Teretulemast kuulama jargmist saadet sarjast NALJANE PLANEET. GEP alias Garjatse Estonki Parni eesotsas siinkirjutaja, Asseri, Ilvese ning Audioguide Valjakaga on maandunud maailma suurima linna harukordsesse puçvariragastikku Mexico Citys.
Mote, peale slaavibyrokraatia surmavat hoopi meie eelmisele reisiplaanile Kesk-Aasiasse, liikuda hoopis vastassuunal tekkis kaaskodanike peas puhtast revolutsioonist ning soovist leida see oige tekiila, too agavi tekiila. Ja lisaks lubas Ilves meid tema puhkuse persse keeramise eet ara myrgitda ning Audioguide oleks Lonely OPlanetitega surnuks loopinud nagu eesli kypsete viinamarjadega.
Igaljuhul ... back to piisniss. Tombasime tunked selga reedesel kenal parastlounal ning volbripohmellist paranenuna (kes oli, kes mitte) et liikuda labi naabre vabariigi pealinna Helsinki Iberia nimelise spanjardite lennukompaniiga Madriidi kaugu maailma suurimasse linna, Mehhiko platool asetseva Mexico Citysse.
Madriidis tegime kiire tiiru linas, vaatasime kuidas herr kuningas ohtust soi, suure taisliikmelise kontsert orkestri poognavenbistuste saatel. Votsime kiired olled, tegime virna pilte ning panime metroorongiga kiiremas korras lenujaamapoole leekima. Madriid ka olemas. Muuseas, Madriidi linnafiiling, olgugi et vaid 4 tunni pikune, on jarjekordne uus maitse ja fiiling. Kui NYC tundub pisikese linnana mis on meeletusse laiusesse ja korgusesse venitatud, siis MAdriid on kuidagi Viljandi. HEas mottes. Suurem aga sama rahulik, roheline ning minatuurne. Nagu oisikene kyla Austras. Mitte Josefi kyla.
Aga tagai lennujaama juurde. Euroopa on yldjuhul normaalsete lahenduste ning kiire korraldusega. Madriidi lennujaam aga tootab ikka hoopis suuremamahulise jaburdueg kui Kaazani rongijaam.
Kell 1.00 oosel puudus igasugune liiklus lennujaamas. Tohututesse mastaapidesse ehitatud terimnalides puhus vaid tuul ning vaid yhes infopunktis jagas ylbesonalisi juhiseid liigapaljudeleiluloikustele oma palga kulutanud ning veel oma viimasest botoxisystist toibuv emane. Igaljuhul ei ole Madriidi lennujaam ja sealsed varavad numerdatud vaid tahistatud. Meie pidime leidma liikumissuuna SRU varavatesse. Sinna saamiseks oli vaja liikuda eskalaatoritega 4 korrys alla, teha paoore vasakule ning seejarel tramm ja siis 4 korrust eskalaatorit pystloodis. Vaikene katsumine piirikontrollis ning edasi lennukile. Avanti!
Lend, 10 tundi ja 30 minutit laks nagu unenagu. Sook, uni, sook, maandumine. Ja varahommikune Mexico City. Toeline monu. Tapselt miu tyypi linn. Rikkus, vaesus, getto ja alllinn. Korralikult melanhoolne, samas muretu, samas jalle traagiline ning ylbe. Minu tyypi lin.
Yllatas puhtus ning varahomikune sebimine kui kahe peesso eest lunastatud metroopilet meid kahe ymberistumisega Catedral y Sagario Metropolitano juurde toi. Hurmavalt muhe ilm. Larfid on aga muidugi klassikaline maia, iga mooduv vend tundub taskuvaras ning mees kes voib su ara roovida.
Keerasime metroopeatusest kolm korda vasakule ning lykkasime oma aanused ja padaarakid maha yleilmse noortehorsteli marki kandva magalamaja neljakohalises toas. Linna syda varieerub umbes 200 meetrise vahega nagu kollane-must varvipalett, totaalsest gettost viisakalt puhaste pulvariteni. Kuid sarnasus varakevadise Moskvaga on ilmne. Tanaval myyb kohalik ika Armani prilli nominaalhinnaga 50 peessot (p.s. peesso onj sama mis eek. pisut norgem ehk), keegi roogib ajalehemyygist, teised ondavad aga oma Maseratide poole ning soovad SushiRolli nimelises kortsis varsket kala.
Oll on odav - umbes 7 eeku pudel poes ning 25 kortsis. Seegi hea. Tekiila on ka soodne. Pudel head agave poissi maksab 100 kohalikku tugrikut. Tana paneme siis Arheoloogia museosse ja loomaaeda ning ohtul on Lucha libre ehk kohalik wrestling. Luchadoridest tutvuge labi fimikunstiklassika Nacho Libre.
Kui vahepeal ei juhtu kirjutama siis yle homme on esimese kivihunnku paev ehk laheme kaema Maiade suurvormi Teotihuacanis. Tempel.
Seniks ... tekiiiila!
Posts
No comments:
Post a Comment