Toompere ja mina

Toomperele ja mulle on hädad reisimisel nagu hunnik paha haisu, mis tuulega nagu kaoks, kuid pidevalt mõttes ikka jälitab. No umbes selline tunne nagu siis kui restoranis salaja peeretad ja siis lahkud teadmisega, et keegi ikka sai aru.

Asjast siis. Hakkasime siis poiss Toomperega liikuma Riia poole et saada osa Hoki MMi paaris muhedast vastaseisust ning teha tiir baltikumi südames. Aga nagu juba öeldud siis pole meie kahekesi suutnud kordagi reisida nii et kõik viltu või teistmoodi ei lähe kui plaanitud.

Pühapäeva hommikul helistab Toompere kell 10, et "tavai, pekk, maast lahti ja rooli". Ma noogutan lürbin kiire kohvi, söön pasteedisaia viilu kurgiga ning ootan säga enda juurde. Tuleb siis vana, keda pole pool aastat näinud higist leemendavana ja maailma suurima kohvriga, mulle hoovi ja nõuab õlut. Kuidagi kodune tunne tekkis.

Panime sodi autole ja andsime talda. Valga kaudu sai aint läbi Tõrva, mis on miski 30km pikem maa, kuid Valka me jõudsime. Mõtlesin et viskak korra silma peale, kas kindlustus on veel, kuid pohhuism sai võitu ning tallasime piirile. Päikesest hangunud kuuevarbane loivas aknale ja sokkis midagi lätishis. Andsin paberid ja lasin minna.

Hetkega sattusin mingisse paralleel juniversumisse. Mind kutsuti kuskile kambrisse ja hakati uurima. Miks pole paberil kindlustupoliisi? Miks on ülevaatus tegemata? Mina kratsin siis kukalt ja ei oska kohe miskit kosta. Pursin siis oma eriti per**** venekeeles, et pole aimugi. Et naahui nuušna? Nu see eriti õnnelikuks neid ei teinud. Tuli siis Toompere kes siis seletama, et meie koduvabariigis pole pole enma vaja paberil poliisi, meil internet ja sedasi. Ma aint noogutan. Siis haaras internetist puutumatu riigi piirivalvur kolm paberit ja ma ei tee nalja asetas iga lehe vahele lillaka kopeer paberi (ma juba naersin nats!) ja hakkas täheldama. Seejärel veeti mind Eesti piirivalvurite daatšasse kõrval hoovis ja anti üle.

Eestlane vaatab, vaatab veel ja siis muheleb. "Teil pole siin ju midagi olemas!". Ma ütlen et poliisi ei pea olema, aga et ülevaatusega on jah nii et pole tähele pannud. Kaks nädalat üle, aga ikkagi. Võeti mult lubadus et ma ei põgene ja üteldi et oota auto juures. Tegime seal Toomperega kiire lõuna ja ootasime. 20 mintsa hiljem läksin uurima et milles kühvel. Üteldi et palju hädaldate paneme kongi. Suurte silmadega Hanson siis lolli peaga uuesti uurima et mis kurat! Vanal juba käed sügelesid käeraua järele.

Vanem valdur da piiri oli vähem labiilne ja andis mulle teada et me ootame Politseid. ;-) Nunuh. Ootame siis politseid. Me viibime eikellegi maal. Mind ei saa niisama minema lasta. Nalja kui palju. Politseinikud olid aga õnneks mõlemad muhedad vuntsid ja seletasid ja õpetasid ja lõpuks tegin min trahvi, aga mõlemad vaatasid muheledes silma sisse, et "selle autoga Riiga me külle ei sõida, äää". Tuju null kobisin mendi autost välja.

jätkub kui tuju parem ...