5.06.2008
Mexico vol.3: Pyramiidimekad
Sedasi siis. Audioguide kiirelt entusiastlike seletuste saatel asusime teele mesoameerika suurima kysimargi ehk Mexico City korval asuva 2000 aasta vanuse linna Teotihuakani varemetele. Kysimark on linn pohjusel et siiani ei olek eegi suutnud ara toestada, kes selle linna rajas. Oleegid olid selleks liiga vahearenenud, maiad polnud esiteks veel tsivilisatsioonina valja arenenud ning teiseks asusid niikuinii Yukatanil ja tanasel Belise, Hondurase ja Goatemala aladel. Asteegid olid veelgi kaugemas tuelvikus.
Igaljuhul, peale monusat votmist eelmisel ohtul koos kurat teab kui mitme eri rahvusega meie hotelli katusel ning monusat 8 tunnist und panime jalad saapasse ning votsmie kohaliku hiilguse WV pornika ligi ning soitsime busiitermineali. Sealt 31 peesso eest soitsime "luksuskaarikul" tunnijagu linnast pohjasuunal, kuni peeti kaarik kinni ning vaideti et tavaiak nyyd kaduge muistendeid kontrollima. Kuulsin Audioguide poolt kerget kiljummist tulemas ning panime suht kiirel sammul Surnute Avenyy poole leekima.
Yhesonaga Teotiuhuakana on linn, mille loikab keskelt pooleks Surnute Avenyy nimeline pulevard, mis loppeb yhest otsast Kuutempiga ning mille teist otsa ei ole tanaseni suudetud kindlaks teha. Pulvari keskel asub ka ylal pildil nahtav Paikesetempel.
Legend raagib, et kui inimogverduste ajala loikas preester selle hiiglalsliku ligi 200 umbes poolemeetrise astmega templi jalamil ohverdatul sydame seest, pidi tema abi sellega sedasi templi katusel asuvate ylempreestrite juurde joudma et syda veel loob. Mine vota kinni.
Kui asteegid umbes 100 aastat enne spanjardi vallutajate saabumist ehk siis umbes 16 sajandil linna kohale joudsid, kukkus vendadel otsese mottes karp lahti kuna midagi nii voimeast ei olnud nende silm varem veel nainud. Tosiasi on aga see, et linnas oli naiteks Viikingite Keskus ehk nende jumalate templid ning asupaigad.
Mooda Surnute Avenyyd kondides on tunda misgit kummalist aukartust sest see mille keskel paiknen on midagi voimsat. Olgugi et kogu linna arhitekt oli "latlane" kuna igas tohutus hoones on kasutatavat pinda umbes 1% vaartuses on linnamaastikult kogu kokkuklopsitud asula voimas. Votab hetkeks higistamagi.
Kogu paik on tais, nagu ka arvata oli muhedalt kartvase sormega myygimeest, kes yllatavalt moistliku hinnaga igasugust sodi maha yritab parseldada. Maskidest ja kujudest alustades ning siia yldse mittesobiva asteekide kalendermyndini valja. Aga yllatav on meeste viisakus ... kui ytled ei, mehed taanduvad. Oluline komponemnt latiino ja kohaliku indiaanlase olemuses, hindu vana urkel ei lase sust myydihetkel ka siis lahti kui sa teda jalaga peksad. TEan seda isiklikult, kontrollitud akt!
48 peesone sissepaasumaks on selle koha mottes umbes 10x liiga madal, lisaks iidammustel aegadel maiadest ja olmeekidest loetud raamatute reaalsuseks saamisele on linnas mingi kummaline aura. Sama tunnet tundisin Itaalias Vesuuvi jalamil Pompeis kolaedes. Hirmutav aukartus, ja seda meeste ees kes kolasid siin 2000 aasta eest.
Fuk internet, fak Priused, fak sotsialdemokraatlikud yhiskonnafilosoofiad ja kogu see huinjaa ... need olid mehed kellest tuleb kirjutada raamatuid ja anda auhindu. Kahjuks oli nende lopp sama verine kui Pronksiool nintg ringivaritsevad hoimud killisid kogu kuni arvatasasti 150 000 inimesega linna lopuni ja armetult maha.
Kusjuures, just siin tekkis mul hetkeks mote, et kogu meie tsivilisatsiooni sotsiaaaldemokraati, rahvavoim ning sona meisterdamine valimistel on vagivaldne, ykski varasem yhiskond tuhandete aastate jooksule ei ole seda harrastanud. Alati ... alati teeb otsuse eliit, kes vabal ajala ajab nakku parimat toidupala ning peab tohutuid orgiaid.
Motteaineks teile ...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment