Juurop vol.9: Sofia, Bulgaaria

3 paeva ja ood pole duzzi nainud, sinie "naisepeksja" seljas on tommanud kenasti valge ja kollase tooniliseks millel mustad randid sees. Jale.

Tanahommikune otsesaade tuleb teieni Sofiast, 2007 aastal EU ukst lahti lyya lootva Bulgaaria pealinn. Linn on suur, kuid sama suure kesklinnaga nagu Jogeva. Tunne on nagu pahklil koores. Pisikene soodav mari, mille ymber kilomeetrine sitakiht, millest vaja enne maasikani joudmist vaja narida. Samas me siin aint 12 h. 4 olut, 1 toiduamps, 2 postkaarti ning paar katedraali hiljem saab vaita et siia linna kyll tagasi tulla ei viitsi. Tegelt ei vinna tagasi tulla yhtegi viimasesse 3 linna. Kui peaks siis ehk Sarajevosse.

Aga linna head pooled. Eestlasena tulles on pappi nagu raba, ehk restos syya ja juu on lust. Toidud on odavad ja head, kohalik oll on mahe ja kargelt kylmana klaasist suhu valgus, vein on minu yllatuseks parem kui enamus spaniardite marjukesed voi prantsuse keelekasted. Ja seda suvalise majaveini kohta.

Mis teeb aga asja ikkagi halvaks on see et pole saanud ennast kasid, kuid meeles molgub hommne Istanbul, kus saab vammis voi saunas vedeleda nii et silme eest must ja valge. Karm oli ka oo kuueses kupees kuuekesi 9tundi jutti. Me valjakaga magasime vastastikes tugitoolides, nagu ikka :-), ning hommikus olime solmunud kumbki jalgadega vastase toolile nagu 6klassiekskursioonil olevad tyrukud, kes ei julge yksi pimedas magada.

Njah, egas midagi kirjutame homme uuesti ja siis juba Istanbulist, kui rong soidab ning ei hiline voi vahele ei jaa.