Olgugi et maailma rikkaim telekommunikatsiooni arimees, ehk siis maailam rikkaim mees on parit Mehhikot on siin auke kus 24h lihtsalt jarjest liikudes mobiil ei levi. Sedasi seiklesime me Acapulcost esdi idasse ja siis pohja linna Oaxaca juurde. Totaalne magismaa. 150 kilomeetrisest koige hullemast K" makketousust suutsime umbes 100 ara kytta, kui rohme keerata ei suutnud, otseses mottes rooli keerata.
Aga mis seal ikka pikalt raakida on. Acapulco oost sai voetud viimane, loobitud oma asjad autosse, makstud hotelli arve ning liigutud kiirel kaigul Yucatani poole. Loodus laheb korbeks. Kes on kolanud Californias, eriti San Diego ja LA kandis tunneb kohe ara millega tegemist.
Monualt hiiglaslikud maeahelikud millel looklevad teed, mida pidid kiirus ei toudse yle 40km yhelgi selle teederagastiku osal. Kuid nagu ytlesin siis kimasime poolteist paeva mooda mkagesid et jouda tana lounaks Oaxaca linna, linna mis on konkreetselt kogu oma ulatuses 2 korruseline vaga kift koloniaalarhitektuur.
Linn on oma 4 korda maavarinates totaalselt havinenud, ning see tottu on linn, kui kaarti voetud nagu joonlauaga tommatud, yhtegi kurviga tanavat ei ole. Sirgele on paralleelne sirge nii kaugele kui naha jne. Aga linn on ilus, kaunis koloniaal on sailunud linna sydames, katedraali ja seda ymbritseva umbes 10 majadebloki naol.
Kyllaltki syndmuste vaene paev. Peab ytlema. Tutvusime kohaliku suurima antiik linnaga, kolasime selle keskmes ning nautisime taas kultuuri. Oaxacas kontrollisime kohaliku mole ja muu kulinaaria paremust ning tegime Cohiba sigarite saatel selgeks umbes kastile ollele et see on vaga pahasti kaitunud.
Seniks ...
Head ood!
Posts
No comments:
Post a Comment