Kiip it riil!

Eile õdaku selgus siis kes on peale "õgvendusteenust" veel kandidaadid Eesti presidendi kohale 2007 aasta valimistel. Selgus, et nii mõnigi president ei saa kohta. Näiteks ei saa kohta Peeter Tulviste või Laine Jänes. Nu mis teha, keegi kaotab, keegi võidam

Totaalselt puu taga on aga viis kuidas meile pretsedenti valitakse. Nagu kuradi ringmäng, keegi jääb alati toolita ning peab lahkuma. Kandidaadid lippavad siis murelike, väsionud ja kerglaselt debiilse vaimuhaige naeratusega ringi ja üritavad silmadega kinni hoida sellest alusest kuhu oma kann poetada.

Täitsa jabur on ka arvamus, et 5 erakonda suudavad leida selle ühe ja kindla. Ok meil on Ilves, vana ülbik europoliitik. On Aaviksoo, tudengimeelne muhe kutt, kes pitsi ei sülita. Meil on veel seal keegid. Ok valik on olemas, kandidaadid on olemas. Naiss. Aga kui te nüüd arvate, et Isamaaliit ei lähe eraldi Tulvistega välja valimistel, kuna kandidaat jäi välja siis me eksime tõenäoliselt. Sama juhtub Keskerakonna ja Pes Rublica kandidaadiga. Ei sobi ühiseks, teeme eraldi.

Demokraatia peaks eeldama rahva hääle ainuõigsust. Praegu seda ei eeldata ega praktiseeriti. Tõenäosus et valitakse sitt president on olemas, et ta on vana ja lontis, samas on see riigis elava rahva avalik. See on demokraatia risk, valikuvõimalusega tehakse vale otsus. Paratamatus.

Eesti president on suvaline lõust pildil NATO assamblees, ELi tippkohtumisetel või kurat teab kus. Head lobisti on vaja, kes suudaks aga olla ka Eesti presdent eestlastele. Põmst on meil vaja ikkagi anda valimisõigus rahvale ning siis aaame ehk sellest "kõik prügikasti" mentaliteedist lahti.

Lõpetame oma koduse kamina peale sittumise!