Juurop vol.5: Bratislava, baby!

Moornin' kaunikesed! Hakkan siis otsast oma volga kustutama ja blogi kirjutama. London, Krakow ja Viin jaavad seekord natukeseks ootama aega mil saame kohta kus peale perses peatanava leidub ka kiirem internet. Lihtsam on eesel kypsete viigimarjadega surnuks loopida kui Slovakkias kiiret interneti leida. Aga olu on selles eest jummallast pandav :)

Eniveis, eile hommikul lahkusime kiiruga Viinist et votta suund naaberlinna Bratislava peale. Keegi meist siin kainud ei olnud. Mina ja Mart vingete suusa ja lumelauahuntidena oleme vaisdanud kyll Tatraid kuid kaugemale magedest sattunud pole.

Hommikul ronisime Viin Bratislava rongist maha auklikule perroonile ning proovisime leida viisi kuidas terve jalaga jaamahoonesse saada. Rong oli kjuul vanakooli "kapsauss", millel aknad nii mustad et ilma seda avamata poleks midagi nainud. Istusime 6ses kupees kolomekesi ja lasime monusatel liiprikolksudel, kuumaval paikesel ja aknast puhuval tuulel oma und rikastada. Bratislava rongijaamas kimasime koheselt raha vahetama ja nagu idaeuroopale kohane saime koheselt tynga. Poole vahema rahaga lendasin ma vahetuspunkti tagasi ning jebisin tadikest nii kaua kuni see mulle mu papi tagasi andis ja suure plaksuga oma luugi kinni laksas. Nii kerget jareleandmist poleks oodanud, aga adreka laks oli sisse saadud.

Bratislava on ilus tartuparane lin, mille klassitsitlik stiil vaga kodune tundub. Peapiiskopi talveresidents, Pyha Martini katedraal ja Austria/Ungari keisririigi kroonimislos, koik vaga malestusvaarsed kivihunikud. Linn on, nagu ytleb ka Bratislavat tutvustav juhend ruutkilomeetrine korts. Seda ta ka on. Valikohvikute plejaadid aaristavad koiki kitsaid ja pisut tuuliseid tanavaid, oo saabudes tulevad oma urgudest valja pestud ja kreemitatud prouad, algab nali ja naps, pidutsemist siinne rahvas lausa jumaldab.

Odakul Havanna Clubis Mojitot lakkudes ja salsa rytmi endast labi lastes tekkis tunne nagu oleks maakera kuklapoolel, samas on siit linnulennul kodumaale vaid moni tuhat kiltsa.

Kott ei muutu mitte kergemaks nagu lootsime vauid raskemaks, kuid ka jalad kannavad rohkem kui varem ning lapseiga seljakotiranduritel labi. Siit edasi meie esimese maasteplaani punkti Istanbulini vaid 4 linna.

Tana vaatasime veel korra linna kaine ja vlge pilguga yle ning peab todema et vindise ja pimedana oli linn nauditavam. Ahjaa, dimmik armus yhte kohalikku piigasse, kuid plaanidesse selline poige meikl ei mahu ning me jatkame siiski 3liikemelise ryhmana.

Hetkel seisan meie hostel eesruumis ja kirjutan, kuid paari minuti paras haaran koti ja lasen jooksu toidupoe ja Petrzalka raudteejaama poole. Edasi viib meid 4 ymberistumisega oine reis labi Austria Ljubljaanasse. Slovakkias anname kuuma ka Aadria mere kallastekle ning siis on juba koigest poohui.

NB! Te ei kujuta ette kui kaunid ja sostrasilmsed on siinsed naised, judin tuleb peale. Ma tean aga yhete kaunitari, kes siinsetele neidistele pika puuga ara paneb, nagu janes kilpkonale maratonis. Ma ei ytle seda talle piisavalt tihti, kuigi peaks. Nyyd siis ytlen.

pakaa seniks kui uus riik mind oma ryppe on haaranud.

Reisumehed out!