Asusin siis kah koos saba ja sarvedega motopedendusse. Käed ja tagumik on vähe valusad kuid paratamatult säilib konstantne idiootlik naerumuie näol. Ma hakkasin hoobilt mõistma iga tsiklisti, miks ronitakse vabale teele igasuguse ilmaga ning meeleolu parandamiseks, sadagu või pussnuge.
Nagu ütles minu õpetaja - sitta ilma oled näinud siis kui isegi eesnahk on märg. Vut sulle siininäpu ja suhkruvati mehed, hoidke raisk eemale. Aga uurisin natukene maad ning viimase 5 aastaga on A-kategooria lubade taotlemine suurenenud kuni 8 korda. Inimestel on aega ja pappi ja tohutu vajadus adrenaliini järgi.
Peamiselt linna inimesed, kellel kontorilaua taga selles näffist puudu jääb ning nahkkindas gaasikangi jebimisega saab selle ülemuse või lolli alluva pärast tekkinud suitsidiaalsuse välja elada.
Aga ma soovin et kõik duudid kes ratastega ringi kimavad, vaataks enda sisse ning säilitaks rahu ja ei asuks ennast vigaseks sõitma. Kui siis kohe surnuks. Mina ei ole maksumaksjana nõus teie sitakoristuse ja ravi eest pappi välja käima.
Tark ei torma, aga kiirusega algab elu. Kramp gaasikätte siis!
Posts
No comments:
Post a Comment