, palju on, kuid neerupuudulikkuses vaevlevad vaesed kuulsused East 17 või järjekordne Kleidermanni külastus ei ole nii kasulik kui tippartisti 80 000 inimesega konsa.
Kui kunagi suutis keegi rääkida meie edust ja paremusest lõunanaabrite ees siis seda enam ei ole, ammu ei ole. Läti valitsus on teinud lollusi, kuidka tõelisi pärleid korraldanud. Miks on nii, et Riias on igal nädalal mõni hiiglaslik kontsert mis maja rahvast ja raha täis toob. Otsene raha Riiale, feim ja respekt ka.
2. Lennuliikluse pidurdumine Eesti.
Vinguda ei ole ilus, kuid Eesti muutmine lennuliikluse paariariigiks on sigadus. Täna ei saa enam Tallinnast mujale kui Stocki ja Londonisse vaid ühe lennuga. Kopenhaagenisse Stocki kaudu või üldse üle Riia. Jälle see Riia. Ühesõnaga kuna meie arendanud oma lennujaama õigeaegselt ning ei ole nõus teenima selle raha tagasi mõned aastad pikema ajaga, kuid alandada samavõrra palju lennujaamamakse ning tõmmata lennujaamu igast kuradi ilmakaarest meile lendama, arendada valmis korralik Lennujaam-Südalinn transpordi jne. Oleme hetkel siis seisus kus meie kallis riik ja kants hakkab välja surema. Me ikka väga loodame sellele Naftale mis Pakri all vedeleb, väidetavalt. No pöidlad pihku.
Riia tegi kõik endast oleneva ning on täna muutumas Helsinkist olulisemaks sidepunktiks siinkandis. Eesti oleks suutnud võistelda, kui oleks soovinud. Korraldada ära meie piinlikuvõitu lennufirma omandi, löönud kampa lätlastega ning ajanud hinnad alla, Tallinn Euroopa Dubaiks oleks isegi äkki mõeldav olnud. Täna jookseme siis vaikselt kõikidele järgi. Vaadake kui lihtne on ree pealt maha kukkuda.
Eile kuulasin podcasti Ööülikoolist, kus Harry Liivrand rääkis Eesti kunstist ning oli pahane, pigem kummastunud, miks meil on tavaks selline jube karm Eesti kunsti protektsionism, et ´kõik meie kunstnikud peavad olema kodumaal, kõik teosed ja vidinad, mitte midagi ei tohi olla kellelgi teisel. Lennufirmaga mul samad tunded, nagu sitta hoiame seda firmat omale, kuid see on nagu marutaudis koer, kes liputab korra saba, mille peale meie kohe teda kiitma ja paitama kukume, kuid nii kui käe sirutame saame pureda ja lüüa. Lollus.
3. Lollid jutud investeeringute püüdmisest.
Ning kolmas ja minule kõige suuremat arusaamatust pakkuv teema. Meie jutt on aegade algusest olnud et investeeringuid peab meile tulema pahinal, see on meie tulevik, see on meie Nokia need investeeringud ää meelitada. Ja siis hakkame mõtlema, BMW tahtis siia ehk siis Muugale ehitada oam tehase. Ei tulnd kaubaks sest me ei suutnud oma makse alandada ning anda neile piisavalt head tagatist. Okei, Baieri Rauda pannakse nüüd kokku Soome lahekaldal, kuid teisel poole meist.
Kuid viimane tõeline perse, kui nii võib selle diskursiivse obtsöönsuse nimeks panna, oli see et Google soovile meile 5 miljardit investeerida jäi siia toomata. Google ei ehitanud oma hiiglaslikku serverikeskust mitte meile vaid taaskord Soome sest meie riik ei andnud piisavat maksusoodust ning kindlust, ei kummardanud piisavalt ja ei imenud korralikult. No tohhotillae ... oleks ma seda teadnud et 5 miljardit ei ole raha mille pärast Eesti riigiisad ennast liigutada viitsiks oleks ammu kandideerinud. Eriti vastutustundetu on see praeguses situatsioonis, kus ei ole mujalt raha tulmas. Lisaks 5 miljardile otsekasule, oleks tekkinud umbes 300 uut töökohta, oleks tulnud uusi investeeringuid, uusi ettevõtteid, ehitatud Tallinna Google linnak. Skype loojamaal on Google keskus. Vot sulle PRi.
Poliitilistele kemplemistele, kokkumängudele (tõenäoliselt on SDE ja Kesk leppinud kokku koostööst pealinna linnavalitsuses. Ets jätkab linnapeana, endine ment saab volikogu juhtida, niikui aga tulevad 2011 valimised saavad kesikud ja sotsid koostööd võimu endale ning Ets kaob peaministriks ja Pihl saab linnapeatrooni), otse rumalatele otsustele meie linnaruumi kujundamisel (Vabadussammas näiteks, mille puhul Tšehhi tehas teatas juba enne tellimuse kinnitamist et nad ei ole klaasist mitte midagi sellist teinud, ei tea kuidas käitub jne. Kuid meie asjapulgad ei lasknud sellest end kõigutada ja käisid mustmiljonid välja) või imetabaste lubaduste kõrval (abi teemal, kartul ja ahjupuud) on südant pahaks ajav see räme lipitsemine mis käib enne valimispäeva ning mis lõpped viimase sedeli lugemise järel.
Kas poleks hea, kui nagu üks klassikaks saanud ulmeteos mainis, meie maad valitseksid eriti targad hiired, ked lollusi ei kannata?
Posts
No comments:
Post a Comment