Juurop 13: Rooma - Firenze ajalootund

On öeldud, et eluaeg ei ole Rooma jaoks piisav. Tõsi. Kui jätta kõrvale 900 kirikut ja tuhat muud maailma kuulsat ehitist ja mälestist, on linn maetud ajaloo ja info alla. Tunne, et siin on käinud imperaatorid ja tsaarid, Julius Ceasar ja Kleopatra, surmatud gladiaatoreid ning peetud sõdu valdab igal sammul.

Kuna meil oli aega Rooma jaoks vaid 2 ööd ja 2 päeva kuna me saabusime Rooma õhtul kell 22 täpselt tudu ajaks, siis nägime põgusalt kogu linna. Esimesel õhtul tegime käigu maailmakuulsale Rooma Fontana di Trevile. Võimas. Muud ei oskagi öelda. Valguse, heli ja vee kooskõla väga joovastava ning liikuva skulptuurirajatisega oli meeliülendav.

Itaallane on nalajaks, tema olemuses on midagi sooja kuid ta paistab välja nagu tahaks sulle jalaga persse anda. Samas tyrukud on siin kaaaauuuuuunid. Sõstrasilmsed, mustajuukselised tõmmud kaunitarid. ;-) naiss ...

Rooma ise on muidugi võimas ning kes on käiud, pikemalt või põgusamalt, mõistab kui ma ütlesn et ka täitsa kaootiline. Linna suurimad vaatamisväärsused Colosseum, Piazza Navona, Pantheon või Medicite suveresident on kõik linnapeale laiali pillutatud ning kui ei vaataks kaarti ei leiakski neid.

Colosseumil on tänaseks põhi, ehk areeni alus ära koristatud et saaks näidata suurt süsteemihullust mis selle põhja alla ehitatud on. Colosseumis oli 2,5 tunnine järjekord. Kui oleks 10 juuropisele piletkale visanud veel 10 otsa oleks saanud grupiga ja kiiresti järjekorrast mõõdudes sisse. Ei viitsinud. Tegime kiire õlle vaadates seda võimast ehitist ning nentisime et tõsi, on võimas. Käisime ka tiiru Rooma hälli ümber, mis täna suhteliselt kokkukukkunud. Tegemist esialgse Romuluse poolt rajatud majadekompleksi ja linnmüüriga. Rustikaalne just selle asja kohta öelda ei saaks. Karmimat sõna oleks tarvis.

Pantheon, kus on mõnusalt kõigile vaadata kuulsa Rafaeli säilmed on suur ja võimas kuppelkatedraal, kus tuhande inimese sagimise kõrval eriti hea olla ei olnud. Piazza Nsvona oli palju kjuulim. Platsi ümbritsevad pisikesed tänavad on täis kohvareid ning tänavalaulikute plejaad ei lase tujul langeda. Plats ise on nagu plats ikka, majadega üpaistatud saal, kus müüakse kunsti, tehakse seda, süüakse ja käratsetakse. Väga ajaloohõnguline pisniss ...

Käisime ka Vatikanis, kus kahjuks 'naisepeksjaga' hansonit ja dimmikut Püha Peetruse katedraali ei lastud. Võimas on Paavsti (nüüd vist Benedictus)kodukohake küll. Samas otsisime dimmikuga (samal ajal kui AudioGuide katedraali kammis) korstent, millest suitsuga uue paavsti ametisse valimisest või selle ebaõnnestumisest vastavalt valge või musta suitsuga linnarahvale märku antakse. Ei leidnud. Arvatavasti on see mingi katel, millega mõni paavsti tentsik katusele kimab ja seal siis valimissedeleid põletab.

All in all, muhe on see linn, ning inimesed on abivalmid ja siis on loomulikult GELATO. Jäätis on itaalias midagi muud. Peale selle et ta maksab palju on maitse jumalik, sulab suus ning ei jäta kuigi palju vajadust ega ruumi ettekujutusele. Kõik on ampsus kirjas.

Roomast liikusime edasi Firenzesse, mis on vana di Medici valitsuslinn ning loomulikult koht, kus asub kuulus Michelangelo 'Taavet'. Sõit oli igav ja lugemisrohke. Firenze ise on aga väga seksikas pisikene kohakene. Peale losside, ainsana keskajast ning II maailmasõja pommitamise üleelanud Arno jõge ületav sild, kunstisaalid ning muu kenadus.

Tegime seal 3 päeva tiire ning linn on selge nagu seebivesi. Taavi oli muidugi midagi muud. Väljakas ootas 2,5h meie eest järtsis ning siis meil tekkis intsuga tunne et eri vinnagi ehk minna, aga kui papp makstud ning nurga tagant välja keerasime ja laia koridori lõpus säga postiotsas ja kupli alla seisi oli emmotsiooni litter ikka konkreetne. Soovitan minna, säga on seisnud seal 500 aastat, seisab kurat veel.

Firenzes oli ka ainus kord kui meid röövida üritati. Kuid meie kõrval istunud ja juba varguse ohvriks langenud prantslasest diplomaat nägi ja ajas sitakoti minema. Seepeale rääkisime tyybiga paar tundi maailma asjadest ja lahkusime kätt surudes. Tema Brüsseli, meie Pisa rongile.

Firenze kohta on vaja kirjutada raamat, mitte sissekanne päevikusse ... Ahjaa, Tallinna nõunikku, kultuuripederasti Linnar Priimäge näime seal koos pisikeste poistega ringi kolamas ja neile õpetust jagamas.