Uued akud!

Keelasin eile ära sõnda juubel, juubilar, sada, veerand, veerandsada jne. Aga ema suutis ikka kohe juubelitorti teha ja isa/tädi sääkisid mis siis tegelikult juhtus VEERANDSADA tagasi.

Tuli väölja et ma sündised nõnna nõder olin et piiripeal laveerides miski jumaliku vahelesegamise pärast seda kuradi valgust ei näinud ja paganlikku maailma kurja tegema saadeti. Ema oli tulnud ilma minuta haiglast, kuna poiss oli 40 palavikuga inkubaatoris. Ise pisike nagu püksinööp.

Täna ei saaks küll öelda et pisike või väeti või õbluke. ;-) Aga eniveis, 25 turjal ei ole midagi erilist. Ma noor ja ullike veel, aga psühholoogist tädi kinnitas et 25 on iga mil inimesel tegib tasakaal ja enesepilt, nii et kaua pole jäänud, millegi ulmelise nagu NOORUS taha peituda. Ääähähä, hea nali. 25 on nagu eila sündinud.

Mul on elav kooliõde kes lõpetas gümnaasiumi 1932. Vat see mutt saab hakata ääri veeri ütlema et ta keskealine seal või midagi. Ma veel tantsutan kaua seda maailma niet hoidke kinni.

Nii siis, nüüd aga vaja minna kohustuslikku hooldusesse, kus korrosjoonitõrjega ja vedelikuvahetusega uus käik sisse lüüakse ja rajale tagasi saadetakse.

Uued akud, uued kummid. Etapp II