Murdvargad!

Nagu näete sain ka pildi ette. Sakala Kevadkommers edukalt selja taga ning mitmeks nädalaks nalja ette ära tehtud. Ütleme nii, et telefoni sim-kaart oli minust lahti öelnud, võtmed on kuskil Sakalas kapi all. Aga lips oli veatult puhas, müstika.

Igaljuhul lendasi esmaspäeva hommikul Tallinna ja asusin tööle. Raske kuid edukas. Õhtul aga hakkas tsirkus pihta. Esmalt oleks peaaegu telefoniga vesteldes Pärnu mnt.ga üheks saanud. Miski biimarimu** lendas sellise dajoobaga läbi linna, et ei märganud ühtegi väät ega pikirada. Nibin nagin sain eest, kui märkasin. Sealt edasi, Selveris viskasin normaalselt pool resti õltsi põrandale sodiks. Muhe tunne oli seista kesest tipptundi keset selvehalli vahekäiku keset segamini kukkunud Saku Kull putleid tehes nägu nagu olid poudelid juba ennem puruks. Miski blond mimm, kellel jalad kaenlaalt algasid ja mõned mehed rannas alt poolt kaedes habemega naiseks peaksid, irvitas vaikselt pihku ja tegi silma, see tegi tuju sekiks paremaks aga ei pikemaks.

Ok pääsesin poest ja lippasin autoni, uksed lahti, sisse, uksed kinni, auto käima ja naahui sealt. Õnnelikult kodumaja juures korteri võtmeid otsiudes, kirgastus nagu selgest taevast jumaliku välgatusena silme ette pilt, kuidas minu ukseavajad kenasti elutoa laual asuvad.

Vat siis sain ma tigedaks ja naabrid said korraliku kõrvatäie sõnu, mille eest Araabias surmanuhtlus jagatakse. Mis mul muud üle jäi. Peale öömaja mitte leidmist ning varuvõtmete mitte olemasolu tunnistanuna, valisin RZERil nummeri 12550 või midagi sellist ja "juba" tunni pärast seisi minuga lukustatud ukse kõrval miski kiilakas tsurka, kes suure trelliga ja hirmasajõuga läbi lukuaugu tuppa kihutas.

Lukk perses, ukses auk sisin kahe Selveri toidukotiga nagu mingist lollakast vene filmist pärist raudteetööline oma korteri ukselävel ja mõtlesin kumb oleks hetkel ratsionaalsem - juu ennast mälusse või mediteerida ennast sellest pasast kõrgemale. Lahendus oli hoopis kolmandas virnas - tegin kaminasse tule ja sõin pühalikult tulle vaadates paki krabipulki ja libistasin õltsi peale. Parem ei hakanud aga kuidagi rahustav tundus küll.

Ma raisk vihkan siiani seda esmaspäeva.

Hanson out!