110:"Räägi Eesti Keeles!"

Helistasin täna ehitusmehele, et keegi tuleks ja paneks mulle uksele silma, et näeksin kes kurat uksetaga möllab. Võtsin esimese uksesilmapaigaldaja umbes 10 firmalisest nimekirjast. Võtab telefoni vastu täis venelane. Räägin oma loo ära. Vaikus. Mees siis pursib, et kas saaks ... no sluš ... venekjeeles rjääkda? Ma suht emmotsioonita teatasin, et ei saa. Leiti siis vend kelle vabariigikeele oskus ületas 1 klassi kevadise taseme. Saime sotid selgeks, jutud räägitud ning mehed tellitud uksesilma paigaldama.

Eestlased lähevad koheselt ikka üle sellele keelele mis viiks tulemusele. Ükskõik mis situatsioonis. Mul pole venelaste vastu midagi. Väga head mehed, mul palju sõpru venelasi, hindan neid kõrgelt. Meile on omane olla see poole kes on tark, haritud ja oskab keeli - soomlasega soome, venelasega vene, inglasega inglise, sakslasega sakas jne keeles. Koheselt. See on meie pluss.

Aga no raisk, kui ikka elab siin siis oskab ka kohalikku keelt. Ma ei suudaks kuidagi moodi mõista või eeldada, et lähen Lätti elama jap anne kõiki oma keelt rääkima. Ei õpin ikka kiirelt ise lätimoodi rääkima (lihtne - s lõppu - dosols, lats, alus). Ma ütlen alati et ei saa aru, räägi eesti keeles - las pursivad.

Sama teemaga tuli meelde ka politseikorravalvur, kes sai distsiplinaarkaristuse korras noomituse, kui teatas kellelegi venelasele 110 torus, et too võiks ikkagi Eesti keeles rääkida. Saan aru, et hädaabis ei ole kohta peenutseda. Kui sa oled hädas on vaja aidata - ole venku, tšuktš või rooma vaene. Aga karistus? Mulle hakkab juba päris korralikult sahtlisse sõitma need võõrrahvad kes ei ole suutnud 10 isegi 30 aastaga meie keelt siin elades omale selgeks teha. Minu püha kohus on seda nüüd proovida. Ma ei räägi siitpeale enam ühegi venelasega muus keeles kui Eesti keeles. Las väänavad keelt.